raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi, NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass B: Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass C: Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass D: Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse.
ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi kuumutusplokil kuni kolvis olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi, täitsime kolbi destilleeritud veega kriipsuni, loksutasime ning filtreerisime. Toortuha määramine: Selleks võtsime portselantiigli nr 15 mille tühimass oli 17,46g. Tiigel täideti ca 66% ulatuses orgaanilise väetisega. Kaalumise tulemuseks oli 21,88g millest 4,42g oli orgaanilise väetise mass. Seejärel asetasime tiigli ahju. Kuumutamist alustati madalamatest temperatuuridest, et väetis ei söestuks ega põlema süttiks. Kui gaasid olid eraldunud, suleti muhvelahju uks ja temperatuur tõsteti kuni tumepunase hõõgeni (500...600ºC). Tuhastamine kestis kuni tuhk oli peaaegu valgeks muutunud. Seejärel jahutati tiigel eksikaatoris. Pärast jahutamist kaaluti tiigli täismass uuesti ja selleks oli 18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha
Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera. · Seadsime treipingi võlli töötlemiseks valmis ning panime spindli pöörete sageduseks 800p/min · Alustasime treimist otspindade töötlemisega. Pärast töötlemist oli tooriku pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm. Järgmisena võtsime järgmise astme pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm
897 lahustub vees 77.1 Etanool 0.789 lahustub vees 78.37 Ohutus: Vältida kõikide eksperimendis kasutatavate kemikaalide sattumist nahale ja silma ning nende aurude sissehingamist. Hoida oma töökohal puhtust ja korda. Kogu eksperimendi aja kanda kaitseprille ja kaitsekindaid. Analüüsi käik: Värvainete eraldamine taimelehtedest ekstraheerimismeetodil: 1. Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit. 3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4
Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,0452kg
3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime
2. MATERJAL ja METOODIKA Katseks vajalik materjal pärm, vesi, suhkur ja õli, 4 kitsast sirgete seintega klaasi, stopper, joonlaud, külmkapp, hõõglamp. Töö eesmärgiks on uurida pärmiseente kasvu erinevates tingimustes, seega ei saa tulemusteni jõuda ilma pärmiseenteta. Toitaineks kasutasime me suhkrut. Et katset läbi viia kontrollitud viisil panime pool teelusikatäit pärmiseeni ja 1 teelusikatäis suhrut nelja erinevasse klaasi. Kahte klaasi panime ka toiduõli. Seejärel asetasime kaks klaasi, millest ühes oli õli, külmikusse ja teised kaks asetasime hõõglambi alla. Lasime pärmiseentel kasvada 2 tundi vastavates keskkondades. Peale pikka ootamist mõõtsime pärmiseente kasvu. 5 3. TULEMUSED Tabel 1. Pärmiseente kasv erinevates keskkonnatingimustes Temperatuur +4 kraadi +4 kraadi +30 kraadi +30 kraadi Keskkond aeroobne anaeroobne aeroobne anaeroobne
Rasvasisaldus 25g 30g 33g Süsivesikud 60,9g 53g 50g Valgud 10,8g 5,8g 6,3g *Lisaained Toiduvärvid, maitsetugevdaja maitsetugevdaja maitsetugevdaja E635 E635 E635 KATSE 1: Rasvaproov Asetasime krõpsutüki filterpaberi vahele ning purustasime, kuni rasvaplekid paberil näha olid. Seejärel võrdlesime erinevate tootjate krõpsude rasvalaikude suurust ja läbipaistvust. 1. Piraat – rasvalaigud ning –täpid olid kõige laiemad ning tihedamalt, kui teistel krõpsudel. Samuti paistis valgus kõige paremini läbi. Eelneva toiteväärtuste tabeli põhjal võiks eeldada, et tolle filterpaber on kõige vähem rasvasem, kuid sellise
(CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine kahel erineval temperatuuril. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töökäik Reguleerisime termostaadi õppejõu poolt antud temperatuurile (esimeses katses oli selleks 25 kraadi, teises katses 35 kraadi). Asetasime termostaati 100-ml kolvi destilleeritud veega. Avasime arvutist programmi ,,PicoLog" ning tegime vastavad muudatused seadete alt katseandmete mõõtmiseks. Tegime uue faili katseandmete jaoks. Programm on valmis juhtivuse mõõtmiseks. Mõõtsime 50-ml mahuga kolbi 6-ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsime ülejäänud kolvi eelnevalt vastava temperatuurini soojendatud veega. Käivitasime stopperi. Fikseerisime lahustumise alguse ja lõpu.
sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud. Fikseerisime kruvidega, et instrument saadud asendist ei liiguks. Seeejärel viseerisime tahhümeetri pikksilma lae all olevale punktile, mille koordinaate teadsime, nii, et pikksilma sees olev niitristik ja punkti märgistus ühtiksid, kasutasime selleks ka peenliigutuskruvisid. Seejärel nullisime horisontaalringi lugemi. Seinal asuv punkt: SM-6 X 6475550,609 Y- 657545,200 H-56,195 Mõõtsime klassis üle seitse lauda, milleks asetasime prisma laua nurka ja võtsime lugemid - Mõõtmiseks fikseerisime tahhümeetri pikksilma soovitud suunale ja tõime punkti niitristiku keskpunktile peenliigutuskruvidega. Peale seda kirjutasime kauguse, vertikaalringi lugemi ja horisontaalringi lugemi tahhümeetri ekraanilt saadud tabelisse.
Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Katsetest sai järeldada, et osade materjalide
igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni. Jahtunud villa ja siidi leelistele lisada paar-kolm tilka 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2) lahust. Jälgida lahuse värvuse muutust. 4. Tulemused ja järeldused. Tulemused Asetasime villa ja siidikiud koos 5% naatriumhüdroksiidi ja asetasime katseklaasid keevasse vette kuni siidikiudude täieliku lahustumiseni. Seejärel jahutasime vee ning lisasime mõlemasse katseklaasi 2-3 tilka 10% äädikhappe- pliisoola lahust. Jälgisime värvuse muutumist ning märkasime et : Villa puhul oli algselt vedelik tume kollane. Ning peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist muutus vedelik pruuniks ning tekkis küllaldaselt pruuni sadet. Sadet tekkis väga palju Siidi puhul oli algselt lahus läbipaistev ja väga selge
*vesi 3.Katse käikKui olime tööülesande kätte saanud alustasime esmalt filtri valmistamisega. Selleks võtsime taskurätiku ja tegime sellest koonusekujulise filtri et panna see lehtri peale et hiljem liiva lahusest eraldada Jätkasime lahuse valmistamisega. Lisasime soolale ja liivale vett ja segasime selle kuni oli ilmaga näha et sool oli lahustunud. Seejärel asetasime lehtri koos taskurätikust valmistatud filtriga tühjale keeduklaasile ja võtsime klaaspulga ja hakkasime nõrutama ehk aeglaselt sette pealt lahust ära valama. Sealt oli näha kuidas vee ja soola lahus oli läinud läbi filtri ja liiv jäänud filtri(taskurätiku) peale. 5. Analüüs Katse ise õnnestus ja liiv sai eraldatud. Fitri tegemine ei tulnud alguses kõige paremini välja aga pärast õpetaja toodud näiteid ja juhendeid, tuli koonus välja ja saime seda edukalt
Kirjutan biokahjustusest isikliku kogemuse põhjal. Nimelt aastaid tagasi oli meil eramajas probleem sipelgatega. Toona täpselt ei teadnud, mis sipelgatega tegu oli ja ei tea ka siiani. Toas märkasime sipelgaid esmakordselt sügisel, kui ilmad hakkasid vaikselt jahedamaks minema. Alguses ei olnud neist eriti tüli ja nende vastu võitlemine käis suhteliselt rahulikult piirdusime poest kättesaadavate toidupesa mürkidega. Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu võeti peres vastu otsus nendest lõplikult lahti saada. Selleks koristati maja pea igapäev, et toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoolikamad
KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus: Katseklaasis oleva hapniku tõestasime hõõguva pirruga. Hõõguva pirru asetasime katseklaasi ning see süttis põlema. Sellest järeldub, et katseklaasi oli kogunenud hapnik.
kuupäev: 12.03.14 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik Pipeteerisime nummerdatud kolbidesse (1-9) 10 ml zelatiinilahust ning lisasime vastavalt graafikule vett, HCl ja KOH lahuseid. Esimesena lisasime vee ja alles siis teised lahused. Mõõtsime lahuse pH ning lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt. Selleks valasime natuke lahust küvetti, mille asetasime fotoelektrilisse kalorimetrisse. Peale mõõtmist valasime lahused kõvettidest tagasi kolbidesse, ning 1. ja 2. lahusesse lisasime vastavalt 1 ja 2 tilka HCl-i. Mõõtsime uuesti pH ning optilise tiheduse. Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml
Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/isoleerida, et parafiini põletamisel saadud energia ei kanduks edasi ümbritsevasse õhku, vaid suunduks vette mõõtsime iga katse juures vee temperatuuri enne ja pärast küünlaga soojendamist
Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul jahtuda senikaua, kuni vee nivoo enam ei muutunud. Siis sättisime jälle büretid
liikumist nüüd juba läbi okulaari, viisime skaala nullpunkt kohakuti skaala paigalseisva märgiga. 6. Fikseerisime töölaua kruviga 3. Skaala nähtavust reguleerisime peegli seadmisega. 7. Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm
Seetõttu kasutatakse erinevatel sügavustel erinevaid hingamissegusid. Kasutusalad Tööstuses- kütusepõletamine Transport Meditsiin-vere hapnikutaseme tõstmine Hingamine Reovee bioloogiline puhastamine Tselluloosi valgendamine. Katse Vaja läheb: Katseklaas Veekauss Kolb Bürett Piirituslamp Tikud Puupulk H2O2 Pärm või MnO2 Katse kirjeldus Veekausi täitsime poolenisti veega. Asetasime katseklaasi vette, et õhku välja lasta. Kolvi põhja panime MnO2 pulbrit või pärmi. Lisasime H2O2. Seejärel hakkas kolvist hapniku eralduma, mis läbi kummitoru liikus katseklaasi, surudes vee sellest välja. Süütasime puupulga, võtsime katseklaasi veest välja nii, et vesi sinna sisse ei satuks. Kustutasime puupulga. Järgnevalt oleksime pidanud puupulga panema katseklaasi ning see oleks pidanud süttima. Katse ebaõnnestus. Kuid harjutamine teeb meistriks. Aitäh tähelepanu eest!
Tööülesanne Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. Töö teoreetilised alused Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. Töökäik Mõõtsime kuue antud katsekeha põhimõõdud. Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1.
Viimastena lisasime TEMEDit tõmbe all ja APSi, mis katalüüsivad polümerisatsioonireaktsiooni. 4. Valasime kontsentreerivat geeli lahutava (alumise) geeli peale ning panime paika kammi (ettevaatlikult). Jätsime geeli polümeriseeruma. 5. Sellel ajal valmistasime proovid ette. Segasime omavahel valgulahust ja 2x laadimispuhvrit (15 µl : 15 µl). Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. Jahutasime jäävannis. 6. Proovide jahutamise ajal asetasime geel foreesiaparaati. Täitsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3), eemaldasime ettevaatlikult kammi ning pesime moodustunud geelitaskutest välja polümeriseerumata geelilahuse jäägid (kasutades jooksupuhvrit ja süstalt). Forees 1. Kandsime ettevalmistatud valguproove ettevaatlikult geelitaskutesse (20 l). Protokollisime, millisesse taskusse, millise proovi kandsid. 2
ja kiirguse teel ning soojusülelandetegur 2 (10 12 W/(m2 · K)) arvestab neid koos. Konvektiivne soojuslevi radiaatori pinnalt õhule on olemuselt vaba(termogravitatsiooniline)konvektsioon. Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne Töö käik Katse algas sellega, et ühte tühja kondensaadinõusse kallasime ligikaudu 1kg külma vett (kaalumisel selgus, et vett oli 1,08 kg) ja asetasime samasse nõusse toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit. Arvutused Soojusvoog Q (vajalik nii läbikandeteguri kui ka ülekandeteguri leidmiseks) arvutatakse valemiga Q= M [ xr + (t a ]
niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur.
Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 2. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud eseme viiest erinevast kohast. Selleks asetasime katsekeha vastavalt soovitud mõõtotsiku vahele ning lükkasime mõõtotsikud tihedalt vastu katsekeha ja seejärel võitsime lugemilt lugemi. Kordasime seda meetodid iga vastava eseme mõõtmisel. Igat vastavat eset mõõtsime viiest erinevast kohast, seejärel leidsime keskmise mõõdu ning lisaks eseme keskmise- absoluutse-ja relatiivse (suhteline viga) vea. 3. Mõõtmistulemused kandsime seejärel tabelisse 5
3. Jahutasime valguproovid jäävannis. 4. Raputasime eppendorvid, et saada valgutilgad põhjale. Foreesiaparati asetamine: Proovide jahutamise ajal asetsime geel foreesiaparaati. Seleks täidsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3) ning eemaldasime kammi. Forees: 1. Igasse taskusse kandsime 20 µl valguproovi. Viimasse taskusse panime 3 µl foreesredeli - Thermo Scientific PageRuler Unstained Broad Range Protein Ladder. 2. Asetasime foreesivannile kaas, ühendasime juhtmed vooluallikaga ning lülitasime vooluallikas sisse (pinge 150V, voolutugevus 30 mA). 3. Jätsime foreesiaparaati üheks tunniks kuni markerina kasutatav broomfenoolsinine on geeli lõpuni jõudnud. 4. Lülitasime foreesiaparaati elektrivõrgust välja, kogusime puhvrivannidest puhver kokku ja valasime tagasi puhvri pudelisse. 5. Võtsime geeli aparaadist välja, ettevaatlikuslt eraldasime klaasplaadid teineteisest. 6
sees kui ka väljas. Samuti pidin hoone ümbrust koristama ehitus jääkidest ja vanas hoonest tekkinud prahist. Silikaat hoonet oli raskem koristada kuna prahti tuli mitu traktori koormat. Siis kui silikaat hoone oli lammutatud ja lammutus jäägid minema viidud tuli kraana ja veoauto koos uute vundamendi plokkidega mis ma pidin aitama veoautolt maha laadima. Selleks pidin ma kasutama kiivrit ohutuse tagamiseks ja mõistagi olid mul juba turvajalanõud olemas. Vundamendiplokid asetasime algselt hoone kõrvale kuna polnud ehitajat kes nad õigesti paigaldaks. Nädala pärast firma leidis sellise isiku ja vundament sai valmis. Siis firma võttis tööle ehitajad kes aerocist hoone laoks ja mina olin abitööline neile. Alguses oli raskusi kuna ehitajad olid vene keelt kõnelevad isikud. Kuid üks kolmest oskas natuke eesti keelt . Kuid töö iseenesest oli lihtne tuli vaid plokke ette tassida ja ka mõõtu saagida suure ploki saega
oleksid sama kuju ja mõõtudega; 4) Mitte vajalik osa ära saagida; 5) Sobitada tapid ja teha korrektuure. Pilt 2. Välimine külg 6 4. TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbid tuleb paigaldada läbi tappide, et tagada rake kindel püsivus. Selleks puurisime 10 mm puuriga igasse tappi augud, lükkasime 8 mm keermelati läbi, asetasime seibid ja kinnitasime rake mutritega kinni. Pilt 3. Tõmbi asetsemine 7 5. TAPPIDE NUMMERDAMINE Iga tapp on nummerdatud, et lahti võtmise järel oleks võimalik rake uuesti kokku laduda. Prusside nummerdamine on päripäeva, alustades ühest ning lõppeb neljaga. Ühes nurgas on kaheksa tappi, millel on alumine ja ülemine osa
lakilaigud tuleksid maha ja saaks lihvimist sellesama paberiga jätkata. Lihvimise käigus sobitasime kandi plaadiga ühele tasemele, et ei jääks ebameeldivaid servi ja nurkasid. Plaate sai lihvitud nii pealt kui ka alt, et maksimaalselt kaotada esialgseid materjali kaitseid. 3.4 Kokkusobitamine Lihvimise järgselt paigutasime plaadid nii, kuidas oli esialgselt paika pandud riiuli üldine välimus, ning asetasime tükid tasapinnale vastavasse asendisse ja kohta. Sellega määratlesime plaatide omavaheliste kinnituskohtade augud ning asusime neid puurima. Alumise plaadi otsustasime ühendada vaheplaatidega spetsiaalsete montaazi kruvidega, kuna need paiknesid riiuli all ja neid jäi varjama riiulit kandev sokkel. Selleks pidime puurima alusplaati augu peitepea diameetriga, kuna kruvi pea peal puudus keere. Vaheplaatidele puurisime aga augud keermest veidi väiksema diameetriga, et kruvi
24.augustil 2014, 25.augustil installeeriti näituse valgustus ja asetati eksponaadid vitriinidesse, 26.augustil toodi kohale ja seati üles näitusetahvlid ja riputati seintele maalid. Näituse ülespanekul liitusime Velveti meeskonna, Kadri Kopso, Lembit Kopso, Mirjam Savisto, Anu Kotli, Piret Smagari ja Hando Kuntroga ka töö kirjutajad. Osalesime näitusetahvlite kokkupanekul, riputasime seintele maale, puhastasime ja koostasime klaasvitriine ja asetasime eksponaate vitriinidesse, paigutasime näitusesaali toolid seinale projetseeritud slaidiesitluste jälgimiseks, asetasime sobivatesse kohtadesse näitust tutvustavad infomaterjalid jne. 2.2 Näitus Väike-Maarjas Algkoolis 2.2.1. Väljapaneku ülesehitus Väike-Maarja algkool on küllalt taktitundeline ehitis, sest uusi moodsaid õppetingimusi luues tuli säilitada tütarlastekooli vana maja, mis koosnes omakorda kahest osast: vanast ühekorruselisest kivimajast ja sellele 1902
Tegemist oli kaasaegsete treipinkidega kus ettenihkeid on võimalik lugeda iga telje suunas digitaalse näiduna. Pöörete vahemik millega töötasime oli 80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri, ning keerme puuri ja keermestajat poldi ja poldi ava keermestamiseks. Meister jagas kõigile kätte toorikud, milleks oli silinder läbimõõduga ~30mm ning pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida.
tooted ning koostaks osadest ilusa terviku. Organisatoorset abi ehk teenuseid ja sellega seotud tootekasutust pakkuvad ettevõtted. Siia gruppi kuuluvad disaineriteenused, 4 dekoratsioonide laenutus, juriidiline konsultatsioon (kohapeal alkoholi müüki puudutav, maksustamise küsimused jms.) Oksjonitoodanguga toetanud ettevõtted- Oksjonile tooteid annetanud ettevõtted. Siinkohal asetasime end külalise rolli. Arutasime läbi, kes on külalised, millised on nende eelistused, harrastused jne. (Vt. oksjonitoodete nimekiri, Lisa 2). Kuidas sponsoritele lähenesime? Toetajate leidmine põhines tõepoolest vaid tutvusringkondadele lähenedes. Puukeskuse tiimi liikmed pöördusid sõprade, tuttavate poole projekti tutvustusega, ehk lähenemine oli alati personaalne. Sõlmiti koostööleping (Vt. Lisa 3). Mida lubasime kommina toetajatele?
katsealune ütles, millal ja mis värvust ta näeb 4. Katset korrati paremalt, vasakult, ülevalt, alt. Väärtused märkisime protokolli 5. Saadud andmete põhjal koostasime iga värvuse graafiku. 3. nägemisteravuse määramine - leidsime väikseima kujundi, mida silm oli võimeline eristama. Kuulmismeele uurimine helihargiproov ehk Weberi test. Helihargiproovid võimaldavad uurida heli õhu- ja luujuhtivust ja sel teel kindlaks teha kesk- ja sisekõrva kahjustusi. Asetasime võnkuva helihargi katsealuse pealaele keskele. Palusime vaatlusalusel öelda, kus ta heli kuuleb. "Kusagil peas" - ehk heli täpselt terve õhujuhtivuse korral lokaliseerida ei saa. Kui heli õhujuhtivus halveneb, lokaliseerub heli haigesse kõrva. naha retseptoorsete funktsioonide uurimine 1. naha kahepunktiläve määramine selgitasime kahepunktiläve naha eri piirkondades. Asetasime kahe teravikuga sirkli katsaluse keha eri
Sisenemisel tervitas rõõmsameelne teenindaja meid koheselt. Seekord otsustasime einestada alumisel korrusel ja valisime ühe seinaäärse laua. Alumise korruse leti ääres oli teenindajaid kaks ning üks neist suundus koheselt meieni. Teenindaja tõi menüüd lauda ja lahkus hetkeks, andes 5 meile aega pakutavaga tutvuda. Valisime toidud välja ja asetasime menüüd lauale tagasi, soovides teada, kas teenindaja seda ka märkab. Ei pidanud kaua ootama kui teenindaja seisis naeratavalt meie ees ja soovis teada, kas oleme valmis tellima. Kuna soovisin ühte võõrapärase nimetusega toitu, mida ei olnud varem proovinud, siis palusin teenindajal selgitada, mida antud eine endas sisaldab. Vastus oli kiire ja konkreetne ning täiesti arusaadav. Arvatavasti on nad juba harjunud võõrapäraste nimedega toitude sisalduse selgitamisega.
Kui jõudsime Tallinnasse, siis viisime auto Imre(isa) sõbra töö juurde, kaubalennukite ümberlaadimise parklasse. Meil oli juba sügis, nii ei jõudnud kuidagi ära oodata soojemasse kohta jõudmist. Kui olime lennujaama saabunud, läksime check in `i järjekorda ootama. Kui meie kord käes oli, pidime enda piletid ette näitama ja oma kohvrid lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis sampooni pudel, mis oli tunduvalt suurem ja jäeti alles! Pidime läbima turvakontrolli. Siis kõndisimegi rõõmsalt läbi koridori lennukisse, kus võtsime oma piletil oleva numbriga istekohad. Lennukis olid kolm istet kõrvuti, mis paiknesid kahes reas
q1=m1 c (100-t2) J x=43,35 2. Kalorimeetris olev vesi sai soojust: q2= m2 4,187*103(t2-t1)J Al-27 g Alari Allika pedl-2 092126 Absoluutne viga sealt võis toimuda soojuskadu.Soojuskadu võis suurendada ka see, kui me asetasime Abs. viga 27-43,35=-16,35 metallitüki kalorimeetri siseklaasi. Katset Suhteline viga= -16,35/27*100= -60% saaks rohkem täpsustada suurendades metallitüki massi. Järeldus:Vead võisid tulla sellest, et osad andmed saadakse vaatluse tulemusena ja silm on tihti ebatäpne.Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri.Siis arvutustel on palju komakohti ning ümardamisel tekivad ebatäpsused
Kui ka pidime jälgima taldrikuid, klaase ja kausse. Päeva lõpus oli vaikne, et eriti kliente ei käinud, kui olid siis mõned üksikud ainult. Sel ajal voltisime salvrätikuid valmis ning panime järgmiseks päevaks kohvitassid kui ka toidunõud valmis. Kui restoran suleti, võis hakata päevakassat lugema ning seejärel korrastasime oma töökoha ümbruse. Kohvikoored panime kilekotti ja koos kilekotiga külmkapi, müümata saiakesed panime kilekoti ja asetasime nad teiste saiade-leibade kõrvale seljataha oleva lauapeale. Ja prügi viisime ka välja päeva lõpus. Mulle meeldis seal praktikal, sain sealt uusi kogemusi kui ka uusi tutavaid juurde. Töötajad olid seal abivalmivad, sõbralikud kui ka rahulikud inimesed s.t. pinget polnud. Tartu Kaubamaja Toidumaailm Teise kursuse teise praktika läbisin ma Tartu Kaubamaja Toidumaailmas. Ajavahemikul 09.l1.09-13.12.09. Esimene Tartu Kaubamaja avati 1966 aastal 20-dal detsembril. Aga aastal 2005 12
annaabi.ee 
