Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Asesõnade tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asesõna, asesõnadAsesõnad Tartu 2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes,
Alalütlev minulla sinulla hänellä meillä teillä heillä Alaltütlev minulta sinulta häneltä meiltä teiltä heiltä Saav minuksi sinuksi häneksi meiksi teiksi heiksi Olev minuna sinuna hänenä meinä teinä heinä Ilmaütlev minutta sinutta hänettä meittä teittä heittä Harjutus 6. Pange asesõnad õigesse vormi. Kysy ……… (hän), mikä …………. (hän) puhelinnumeronsa on. Odotan…………. (te) parkkipaikalla. Kutsun ………..(sinä, akusatiiv) matkalle mukaan. Hän lähetti …………. (minä) tekstiviestin. …………. (me) ei ole valitettavasti aikaa. Vastaa …………. (hän) heti. Onko hän rakastunut ………….. (sinä)? ………………(me) matka-automme on iso. Luotan ……………(he, sisseütlev). Tapasin ………….. (he, akusatiiv) parkkipaikalla
. . . . ? (elus) - / - . . = . . . (isikulised asesõnad) . . / / . . = . . . (omastavad asesõnad) . . ? ? , , , minu , (.), , , , , , , (.), , , sinu See asesõna ei käändu (, ) (./.), tema , , , , (.), , , meie , , , , (.), , , teie nende See asesõna ei käändu () . (näitavad asesõnad) . . ? ? (.) see seda need neid
PRONOUNS Object form Possessive Subject form Possessive Reflexive Pronouns Osastav asesõna Omastav Nimetav asesõna Omastav Enesekohased asesõnad Keda? Asesõna + nimisõna Kes? Nimisõna + verb+asesõna Mida? Kelle? Mis? Kelle? (ennast, ise) Kellele? Mille? Mille? I mina Me mind My minu Mine minu Myself I am a girl
5. suvest unistama sadamas 6. emast mõtlema lennujaamas 7. vennast rääkima põrandal 8. kosmonautidest lugema sillal 9. armastusest laulma 10. Eestis puhkama 11. ülikoolis 8. isikulised asesõnad ? kes? . ? mis? ? kelle? . ? mille? ? kellele? . ? millele? ? keda? . ? mida? ? kellega?
• ARVSÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje korda, vastavad küsimustele mitu?, mitmel?, mitmes?, mitmendas? jne. · Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega. • Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, • nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli vabariiklikel võistlustel. Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks
Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile
Meessugu Naissugu Kesksugu Mitmus Nominativ der die das die Kes? Mis? ein eine ein - Wer? Was? Akkusativ den die das die Keda? Mida? einen eine ein - Kuhu? Wen? Was? Wohin? Dativ dem der dem den Kellele? einem einer einem - Millele? Kus? Wem? Was? Wo? Genitiv des der des der Kelle? Mille? eines einer eines - Wessen? Määravad artiklid on der, die, das jne. Umbmäärased artiklid on ein, eine, ein jne. Isikulised asesõnad:
(3, 1/3, 125). numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). 5 ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.
6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! Töötame tööpäeviti ja puhkepäeviti! 3B. . Nimisõnade sugu. 4. 4. ! Oh neid kombeid! 4. 1 10. Loeme 1-10 4. I . Tegusõna I pöördkond 5. 5. ... Kui sa aru ei saa, siis küsi.. 5. . Kevadest kevadeni. 5. II . Tegusõna II pöördkond 6. 6. -? - Kuidas öelda vene keeles?
Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21 OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS e TEGUSÕNA e VERB
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69
NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid
über kohale, üle (über den Tisch) (über dem Tisch) kohal unter alla (unter das Bett) (unter dem Bett) all vor ette (vor das Haus) (vor dem Haus) ees zwischen vahele (zwischen die Häuser) (zwischen den Häusern) vahel Isikulised asesõnad Nom ich du er sie es wir ihr sie Sie Akk mich dich ihn sie es uns euch sie Sie Dat mir dir ihm ihr ihm uns euch ihnen Ihnen Genitiv Nom der das die ein ein eine Akk den das die Einen ein eine
Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid.
Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest? Määravat artiklit kasutatakse naissoost maade nimetuste ees. Er ist aus der Schweiz. Ta on Sweitsist. Er fährt in die Türkei. Ta sõidab Türki. Er wohnt in der Mongolei. Ta elab Mongoolias. Er fährt in die USA. Ta sõidab USA-sse. (Mitmuses) NB! Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB!
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), ba
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder
Sellised sõnad on: a) ainsussõnad e singularia tantum, nt katk, ilu, au; b) mitmussõnad e pluralia tantum, nt leetrid, tangid, kruubid, vuntsid, traksid. 7. Omadussõna e adjektiiv - Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga. Adjektiive jagunevad morfoloogiliselt käänduvateks ja käändumatuteks (viimased on käändekategooria seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Tähenduse tõttu
Võrdsed tähenduselt. have to You have to come to see me. Reported speech(he says that, he said that...) Kaudne kõne 1. Saatelause olevikus (he says that ...) Kõneleja juttu saab edasi anda otseselt (direct) ja kaudselt (reported). Otsene kõne: He says: "I am a man" Kaudne kõne: He says (that) he is a man. Kaudsel kõnel võivad muutuda asesõnad ja ka verbi pöördevormid. She tells me: ,,I like your dress." She tells me (that) she likes my dress. 2. Saatelause minevikus (he said that ...) Kui saatelause on minevikus, siis võivad samuti muutuda asesõnad ja verbi pöördevormid. Pane tähele! Oleviku vorm otseses kõnes muutub mineviku vormiks kaudses kõnes. am/is was are were do/does did
rohkem kui teisel asjal või nähtusel , ülivõrdega aga et mingit omadust on kõige rohkem . NT: ilus,ilusam,ilusaim ehk kõige ilusam. ARVSÕNA ASESÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja · Asesõnad asendavad teisi järje korda, käändsõnu ja vastavad küsimustele mitu?, vastavad samale küsimusele kui mitmel?, sõna, mida mitmes?, mitmendas? jne. asendatakse, nt ta kes?, mitu kui · Kui arvsõna näitab hulka, siis palju?, nimetatakse selline missugune? seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid
heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). 4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks)
Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28
Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse on koondatud mitu ühele ja Koosneb mitmest iseseisvast osalausest. samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1)Osalaused ühendatakse kas... Koondlause korduvad liikmed eraldame a)komaga a)komaga b)sidesõnaga.
.* .* .* () Isikuline asesõna Omastav asesõna * , . . *
Tavaliselt nimetatakse indeksiteks (keeleteadlased kasutavad tihti ka terminit deiktik) keeles aga siiski ühte teatud tüüpi sõnarühma, mille referent (ese või isik, millele sõna viitab) selgub alles kasutusolukorras. Kui leiate tänavalt sedeli, millele on kirjutatud: OLIN EILE SIIN JA TÕIN SULLE SELLE, siis me ei tea, kes oli kus ja millal, mille ta tõi ja kellele ta seda teatab. Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile); C) indeksikaalsed isikusõnad (eelkõige isikulised asesõnad mina, sina, meie jm). 2.3. Ikoonid Ikoonid on märgid, mille vorm mingi viisil sarnaneb tähendusele. Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidziteks, diagrammideks ja metafoorideks. 2.3.1. Imidzid Imidzid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt. Inimese kujutis liiklusmärgil on
ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel) Transnistria (riigikeel) Statistika 3 Ukraina keele levikuala 4 Tabeli esimeses ja teises reas on toodud ukraina tähestiku suur- ja väiketähed, kolmandas reas ukraina omaladina (1996) ja neljandas reas eesti transkriptsioon. Ukraina tähestik 5 • Isikulised asesõnad • Küsisõnad Ainus Mitmus що "mis", хто "kes", як "kuidas", чому "miks" , навiщо "milleks", скiльки "kui 1. я ми palju", де "kus", куди "kuhu", звiдки "kust",к 2. ти ви оли "millal", який "milline", котрий "kumb", 3. вiн, вона,воно вони який, що за "missugune".
Vastanduvus toimub tajutatavuse järgi. 2)elus või eluta nt kass vs tool 3)jaotavad ja jaotamatud nt vesi vs laud. Vastandus toimub sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Asesõnad Asesõnad jaotatakse kolme leeri: iseseisvad, suffiksiga ning otsene. Nendest tuletatakse veel kaudne ning possessiv. Iseseisvaid asesõnu kasutatakse rõhu tekitamiseks. Joonis: asesõnad shilha keeles Eesti keeles jaotatakse asesõnad selle alusel, mis sõna nad asendavad. Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli.
annaabi.ee 
