Käänded ja isikulised asesõnad saksa keeles (0)

Sarnased õppematerjalid

1

txt

8. klassi Genitiv käänded

Genitiv kne Der/das- asemele tuleb DES ja sonale loppu ES, kui on lhem sona voi kui lihtsalt ES ei sobi loppu, NT sonal HIMMEL, siis on S. NT- ein Geschenk des Himmels Die- asemele tuleb DER ja loppu ei tule midagi. NT- die Katze meiner Tante-. 

Saksa keel

19

doc

Saksa keele tähtsamad osad

LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie

Saksa keel

6

doc

Saksa keele grammatika

1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe ­ mul on Du hast ­ sul on Er/sie/es hat ­ tal on Wir haben ­ meil on Ihr habt ­ teil on Sie haben ­ neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin ­ mina olen Du bist ­ sina oled Er,sie,es ist ­ tema on Wir sind ­ meie oleme Ihr seid ­ teie olete Sie sind ­ nemad on

Saksa keel

2

doc

Saksa keel - eessõnad akkusativ, dativ, isikulised asesõnad

Eessõnad Präpositionen Akk + Dat Akk Dat Osastav Alaleütlev Wen? - Keda? Wem? - Kellele? Millele? Was? - Mida? Wo? ­ Kus? (Wohin? - Kuhu?) Der ­ den Der ­ dem Pl die - den Das ­ das Das ­ dem (va -n -s lõpp) Die ­ die Die - der an juurde, äärde (an die Tür) (an der Tür) juures, ääres auf peale (aud den Tisch) (auf dem Tisch) peal hinter taha (hinter dar Haus) (hinter dem Haus) taga

Saksa keel

22

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes

Eesti keel

134

docx

Saksa keele materjal algajatele

Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d

Saksa keel

28

doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende

Eesti keel

2

docx

Saksa keele grammatika reeglid ja tabelid

1.Nimisõnal on 4 käänet: der Nominativ wer? was? kes? mis? der Genitiv wessen? kelle? mille? der Dativ wem? kellele? millele? der Akkusativ wen? was? keda? mida? 2. Deklination der Adjektive mit bestimmen. Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Plural Nominativ der alte Mann die junge Frau das kleine Kind die schönen (kes? mis?) Tiere Genitiv (kelle? des alten der jungen des kleinen der schönen mille?) Mannes Frau Kind Tiere Dativ (kellele? Dem alten der jungen dem kleinen den schönen millele? kus?) Mann Frau Kind(e) Tieren Akkusativ den alten die junge Frau das kleine Kind die schönen (keda? mida

Saksa keel

Lisainfo

Märksõnad

Meedia

Kommentaarid (0)