Asesõnad Tartu 2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes,
Alalütlev minulla sinulla hänellä meillä teillä heillä Alaltütlev minulta sinulta häneltä meiltä teiltä heiltä Saav minuksi sinuksi häneksi meiksi teiksi heiksi Olev minuna sinuna hänenä meinä teinä heinä Ilmaütlev minutta sinutta hänettä meittä teittä heittä Harjutus 6. Pange asesõnad õigesse vormi. Kysy ……… (hän), mikä …………. (hän) puhelinnumeronsa on. Odotan…………. (te) parkkipaikalla. Kutsun ………..(sinä, akusatiiv) matkalle mukaan. Hän lähetti …………. (minä) tekstiviestin. …………. (me) ei ole valitettavasti aikaa. Vastaa …………. (hän) heti. Onko hän rakastunut ………….. (sinä)? ………………(me) matka-automme on iso. Luotan ……………(he, sisseütlev). Tapasin ………….. (he, akusatiiv) parkkipaikalla
. . . . ? (elus) - / - . . = . . . (isikulised asesõnad) . . / / . . = . . . (omastavad asesõnad) . . ? ? , , , minu , (.), , , , , , , (.), , , sinu See asesõna ei käändu (, ) (./.), tema , , , , (.), , , meie , , , , (.), , , teie nende See asesõna ei käändu () . (näitavad asesõnad) . . ? ? (.) see seda need neid
PRONOUNS Object form Possessive Subject form Possessive Reflexive Pronouns Osastav asesõna Omastav Nimetav asesõna Omastav Enesekohased asesõnad Keda? Asesõna + nimisõna Kes? Nimisõna + verb+asesõna Mida? Kelle? Mis? Kelle? (ennast, ise) Kellele? Mille? Mille? I mina Me mind My minu Mine minu Myself I am a girl
5. suvest unistama sadamas 6. emast mõtlema lennujaamas 7. vennast rääkima põrandal 8. kosmonautidest lugema sillal 9. armastusest laulma 10. Eestis puhkama 11. ülikoolis 8. isikulised asesõnad ? kes? . ? mis? ? kelle? . ? mille? ? kellele? . ? millele? ? keda? . ? mida? ? kellega?
• ARVSÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje korda, vastavad küsimustele mitu?, mitmel?, mitmes?, mitmendas? jne. · Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega. • Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, • nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli vabariiklikel võistlustel. Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks
Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg
Kõik kommentaarid