Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutivõrgud konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dhcp, ipv6, aloha, ospf, ipv4, csma, base, field, ethernet, protocolnmp, network, layer, address, access, token, control, arpa, open, link, transfer, internetmtp, arpanet, cdma, frame, edastusecurity, protokollidervice, cookieequence, update, check, 1011, 0101, rateonet, physical, andmeedastus, connection, division, digital, domain, unixpiirkonnapiiri marsruuterid) võivad osaleda mitmes piirkonnas; selline marsruuter hoiab iga piirkonna jaoks käigus eraldi topoloogiaandmete baasi, mis sisaldab kõigilt teistelt sama areaali marsruuteritelt saadud LSA-sid. Piirkonna topoloogia on väljapoole piirkonda nähtamatu. Piirkondade topoloogia lahushoidmise tõttu edastatakse vähem marsruutimisliiklust kui tükeldamata AS-i puhul. RIP (vt. algoritmid) ei võimaldanud hierarhilist marsruutimist kuid OSPF juba võimaldas. Tükelduse tõttu tekib kaks marsruutimistüüpi - piirkonnasisene ja piirkondadevaheline. Piirkondadevahelise marsruutimise informatsiooni jaotab OSPF-i magistraalvõrk (backbone), mis koosneb kõigi piirkondade piirimarsruuteritest, võrkudest, mis ei kuulu tervikuna ühtegi piirkonda, ja nende marsruuteritest. Magistraalvõrk ise moodustab ühe piirkonna. AS-i piiri marsruuterid saavad väliste marsruutide kohta andmeid välislüüsiprotokollide (EGP, BGP jt.)
kaabel) 4 * Unguided media – signaal levib vabalt (wireless LAN, digital satellite channel), raadiolained. Erinevad edastusvõimalused: * Twisted-pair copper wire, TP (keerdpaar vaskkaabel) – kaks isoleeritud vasktraati. Unshielded twisted pair (UTP) cable – peamiselt kasutatakse LAN’ide jaoks. Category 3 – traditsiooniline telefonikaabel, 10 Mbps Ethernet. Category 5 – 100 Mbps Ethernet. * Koaksiaalkaabel – koosneb samuti kahest vaskkonstruktsioonist, aga need pole mitte paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides.
Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal arvutil ja ruuteril on need ROM'is read-only'na olemas. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul. Koosneb see 6-st baidist ja neid väljendatakse kuueteistkümnend süsteemis. Kui adapter saadab mingi kaadri, siis lisab ta otspunkti MAC aadressi päisesse ja paneb selle teele. Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte.
Saatja saab sedasi teada, et üks pakett võrguga. See lubab aadresse uuesti kasutada (aadressi hoitakse ainult siis, kui ollakse ühendatud). _ host saadab "DHCP discover" 8.Kanalikommutatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumikommutatsioon, paketi pikkus sõnumi. _ DHCP server vastab "DHCP offer" sõnumiga. _ host soovib IP addressi: "DHCP request" sõnumiga. _ DHCP server saadab Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud on moondunud ja tuleb uuesti saata. Rdt 3.0 kanal vigade ja pakettide kadumisega. Kuna siin võivad kaduma minna nii andmed kui
1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP (Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes 1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe's PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn architecture for interconnecting networks // late70's: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA 1980-1990: new protocols, a proliferation of networks: 1983: deployment of TCP/IP // 1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to-IPaddress translation // 1985: FTP protocol defined // new national networks: Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel // 100,000 hosts connected to confederation of networks.
1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran – packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP (Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes 1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks // late70’s: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA 1980-1990: new protocols, a proliferation of networks: 1983: deployment of TCP/IP // 1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to- IPaddress translation // 1985: FTP protocol defined // new national networks: Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel // 100,000 hosts connected to confederation of networks.
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44
Selleks UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad saatja ujutab LAN’i üle päringuga, kus on kirjas tema IP 2B 2)sihtpunkti pordi aadress 2B 3)datagrammi pikkus 2B puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb 4)kontrollsumma 2B. UDP-d kasutatakse programmides, kus 40. Ipv6 päise suurus on 40 baiti, see suurus on fikseeritud, oma aadressi ära ja saadab saatjale vastuse, kuhu on märgitud eelistatakse kiirust kindlusele. UDP ei hooli ummikutest konstantne. Kaks välja – lähteaadress (Source Address) ja vastuvõtja MAC aadress. ARP päringul on küljes ka TTL vastuvõtjas
OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete
aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit.marsruuterid. Võrgulüüs Kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti
http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13
kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe) Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik tegelikkuses leiduvad Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe'i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades. Ethernet töötab OSI mudeli madalatel kihtidel. Ta vüeti kasutusse 80'tel selleks et asendada selliseid tehnoloogiaid ja standardeid nagu Token-Ring, FDDI ja ARCNET
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi
ning MLPPP võimaldab B-kanaleid sillata. PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli (NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL'i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE). PPP tagab kakspunktahela, mis on võimeline multipleksima erinevaid protokolle üle ühe ja sama ahela. PPP'd võib kasutada ka võrguadapteri draiveri asemel, mis võimaldab eemalasuvatel kasutajatel võrku sisse logida nii, nagu asuks nad võrgus sees. ISDN (Integrated Services Digital Network) - integreeritud teenustega digitaalvõrk. Rahvusvaheline
(physical layer) läbivad arvsignaalid ehk bitivoog Ethernet Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jaotatakse pakettideks, mille ülekanne toimubCSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas Ethernet kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe) Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik Ethernet-võrgud tegelikult juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe'i poolt 1973
Taktsagedus-süsteemikell, ülesandeks on väga täpse vahega genereerida signaali impulssi · Optiline kaabel-fiider kiud(võimaldab valguse ülekannet), single fibre-üks valgust juhtiv optiline kiud, multi fibre-ühe toru sees on mitu erinevat valguskanalit, single mode-ühest kiust saadetakse informatsiooni ainult ühes suunas, multi mode- informatsiooni on võimalik saata kahes suunas(saatja, vastuvõtja) · Kiirusstandardid:10 base Tx(vask keerupaarikaabel)-10 MB/s 2nd süs. vaskkaabel, 100 base Tx, 1000 base Tx, 10 base Fx(optiline kaabel), 100 base Fx, 100 base Fx, ahelas kõige nõrgema järgi valitakse kiirus LAN-kohtvõrk, on ühes väikeses geograafilises punktis asuv võrk(korrus, maja, hoonete kompleks), võrgu läbimõõt ei ületa 1 km, kasutatakse täht topoloogiat, Ethernet(IEEE802.3)-eetrivõrk, hetkel ülekandmisel
λ kirjeldab sisendvoogu ja µ ühe teenindaja väljundvoogu. L on liinide arv Ethernet, ajalugu ja levinumad standardid: 10BASE5, 10BASE2, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T. Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD. Alates 1990ndatest põhiline ja mainstream, odav ja ühilduv. 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s. Robert Metcalfe. Nimi tuleb sõnast “eeter”. 10 BASE 5 (10 Mbit/s, -500 m pikkune juhe võib olla) arvuteid saab panna 2,5 m vahega 10 BASE 2 (10 Mbit/s, -185 m pikkune juhe võib olla) kastuab T-kujulist otsikud host-arvutiga ühendamiseks 10 BASE T (10 Mbit/s, T - twisted pair) 100 BASE TX (100 Mbit/s, T - twisted pair, X näitab versiooni) 1000 BASE T (1000 Mbit/s, T - twisted pair) 1GBit Ethernet Fiiberoptilise kaabli ehitus ja tööpõhimõte, mono- ja multimodaalne fiiber, graded index fiiber. Fiiberoptilise
vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps Fiiber Ethernet 100 Mbps Point-to-point 5 Gbps Vaba keskkonna edastusmeediad: Mikrolained 45 Mbps WLAN 2 Mbps 11 Mbps SAT 50 Mbps WAN (mobiilside) 8. Ajalised viited võrkudes Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda.
oData transparency: In bit and byte oriented protocols, there is a problem if a control character (for ETX (End of Text) ·Same as ETB, only no more blocks will follow. ITB (End of > Differences with HDLC length of protocol field (1B or 2B) byte-oriented protocols) or the start-of-frame flag (for bit-oriented protocols) appears in the actual data. Intermediate Transmission Block) ·Same as ETB, except that the receiving statio Differs from HDLC because of multiaccess MAC that provides · Maximum payload length (default: 1500) This was not likely to happen in ASCII text, but is very likely with binary data. This is known as a data will not acknowledge after the error checking
iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s
GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim. Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?
ühe teenindaja väljundvoogu. Telefonikeskjaam teenindab N abonenti. Telefonikeskjaamal on L välisliini linna. Vaadeldava ühe tunni jooksul kõik abonendid räägivad ühepalju sageli ja teevad linna keskmiselt n kõnet igaüks. Ühe kõne keskmine kestvus on t. Üks abonentidest soovis helistada linna. Milline on sellise sündmuse tõenäosus, et kõik välisliinid on hõivatud? 14 16. Ethernet, ajalugu ja levinumad standardid: 10BASE5, 10BASE2, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T. Ethernet – standardite kogu – IEEE (rahvusvaheline elektriinseneride liit) 802.3 standard. Ethernet on tulnud sõnast „eeter“ – meedium, mis kannab informatsiooni üle. Kasutab juhuslikku pöördumisviisi CDMA/CD (multipöördussüsteem põrketuvastusega). Ethernet võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
назначить общий сетевой доступ к своим папкам. Сетевые протоколы. Компьютеры могут осуществлять коммуникации через подключение только с помощью протоколов, привязанных к подключению. По умолчанию ко всем сетевым подключениям привязаны 4 сетевых протокола: IPv4, IPv6, Тополог канального уровня LLTD (Link-Layer Topology Discovery (LLTD) Mapper) и Ответчик LLTD (LLTD Responder). Чтобы просмотреть дополнительные параметры подключений, откройте окно Изменение параметров адаптеров/Сетевые подключения и в меню Дополнительно выберите опцию
tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus
Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.) Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72%
reguleerimiskihiks (MAC - Media Access Control).Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP · füüsiline kiht OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega · Telekommunikatsioonis kasutatavad meediumid: · Televisioon ehk TV on laialt kasutatav telekommunikatsiooni meedium mida kasutatakse liikuva pildi saatmiseks ja vastuvõtmiseks. · ..Internet, Kaabeltelevisioon, WLAN, Wifi..jne...(vb) · Raadiosageduste kasutamine, rahvuslik sagedusplaan: · § 1
võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13
mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest) Võib olla kontaktivaba - raadiosignaalide abil võib poes jalutava isiku kõrval oleva inimese kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed · Pultkaart · Raadiosageduslikud tõendid (RFID - radio-frequency identification, NFC - near field communication) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi Biomeetrilised tõendid · Anatoomilised Sõrmejälg Sõrme kuju Nahapoorid Käelaba Käe veenid Silma võrkkest Silma vikerkest Nägu - piisab fotost · Käitumuslikud Allkiri - surve, kiirus, lõpptulemus Kõne - hääl, tämber, tempo, kõnevead, salvestis Tippimisrütm · Muud Lõhn DNA struktuur
Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML XHTML: Praktiliselt seesama, mis HTML (samad tagid jne) Tagid peavad olema väikeste tähtedega Peab olema korrektses XML süntaksis (tagi suletud jne) Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) Recursion A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly. That is, the subroutine is used in its own definition. Important to check that recursion terminates. Code should contain: One or more base cases (no recursion involved!) One or more recursive cases. Arguments of the recursive call must be "simpler" according to some measure. NB! The "simplicity" measure may be arbitrarily complex. Imperatiivsed keeled sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled.
IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse. 1.3.1.4 Sisevõrk ja suhtevõrk. Intranet sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui
annaabi.ee 
