Tarkvarapiraatlus Referaat Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................
,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE....................
TARKVARA PIRAATLUS Tutvu organisatsiooni BSA koduleheküljega http://w3.bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on:
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega
tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel. · Õigus autorinimele - õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt. Enamus laiatarbe programmide autoriõigusi omavad tarkvara tootjafirmad, s. t. autorinimena on märgitud tootjafirma nimi. · Õigus teose puutumatusele - õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. · Õigus teose lisadele - õigus lubada oma teosele lisada teiste autorite teoseid, järelsõnasid, kommentaare.
5. Katsed netipiraatluse vastu võitlemiseks 6. Kokkuvõte Gregor Johannson 134303IAPB Palju aastaid on möödunud sellest, kui esimesed piraadid merele ilmusid, aga nad on endiselt alles ja on laiendanud suuresti oma tegevusala. Sõna „piraat“ tähendus on muutunud ning on nüüd defineeritav kui inimene, kes teeb illegaalselt koopia kellegi teise varast. Muusikat, filme, raamatuid ja tarkvara saab pea iga tarbija kopeerida ja teistega jagada. Selline illegaalne teguviis võib tõsiselt mõjutada tööstust ja ühiskonda. Näiteks, tarkvaratööstuse kasumi kadude summa oli 1993. aastal 12,8 miljardit dollarit (Austin American-Statesman 1994), mis näitab, et suur arv tarkvara toodetest oli läbi piraatluse saadud. Järelikult on piraatlus tõsine probleem tarkvara-, muusika- ja filmitööstuse arengu jaoks. Kuid kas internetipiraatlusel on ka positiisveid külgi
internetiga, sest sellist asja polnud tollal olemaski. Tänapäeval on autoriõiguste rikkumine internetis või interneti kaudu saanud sama nime tõenäoliselt kunagise piraatlusega olemusliku sarnasuse tõttu. Viimaste aastatega on internetipiraatlus kogunud kiirust ja suurust. Sellega on loomulikult ka kaasnenud piraatlusevastased sündmused, sarnased mingisuguse haiguse globaliseeruva ohu märkamiseks. Nüüd tekib küsimus, kas piraatlus on pigem kokkuhoid või siiski suur probleem tänapäevases maailmas? Tehnoloogia arenguga on uued põlvkonnad aina osavamad ümber käima igasuguste seadmetega, millega paar põlvkonda vanemad inimesed ei suudaks hakkama saadagi. Seda selle pärast, et noored puutuvad iga päev nende seadmetega kokku. Arvuti on üks neist seadmetest ja samas ka see kõige olulisem ja kasutatav. Olgu selleks personaalne arvuti või mõni neist nutiseadmetest, on iga sellise masinaga võimalik internetis olla
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:
1) vähemalt teist korda või 2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. 14. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Nuhkvara levitamise eesmärgid võivad samuti olla üsna erinevad: alates kasutaja paroolide ja krediitkaardi numbrite varastamisest kuni külastatud veebiaadresside alusel kasutaja
hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara on tarkvara , mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav. Hülgvara on üks orbteose konseptsioonist. „Hüljatud“ ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt kas väikese majandusliku väärtusega või vananenud. Alternatiivid tarkvara „hülgamisele“, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus: lasta turule vabavarana või lasta turule avatud lähtekoodiga tarkvarana.
..................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Vladlen Jakovlev SOMAALIA PIRAADID Organiseeritud kuritegevuse essee Juhendaja: teaduse magister Anna Markina Tallinn 2012 Sissejuhatus Piraatlus juba vanaajal oli tõsiseks probleemiks. Maailm ja ühiskond ajaloo jooksul arenes ning sellega arenes ja muutus ka piraatlus. Tänapäeval see näeb välja natuke teistmoodi erinevalt vanaajalt ning eksisteerib üsna palju piraatluse liike. Näiteks on alles aktuaalne merepiraatlus. On eriti aktuaalne arvutipiraatlus ehk võrgupiraatlus, mis tekkis ülemaailmse Interneti levimisega. See on piraatluse liik, kus erinevalt teistest liikest, et teosta füüsilist vägivalla, kuid rikutakse intelektuaalse omandi õiguse printsiipe ja norme. Käesolev töö on
või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.
neil maksta pole võimalik. Samuti on läbi internetipiraatluse väga lihtne proovida mingit tarkvara ning hiljem otsustada, kas tasub seda omale soetada või mitte. 3. Tavainimese ja internetipiraatluse vahekord. Tavainimene puutub internetipiraatlusega igapäevaselt kokku, näiteks kopeeritud muusikaplaadi või filmi ostmisel. Väga paljudes eraarvutites on piraatversioonid erinevatest tasulistest programmidest, näiteks Adobe Photoshop või Fruity Loops Studio. Paljud kasutavad ära tasuta tarkvara või meelelahutuse võimalust, kuid siiski on nii-öelda korralikke piraate, kes ütlevad: „If you like it, buy it!“, ehk kui miski meeldib peale esialgset proovimist, tuleks see ka legaalselt osta. 4. Probleemid internetipiraatlusega maailma riikides. Eri maade seadused käsitlevad internetipiraatlust erinevalt. Mõnel pool on kriminaliseeritud üksnes üles-, kuid mitte erakasutamiseks allalaadimine, näiteks Venemaal. Internetipiraatlus on ka meedias palju kära tekitanud
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016
isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara ,,hülgamisele". Põhjenda, kas pigem ,,hülgaksid" tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Üks orbteose konseptsioonist. "Hüljatud" ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega, kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt:
ja teistel seda tasuta alla laadida lubab, vastas ta, et ka tema ei poolda tegelikult internetipiraatlust, kuid ta annab inimestele võimaluse proovida toodet (jutt oli tarkvarast), enne kui nad selle eest suure raha välja käivad. Samuti on iga tema failiga kaasas tekstifail, kus on suurelt kirjas loosung: ,,If you like it, show your support to developers and buy the product" ehk siis: ,,Kui see sulle meeldib, näita oma toetust tarkvara arendajale ning osta see produkt". See on ka minu arvamus, kui sa saad programmist reaalset kasu, siis osta see! Õnneks on näiteks mängudega asi jõudnud nii kaugele, et tõmmates piraatmängu, ei saa tõmbaja mängida üle võrgu teiste inimestega, vaid ainult üksikmängijana arvuti vastu. Arvan, et see on väga kasulik, kuid siiski leidub mitmeid häkkereid, kes suudavad mängulooja poolt tehtud töö lahti muukida. Filmide ja muusika koha pealt ei leia ma, et piraatlus liigselt halb oleks
Turvalisus arvutis Triin Samra JA12 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool SISUKORD Ø Turvalisus Ø Arvutiviiruse programmid Ø Autorikaitse Ø Ohud arvutile Ø Kuidas kaitsta oma arvutit? Turvalisus Ø Turvaline arvuti selleks võime nimetada seadet, kuhu täna salvestatud andmed on loetavad ka nädala pärast ning neid saavad lugeda vaid selleks õigusi omavad isikud. Ø Arvuti on turvaline, kui tema peale võib kindel olla ning arvutis olev tarkvara käitub ja töötab nii, nagu seda temalt oodatakse. Ø Iga arvutivõrk nõuab hoolikat kaitset pahatahtliku või juhusliku rikkumise eest. Ø Interneti kasutamisel tuleb alati arvestada ohuga, et keegi võib teile mingil moel kahju teha ning seetõttu on otstarbekas kasutada mitmeid erinevaid vastuabinõusid. ARVUTIVIIRUSE PROGRAMMID Ø Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Ø
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed
Nüüdisajal on spämmist saanud lausa ära, kus igapeäv saadaetakse miljoneid mõttetut prahti laiali. Usa uurimuselt on üle 85% saadetud e-mailidest just spämm. Nimelt, miks siis ,,spämmitakse"? Späm on nö odava ja laisa mehe reklaam. Seda saab saata igaühele, nii mitukorda kui soovid ja see ei lähe maksma sul mitte midagi (enne kui keegi su kohtusse kaebab). Aga kuidas siis spämmimine töötab. Nimelt on olemas erinvead programmid, mis otsivad automaatselt teiste e-maile läbi interneti ja koguvad need kuskile nt mingisugusele CD'le. Ja pärast teised firmad võivad nimelt need maha müüa. Ja need programmid (,,spambots" võid ,,spiderbots") leiavad e-maili aadresse kuskilt internetist. Kuigi on ka muud võimalused e-maile koguda, nt spämmer , teeb mingisuguse kodulehekülje, või mingi koha reklaamides et sa oled võitnud midagi, sul on vaja ainult
ee/index.php?path=0x707 Tänapäevases infoühiskonnas, kus on väga laialt levinud interneti kasutamine on autoriõiguste rikkumine omandanud hoopis uue tähenduse. Internetis on väga palju erinevaid meelelahutus- ja failide jagamise portaale aga samuti ka väga palju igapäevaseid interneti kasutajaid. Nimetatud portaalid ja laiemalt terve internet pakuvad oma kasutajatele näiliselt palju anonüümsust ning seetõttu on ka erinevate teoste (filmide, muusika, e-raamatute, arvutimängude, tarkvara jne) jagamine muutunud lihtsamaks ja kellegi autoriõiguste rikkumine on väga tavaline. Üks levinumaid autoriõiguste rikkumise vorme on nn peer to peer failivahetus, kus inimesed jagavad omavahel oma koduarvutites olevaid video-ja heliteoseid teiste samalaadsete kasutajatega ning kuna tegemist on kahe arvuti vahelise suhtlusega, siis on seda võimalike rikkumiste tuvastamiseks väga raske monitoorida või on see eraelu puutumatuse põhimõttest kantuna lausa keelatud7.
olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg Arvutitarkvara tüübid ärivara (commercialware) - commercial closed source software; jaosvara (shareware) – tasuta kasutusõigus proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software, open source); avalik tarkvara (public domain Free software (GPL) – tasuta kasutus, võib muuta ja levitada, muudatused lähevad samade tingimuste alla www.fsf.org Open Source tarkvara – lähtekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei või kasutada kommertseesmärkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseärasused eikäsita installeerimist ega kasutust puuduvad garantiid kopeerimine kuulub litsentsi alla, aga ei väljenda lepinguga
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara„hülgamisele“. Põhjenda, kas pigem „hülgaksid“ tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara või vanavara[viide?] (inglise keeles abandonware 'hüljatud vara/kaup') on tarkvara, mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav. Ei oska edasi 17. Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
Domeeninimi - Interneti aadressi kasutamise reeglid määrab harilikult tippdomeeni valdaja, kuid alati tuleb lähtuda kaubamärgi-, ärinime- ja konkurentsiõigustest. Kõlvatu konkurents - Ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Tähtsamad IO organisatsioonid Rahvusvahelised World Intellectual Property Organization (WIPO) Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon www.wipo.int International Intellectual Property Alliance (IIPA) Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Liit www.iipa.com European Patent Office (EPO) Euroopa Patendiamet www.european-patent-office.org Office of Harmonization for the Internal Market (OHIM) Siseturu Ühtlustamise Amet www.oami.eu.int
Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine § 272. Orbteos (1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis: 1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku
Home (kodu). Ametiasutustes kasutatakse tavaliselt suuremat turvalisust nõudvate või ühiskasutuses olevate süsteemide jaoks mõeldud väljaandeid Professional või Business. 4. Mis vahe on vabavaral ja jaosvaral? Vabavara koostavad ja levitavad esmajärjekorras programmeerimise entusiastid. Sellega tegelevad nii üksikisikud kui terved organisatsioonid. Nende mõtteviis on, et kõik programmid peavad olema tasuta ja programmeerijad peavad üksteist selliste programmide loomisel aitama. Sageli pakuvad tasuta programme ka suured äriettevõtted. Mis kasu nad sellest saavad? Esiteks on see tasuta reklaamivõimalus. Kui osa programmi aknast on täidetud tootjafirma info, logo ja muude ilusate pildikestega, siis võib see kasutajale meelde jääda. Teiseks lasevad paljud firmad välja tasuta n-ö lahjasid variante oma programmidest --
tarkvara kasuks elementaarselt materiaalsetel põhjustel. Määravaks saab hind ehk siis hinna puudumine. Kahtlemata on see kohati vägagi õigustatud, näiteks koolides, kuna tasuliste programmide sisseostmisega hariduskulude suurendamine ei tundu üheski mõttes mõistlik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on praegusel ajal lausa ette nähtud, et vaba kontoritarkvara kasutamise kogemuse peaksid noored saama koolides ning kõik haridusasutused peaksid lõpetama litsenseeritud tarkvara kasutamise. Ka riigi infosüsteemide ja kohalike omavalitsuste kasutuses annab tasuta tarkvara kindlasti majandusliku kokkuhoiu efekti, kuid sealjuures tuleb kindlasti arvestada erinevate programmide võimalustega, kasutajat abistavate funktsioonidega ja ka näiteks turvalisusega nendes infosüsteemides, millele esitatakse kõrgendatud turvanõudeid. Oluliseks märksõnaks võiks siinkohal pidada ka tarkvara koosvõimelisust, mis laseb uuendusi läbi viia üksikute komponentide kaupa
Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde
...........................................................................................................................................................9 2.GRUPITÖÖTARKVARA.................................................................................................................................10 2.1. Google`i grupid...........................................................................................................................................10 2.2Projektijuhtimise programmid......................................................................................................................11 2.3. Veebipõhine kalender..................................................................................................................................11 2.3. Märkmete tegemise programm ...................................................................................................................12 3.CMS PROGRAMMID.............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
