·Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi. ·Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). ·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna
Sellepärast on tähtis, et on vaja mingit ühiskonnakorraldust, mis looks teatud süsteemi, kuidas kõikidega koos elada. On oluline, et inimesed teaksid oma õigusi ja kohustusi, kuid loodusseisundi puhul oleks asjad hoopis teistsugused, silme ette tekib korrapäratus ja kaos. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis see on täis igasuguseid erinevaid poliitilisi kordi, kus leiab palju tagakuisamisi ja genotsiidi, ka selline olukord kipub piire kaotama, kuid loodusseisundis, ei oleks üldse mingeid reegleid, seega oleks see tunduvalt hullem, kui näiteks türanlik reziim, kuna antud olukord kehtis üle terve maa. Kõik filosoofid, kes on püüdnud uurida ühiskonna aluseid, on tahtnud mõttes minna tagasi loodusseisundisse, kuid see pole õnnestunud. Nad on kandnud küll ideid, mis räägivad inimestest kui metslastest, kes on egoistlikud ja omakasupüüdlikud. Arvan, et loodusseisundi puhul saaks
On tõsi, et mõned inimesed hääletavad nii, nagu oleks neil kavas vastata küsimusele "kas te eelistaksite, et suitsetatakse või ei?" Need inimesed hääletavad tõesti oma eelistuste kohaselt. Kuid teised hääletavad nii, nagu vastaksid nad küsimusele "kas te arvate, et suitsetamist peaks lubama?" Vastavalt hääletavad mõned suitsetajad nii, et suhtuvad eitavalt omaenda mõnusse, väites, et on väär, kui suitsetajad allutavad teisi oma käitumise ebasoodsatele tagajärgedele. Ka mõned mittesuitsetajad hääletavad omaenda eelistuste vastu, väites, et suitsetamine on individuaalse otsuse küsimus. Teiste sõnadega, need inimesed hääletavad erapooletult, mistõttu hääletamine ei näita nende huvisid. Kui seda arvestada, siis ei saa rahus eeldada, et demokraatia on individuaalsete huvide või eelistuste teatavakstegemise viis. Mõned inimesed hääletavad selle poolt, mida nad kõige rohkem tahavad. Teised jätavad
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määral põnevamaks, huvita
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
· Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. · Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu. Loomulik seadus
reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad: Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive, emotsioone. Oleme vastutavad oma iseloomu eest, saame seda kujundada. Me ei pea mitte ainult tegema head, vaid ka armastama head. Pole tähtis, mida ma teen vaid milline olen. Pole tähtis
maailma Aadamale ja tema trooni pärijatele, jättes pärandist välja kõik teised Aadama järeltulijad -- olgugi et võib olla keeruline põhjendada omandi olemasolu eeldusel, et Jumal andis maailma Aadamale ja tema tulevastele põlvedele ühiseks kasutamiseks. Ma püüan hoopis näidata, kuidas inimesed võisid hakata pidama enda omandiks mingit osa sellest maast, mille Jumal oli andnud inimkonnale ühiseks kasutamiseks, ning seda ilma ühegi sõnastatud kokkuleppeta kõigi ühismaa kasutajate [Commoners] vahel. 26. Jumal, kes on jätnud maailma inimestele ühiseks kasutamiseks, on andnud neile ka mõistuse, et nad võiksid kasutada maailma oma elu ja elumugavuste parandamiseks. Maa ja kõik, mis sellel on, on antud inimestele nende elu toetuseks ja trööstiks. Ja kuigi kõik viljad, mis maa peal loomupäraselt kasvavad, ja loomad, keda maa toidab, kuuluvad inimkonnale ühiselt, sest loodus on nad spontaanselt loonud, ja
Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile Igatsen sind nii, nagu tahaks oma südame sinu juurde saata. Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame.
Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk? Paljud inimesed otsivad elus armastust. Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine ja laste saamine on väga oluline. Soojad suhted peres ja lastega on väga tähtis. Kuid ometi on ka selliseid inimesi, kellele meeldib hoopis üksinda olla, inimesi, kes tunnevad end ahistatuna nii lähedases suhtes. Ja tänapäeval on järjest loomulikum, ei elata vaid soo jätkamiseks, ,,nauditakse" kauem vabadust ning pereloomine lükkub järjest hilisemasse aega. Inimestele on tähtis on saavutada head suhted meid ümbritsevate inimestega. See, et meie hindame teisi inimesi ja meid hinnatakse, tekitab hea tunde. Kuigi kõigile ei saa meeldida, vajame me seda, et keegi meiega arvestab, meid toetab ja hindab. Me vajame
Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Kui see püüdlus on suunatud tema põhjustajale, siis nimetatakse seda ISUKS [appetite] või IHAKS [desire], viimane on üldnimi, ning esimese tähendust on tihti kitsamalt mõistetud kui iha toidu järele, nimelt kui nälga ja janu. Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. /…/ Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame alati objekti puudumist, armastusega tavaliselt selle olemasolu. Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse
Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine Järgnevas kahes lõigus arutleb ja laste saamine on väga oluline. Soojad suhted peres ja lastega on väga autor perekonna ja sotsialiseerumise vajalikkuse tähtis. Kuid ometi on ka selliseid inimesi, kellele meeldib hoopis üksinda üle, kuid ei arutle eesmärkide olla, inimesi, kes tunnevad end ahistatuna nii lähedases suhtes. Ja püstitamise vajalikkusest tänapäeval on järjest loomulikum, et ei elata vaid soo jätkamiseks, vaid üldse. ,,nauditakse" kauem vabadust ning pereloomine lükkub järjest hilisemasse aega. Kõigis eelnevates lõikudes paistab silma autori ühepoolne suhtumine Inimestele on tähtis on saavutada head suhted meid ümbritsevate
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasu
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest kehast, meelest ja hingest ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta, et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või
Tavaliselt seletatakse ja õigustatakse uusi kummalisi arenguid väitega, et ajad ja inimesed on muutunud. Aga kas kõigega, kuidas aeg ja inimesed muutuvad, peab tõepoolest leppima nagu paratamatusega, ehkki need muutused toovad kaasa inimeste vaesestumise? Äkki peaks neile muutustele siiski vastu hakkama, tõsi küll, riskides sellega, et saad külge vanamoodsa, kivistunud ja ajast maha jäänud inimese sildi? Kui meenutan oma murdeiga, siis väljendusin ka lühidalt. Ei kasutanud pikki lauseid, ei osanudki neid. Aga praegu minu arust tahetaksegi jätta noored inimesed murdeikka, et nad välja ei kasvaks. Miks? Sest nii on lihtsam, nii on mugavam. Ja inimesele endale on ka mõnevõrra lihtsam. Kui ta hakkab ühte-kahte näopilti kasutama, siis ta jääbki neid kasutama: näe, nüüd olen tige! Tal on neli kuni kaheksa emotsiooni, kuigi emotsioone on meeletult. Vaimne korruptsioon lähtub minu arust ikkagi lapsevanematest. Mõelge, kuidas kultuurid assimileeruvad
Väga oluline on vaadata korralikult mõlemale poole, enne üle tee minemist, sest paljud sõidukijuhid peavad ennast tähtsamaks, ega lase jalakäijat üle tee. Autojuhina on oluline jälgida teepeenraid, eriti alevis, kuna seal liigub palju väikseid lapsi, kes võivad mänguhoos teele tormata. Vaevalt mõni autojuht tahab oma südametunnistusele mõne noore elu lõpetamist, olgugi, et süüdi võib olla teele tormanud mudilane, jääb siiski juht enda sisimas süüdi, kuna tema oli roolis, ega osanud õigel hetkel reageerida ja pidurdada. Niisiis väiksed lapsed, kes vähegi mõtlevad, peaksid olema samuti ettevaatlikud ja mitte tormama uisapäisa sõiduteele. Loomulikult peaksid seda vanemad lastele seletama juba väga väiksest peale, kui nad oma lapsi varakult puusärgis näha ei taha. Väga oluline, kasutades sõiduvahendit on loomulikult turvavöö. Kõik inimesed teavad, et see
et kõige kindlam viis saavutada õnne enda jaoks - see on otsida seda teiste jaoks. Luther Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! Lessing Inimene kasvab sel määral, kuivõrd kasvavad tema eesmärgid! Schiller Ainus viis võimaluste piire avastada, on neid ületades võimatut saavutada! Arthur C Clarke Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada! Mark Twain Õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas meie neid tõlgendame! Lev Tolstoi Elus taandub kõik suutlikkusele tasakaalustada oma vajadusi, unistusi, ambitsioone sellega,
peitma ja ja lisab veel mõnegi pahe olemasolevatele juurde. Kui teda põlatakse ainult tema olemasolevate pahede pärast, ei tehta talle liiga, nad teevad meile hoopis head. Nad teavitavad meid. Kõik inimesed meie ümber põlgavad üksteist. Kui need kelle juuresolukul me oleme, kõnelevad ainult headest asjadest, on võltsid. Kui meid ei ole, siis räägitakse tõtt, räägitakse tegelikult, mis nad meist arvavad. Kedagi ei saa usaldada. 101/792 Kui ei oleks saladusi ja piire, siis oleksid kõik kõigi vastu sõjas. 102/535 Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad. Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid lõbusaid mänge või hoopistükki lahendada ära mingi mõistatus. Hasartmänge minnakse mängima
Ei, mina ei arva, nagu kõik oleks murtud, metsik või must, ma ei mõtle kunagi nii tumedates toonides, sest ei leia sellises vaimsuses tugevust, aga ometi võib nii mõnegi inimese elu käsitleda kui rännet rüüstatud teel. Siiski ei taha ma mõlgutada negatiivseid mõtteid, need tekitavad minus lihtsalt suurt võõrastustunnet. On inimesi, kes suudavad ainuüksi mõeldes kompenseerida enda jaoks reaalse elu vajakajäämisi, kes suudavad mõelda end õnnelikuks, kuid tunnevad ikkagi, et midagi on nii valesti. Nad ehitavad suisa Maslow' püramiidi tippu töötavad ja püüdlevad tunnustuse poole, isegi näevad, et sellest ei ole puudu. Nad tunnevad veel rohkem vajadust eneseteostuse järele saavad tegelda asjadega, millesse nad usuvad ja millega tegelemiseks jätkub neil teadmisi, oskusi, võimeid, eneseusku. Nad on kõige selle juures edukad, või vähemalt tunnevad, et see nähtu peakski olema edu
Iga mees omab naiselementi ja iga naine omab meeselementi. Suurel Vaimtasandil avaldub ta IsaEma põhimõttena lõpmatus kõikjale ulatuvas Jumalas, kelle teadvuses universumit eostatakse ja kindlalt hoitakse. Kirjas on:"Me kõik elame, liigume ja oleme koos Jumalaga: Kui tasakaal ja õppimine jõuab teatud piirini, inimene saavutab ühtsuse Jumalaga ja ei näe ennast kui meest või naist, vaid kui ühte ennast." 33. HeaTahte Seadus. Selle seaduse tundmine aitab neid, kes tunnevad end kasututena kui mõtlevad maailmas toimuvate sündmuste põhjustele. Kui vaadata elu kui energiate liikumist, saame aru, et meie kõrgem mina koos teadvuse minaga on looja ning meie tegevused/energiad mõttetasandil tahkestuvad mateeriaks või tulemuseks. Energia tasandil on nii positiivne loov pool kui ka negatiivne, vastuvõttev külg. Nii lihtsalt maailm töötabki. Hea tahe on positiivne, loominguline tõukejõud, mis vastu võetuna muudab heatahte avalduse võimalikuks. Me oleme
hea ja uus. Tema esindab meie ees inimkonda. Tema on see, keda me soovime. Olles teda enesele ette kujutanud ja kõikvõimalike omadustega ehtinud, küsime endilt, millised me ise sellise mehega vesteldes ja suheldes võime paista, ja hirm muudab meid ebakindlaks. Sama mõte ülendab vestlust temaga. Me räägime paremini kui tavaliselt. Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest, salajasematest kogemustest, nii et seda kuulvad kõrvalviibijad, olgu sugulased või tuttavad, on meie ebaharilike võimete üle südamest üllatunud. Ent niipea, kui võõras hakkab vestlusse sisse tooma oma erapoolikuid eelistusi, piiritlusi ja defekte, on kõik läbi. Ta on kuulnud esimest, viimast ja parimat, mis ta meie suust iial kuulda saab. Nüüd ei ole ta enam võõras. Vulgaarsus,
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
,,Viin on tarkade inimeste jook. Alkoholi on soovitatav tarbida arukatel kodanikel, kes oskavad seda mõõdukalt pruukida." ,,Kui piirideta alkoholisõltlane jõuan allakäigu viimasele trepiastmele, on tal madal enesehinnang ja ta on võib-olla ehk peregi kaotanud. Tal ei pruugi olla ka kodu ega tööd. Selline inimene pole isegi mitte loom, sest loom endaga nii ei tee." ,,Tervislike eluviiside propageerimine aitab kindlasti kaasa alkoholiprobleemi lahendamisele. Inimesed peavad õppima oma piire tajuma ning nende sees tegutsema. Maaimla parandamine algab igaühe seest." ,,Teismelised tahavad kõike kohe proovida, aga ei mõtle, et kiirelt elamine tähendab noorelt suremist. Nootrel on vaja aidata mõista, et alkoholi kuritarvitamine on nagu selle oksa saagimine, millel ta istub."
- Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud. - Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. - Kõik, mis meil on liigub ajas. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priorne vorm. Piirid - Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad. - Neid piire pole võimalik ületada. - See, mis asub ilmingute taga, asjas iseendas (Ding an Sich Kant nimetab seda ka noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada. Matemaatika võimalikkus - Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja ruum asetsevad a priorsete vormidena meis enestes. - Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata kogemust.
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
ei sõltu kultuurist. · Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata. · Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Loomuseadus ehk loomulik seadus: · Stoikud uskusid et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused · Universaalne õiguse standard, mis kehtib kõigis ühiskonandes, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi selle mõõdupuuga. · AQUINO THOMAS o Inimesel, nagu igal teisele loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. o Inimkonna oelmuseks e õigeks funtkstiooniks on elada mõistuse elu. · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud
et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind, mu igatsus toetab mind. Laulgem koos ja kõikjal siis saatku meid see väike viis. Hulkuri valss (Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno / rootsi rahvaviis Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas sampanja, viin ja sartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... Ei hulguse armastus tooruseks lä'e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ...
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
Inimene vutlaris. A. Tsehhov Mironossitskoje küla äärel, vallavanem Prokofi küünis seadsid hiljaks jäänud kütid end öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
