Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks
· eeskujud vanaindia filosoofia, Platon ja Kant. ISIKLIK ELU · 1805 tegi tema isa enesetapu · 1809 sai vallaslapse, kes suri ja sündis samal aastal · Jälestas ema eluviise, sest too ei mälestanud isa piisavalt. Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle omad on ammu unustatud. ELUVAATED · Pessimist, elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. · Tema mõtteviis mõjutas paljusid, nagu nt: Nietzsche, Wagner, Freud, Lev Tolstoi. · Immanuel Kanti mõte, et tuleb eristada
Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab." -Arthur Schopenhauer "Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida."
mõistete abil, mida me kasutamemaju, puid, kive jne kirjeldades. Bertrand Russell selgitab seda nii: kui me kannaksime kogu aeg siniseid prille, siis tajuksime maailma sinisena, kuid see ei tähenda, et maailm ongi sinine. Kas see tähendab, et maailm kui asjade ja nähtuste kogum on vaid meie kujutlus? Jah, seda küll: ''Me tunnetame loodust üksnes nähtumuste, st meis olevate kujutluste kogumina .." 2. Artur SCHOPENHAUER -sakslane Schopenhauer võttis omaks Immanuel Kanti mõtte, et tuleb eristadaasja iseeneses ja asju meie jaoks. Erinevalt Kantist väitis Schopenhauer, et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses mitte küll mõistuse või intellekti abil, sest viimane on mõeldud vaid nähtuste tunnetamiseks. Inimesel on aga olemas ka nö sisemine tunnetus, võime süüvida iseenesesse. Ainult iseennast me võime tunnetada kahte moodi: meelte kaudu (analoogselt asjade tajumisega) ning nö sisemiselt
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................
" Aristofanes "Ka vaenlaselt võib õppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." Louis Armstrong (trompetist) "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik
Filosoofia: Ei olnud lõpetatud süsteemi Loodust ei saa kirjeldada vaid matemaatiliselt, filosoof peab olema ka kirjanik ja luuletaja Tegeltb ka determinismi ja tahtevabaduse probleemiga Omas maailmast absoluutselt materialistlikku pilti Kokkuvõte: Jäi Voltaire ja Rousseau varju Kirjutas tuhandeid artikleid, avaldas esseesid, romaane ja muid teoseid On tugevalt mõjutanud liveralismi ideid Diderot' mõtted aitasid valla päästa Suure Orantsuse Revolutsiooni ARTUR SCHOPENHAUER Sündis 22. veebruaril 1788 aastal Danzigis Saksa filosoof 1813 omandas Schopenhauer filosoofia doktori kraadi 1831 kolis Berliinist.... Peateos "maailm nii tahe kui kujutlus" Suri 1860 aastal 21. Septembril Looming: "maailm nii take kui kujutlus" "Elutarkus" "koomilise teooriast" "Parerga ja Paralipomena "Naistest" Põhimõtted: Kinnitas pessimismi Peateos sisaldab tema pessimismi süsteemi valmimis kujul Tema pessimistliku filosoofia tuumaks on metafüüsiline õpetus maailmas kui tahtest
mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. · kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. · surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). · meie sünnile eelnenud mitteolemine erinev põhimõtteliselt surmale järgnevast mitteolemisest. Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et · ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. · igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. · loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus · vältida igavust ning mõttetuid tegusid. · edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). · leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Platoni ideaalne riik: kolm seisust: filosoofid(peaksid valitsema), sõjamehed(kaitsevad riiki), käsitöölised(teenindavad riiki) Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe(10%), mõistus(1%) 2. Arthur Schopenhauer 1788-1860 Sündis praeguses Gdanskis, isa oli jõukas, sai suure varanduse ja hea hariduse. Ta oli väga pessimistlik, vastuvoolu ujuja. Saksamaal olid juba uued moodsad filosoofid(Hegel), kuid tema ajas vana voolu(Kanti). „Maailm kui tahe ja kujutlus“ polnud populaarne, püüdis Hegelit välja süüa. Läks samasse ülikooli tasuta lektoriks ning pani loengud samale ajale, kuid tema saalid jäid tühjaks. Ei meeldinud inimestele. Hegel suri koolerasse, Schop elas edasi
Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde
Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold – lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine. Me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, lakkaks ta olemast. Iga inimese elu on tervikuna tragöödia, kuid üksikasjades komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha täielikult õnnelikuks. Parimaks saatuseks inimesele on mitte sündida. Kogu maailm on tahe ja kujutlus. Kõik on suhteline ja kujuteldav
alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline
Vagadus jõuab haripunkti ekstaatilistes elamustes, kus hing saavutab osaduse Jumalaga. Araabia f: Alkindi (800-879), Aristotlese komm. Avicenna (ar k. Ibn Sina, Abu Ali, 980-1037) elas Buhhaaras ja Iraanis ja oli rahvuselt tadzikk. Ta ühendas Aristotelese filosoofia neoplatonismiga. Jumala puhul ühtivad olemus ja olemasolu. Averroes (ar k. Ibn Rusd, Muhamed, 1126-1198), Hispaania. Aristotelese ja islami lepitaja. Eitas hinge surematust, kuid mõistus läheb J juurde tagasi. Albertus Magnus, (1193(1206)-1280), esimesena toetus teoloogias Aristotelesele. AQUINO THOMAS (1225-1274). (Vt Saarineni õpikut!) Skolastika suurim süstemaatik, tema süsteem on siiani tuntud tomism'i nime all. Ta ühendas Aristotelese filosoofia kristliku kiriku õpetusega. 16 Thomas oli keskajale sama tähtsusega, nagu Platon ja Aristoteles olid antiikajale. Ka tänapäeva analüütiline on talle palju võlgu. "Summa Theologica" on üle 60 köite.
Selleks on vaja aga puhast mõistust. Sellest tulenevalt on Kanti esimese teose põhiküsimus: kuidas on võimalikud a priori sünteetilised väited? Väited, mis on paratamatud ja üldkehvivad, ent kogemusest vabad. ,,Puhta mõistuse kriitika" käsitleb tunnetusküsimusi. ,,Praktilise mõistuse kriitikas" käsitleb Kant eetikat. Kõigepealt küsib ta, kes või mis määrab meie tahte. Selleks on kaks võimalust: tahe on määratud seadustega, mis on meie mõistuses juba olemas (autonoomia); tahe on määratud millegagi, mis asub väljaspool meie mõistust ehk on mingid võõrad seadused (heteronoomia). Samuti käsitleb ta mõisteid maksiim (maksev üksikisiku otsuste tegemise kohta, nt ma ei peaks suitsetama) ja praktiline seadus (määrab iga inimese tahte, nt mitte keegi ei peaks suitsetama). Samuti leiab Kant, et teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv viis, ent praktiliste mõtlemise seadused ei sunni inimesi toimima, aga suunavad toimima. Sellest tulenevalt
", kuid ta mõtles seda, et kui sa armastad midagi täielikult, siis sa teedki vaid seda, mida sa tahad ja seal juures sa ei tee ka midagi halba. *) Augustinus uskus ka, et tõeline enesearmastus tähendab armastada jumalat ja ennast salata ning selle mõtte eeldus oli see, et jumal on hea ning tema on ka see, kes annab inimese elule sihi ja suuna ehk tõenäoliselt ei taha jumal pikemas perspektiivis teha inimesele midagi kurja. Kogu patu olemus seisnebki sellele, et inimese armastus või tahe on suunatud jumalalt ära ehk armastatakse pigem loodut kui loojat. *) Augustinus tõi sisse ka mõiste peccatum originale ehk pärispatt ehk päritav patt, mis sai alguse juba Aadama ja Eeva ajal ning Augustinus tõi järelduse, et seks on lubatud ainult abielu siseselt ning laste saamise eesmärgina, sest see pärispatt levib seksuaalsel teel ja me juba sünnimegi patusena. -) Kolmainsusõpetus: meeleline maailm sisemine maailm südame süda: jumal kui tõe aluspõhi
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
Anna ei tohi õnnelikuks saada, sest jättis maha oma mehe ja lapse, pidigi surema. Mingil moel sellise teema perekonnaelu probleemide juurde pöördumist võis aimata juba ,,Sõjas ja rahus." Tolstoi on neil aegadel veendumusel, et iagsuguse kõlbelise ühiskonna aluseks on tugev perekond. Üsna tihti on nii, et kui kirjanikud kirjutavad väga pikka aega väga pikka teost, siis selline pikk tööprotsess väsitab, samad probleemid väsitavad. Teema on abielu purunemise lugu. Ülteb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud
võimalikkuses. Lihtsaim on näidendit tõlgendada saatusetragöödiana tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese võitlust saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Inimlikud arvamused ja väärtused on suhtelised ja sageli ekslikud, jumalik maailm ja selle tahe jääb sageli mõistetamatuks. Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G
Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod Tekstuaalne tekkis varem, EIA kui distsipliini teke · Arthur Lovejoy esimene ideede ajaloo ajakiri. Võitles selle eest, et ideede ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ja elutähtsat ajaloodistsipliini osa. Uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust. Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad samu universaalseid küsimusi. Ideed käivad ringiratast, ilmnevad uues ajaloolises olukorras. Väljapakutud ideed pole uued, need on
Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.-6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus. Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3-ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) - seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale
Raskeim asi siin elus on õppida, milliseid sildu ületada ja milliseid põletada 423. Kadestan raudteerööpaid nad lähevad lõpuni koos 424. Ärge uskuge imedesse. Lootke nende peale 425. Sõprus on nagu klaas kord kukub ja jääb terveks, teinekord üks ainus vääratus ja puruneb igaveseks! 426. Me pole kunagi selle jaoks valmis, mida ootame 427. Muutmine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi 428. Sajab sellist vihma nagu nutaks väga hea inimene 429. Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab 430. Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed 431. Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, tahaksin küsida: "millega võrreldes?" 432. Parim viis kasvatada häid lapsi, on teha nad õnnelikeks 433. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis 434. Iga takistus ainult tugevdab armastust 435. Kui sa midagi väga tahad, lase sel minna, kui see tuleb tagasi su juurde, on see sinu. Kui ei tule, pole see kunagi
on ekslik ja inimlik. 4 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Theodoro on aus ja südametunnistusega noormees ning ei taha seda intriigi ära kasutada ning tunnistab kõik üles. Diana tahab aga abielluda, peaasi et keegi midagi välja ei räägi. Lõpuks selgub, et ta tegelikult oli ka selle krahvi poeg! Lõpp õnnelik, lõpeb pulmadega. Lope näitab seisuste vahelise barjääri ületamist. Ka renesanss sättis esikohale isiksuse omadused. Ka selles näidendis võidab julge noor tegelane. Määravaks saab inimese enda tahe, enda elu kvaliteet see tagab võidukuse. ,,Lamba allikas" - näidendi aluseks ajaloolised sündmused, Vana-Hispaania kroonika põhjal. Tegevus 15.sajandi lõpul. Küla senjööriks on üks väga isepäine ja türanlik rüütliordu tüüp senjöör Fernando kohtleb küla talupoegi vägivaldselt. Talupoegadel viskab üle, kui Fernando röövib pruudi peigmehe rüpest. Talupojad haaravad relvad ja tungivad temale ja ta teenritele kallale tapavad kõik maha
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
välja tulla ja tõusta riigiametniku seisusse. Ma tundsin ikkagi kindlamat alust jalge all olevat, mu võimalused näisid mulle suurematena. Seda, mida ma olin siis tajunud kui julmust saatuse poolt, pean ma nüüd tunnistama ettetähenduseks. Puuduse jumalanna võttis mind oma karmide käte vahele. Palju kordi näis, et murdun puuduse tõttu ja tegelikult karastas see periood minus tahet võitluseks ja lõppude lõpuks see tahe võitis. Nimelt tollele perioodile võlgnen ma tänu selle eest, et ma suutsin saada tugevaks võin olla vankumatu. Praegu õnnistan ma seda aega selle eest, et see rebis mind välja elumugavuse tühisusest, et mind, memmepoega, tõmbas ta välja sulepatja-dest ja andis emakese-puuduse kätesse, võimaldas mul näha vaesust ja muret ja tegi mind tuttavaks nendega, kelle eest mul tuli tulevikus võidelda. * *
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Isamaaluule ,,Isamaale" sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust. ,,Must lagi on meie tool" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleeleinimtunnetega lagi on näinud perekonna pisaraid ja riidu ,,Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
