venestamise kiirendamiseks. "Nõukogude rahvas", suhtlemiskeeleks vene keel. Kiirendati sisserännet, põlisrahvuse osatähtsus langes palju. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979 kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile nõuti MRP salaprotokollide tühistamist, tagajärgede likvideerimist. 1980 olid Tallinnas noorte meeleavaldused; nn 40 kirja 40 tuntud Eesti kultuuritegelast andsid allkirja. NSVL vastas arreteerimiste ja läbiotsimistega. Enamik mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Pagulaste tegevuse muutus aktiivsemaks. Austraalia1974. aasta valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liitu ainult juriidiliselt.
KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki
Natsireziim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane? Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei loodi 1919 aastal. Sinna hakkaksid kuuluma maailmasõja tuleustega rahulolematud kodanikud. Patrtei juhiks sai mõnda aega hiljem Adolf Hitler.1945. aastaks partei tegevus lõppes esindajate pagemise, arreteerimiste või enesetappudega. NSDAP juht Adolf Hitler sooritas enesetapu 30 aprillil. Milline oli natside roll II maailmasõja puhkemisel 1.septembril 1939? Kas natside reziimi saab pidada sõja puhkemise ainu süüdlaseks? Pärast I maailmasõja lõpu 1919 aastal sõlmitud Versaille'i lepingust tulenevad reparatsioonid olid Saksamaale rängad. Saksamaa pidi loovutama oma tähtsa tööstus piirkonna Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku kaotas ligi 1/8 esialgesest territooriumist
Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega. 11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil 1970. aasta pingelõdvenduspoliitika tekitas ärevust Balti pagulastes. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist. President Ford kinnitas mittetunnustamispoliitika jätkumist. 1983. Aastal kuulutas Reagan 14. Juuni Balti vabaduse päevaks. Balti küsimuse päevkorda tõusmine julgustas inimesi vastupanu jätkama ja iseseisvust taastama. 12) NSV Liidu nõrgenemise põhjused Majanduslikud:
Milj: Hall ja vihmane Pariis. 7.) Mulle meedis see raamat vga . See oli oma moodi romantiline , aga kahju oli sellst, et nad lpuks ikka kokku ei saanud ja , et Joan ra suri. Ja see kassi hiire mngimine tegi selle raamatu pnevamaks ja tahtsid kohe raamatu ktte vtta ja seda lugeda. Selle raamatu juures ei olnud midagi mis mulle poleks meeldinud. Vga romantiline ja samas natuke nutune. Vga hea. 8.)Ravic. Ravic kasutas erinevaid nimesid: ige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Gnther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Valitseb ldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. hel htul satub ta tnaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja klm - Ravic vtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele thelepanu pras, prast seda hakkabki nende suhe arenema. Ravici tunnetest ei ole vga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub tiesti thine - ta ei mista naist lpuni. Nende
ning mis lõppesid avaliku kokkupõrkega miilitsa- ja julgeolekujõududega. Suur hulk noori arreteeriti. Vägivallatsemine noorte kallal viis nn 40 kirja koostamisele, selles protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. Kirjale oli alla kirjutanud 40 tuntud Eesti kultuuritegelast. Nõukogude võimud vastasid vastupanuliikumise tugevnemisele arreteerimiste ning läbiotsimiste-ga. Vangistati enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi ning nad mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Kukk alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri selle tagajärjel vangistuses. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Baltimaades tugevnev vastupanuliikumine ning pagulaste tegevuse aktiviseerumine võimaldasid Balti küsimust rahvusvahelisel areenil taas tõstatada
NKVD (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat T.L.) teatas raadio kaudu inimeste nimed, kes olid maha lastud ,,kontrrevolutsioonilise agitatsiooni, sabotaazi, banditismi, tööst keeldumise, põgenemiskatse tõttu" ... Ka naisi ei säästetud. Iga hukatu abikaasa sobis automaatselt surmanuhtlusega karistamiseks, samuti opositsionääride üle 12- aastased lapsed."17 ,,1936. 1937. aasta talveks oli Stalin langetanud otsuse viia läbi süstemaatiline arreteerimiste ja hukkamiste kampaania, mida tänapäeval tuntakse ,,suure terrori" nime all. / .../ Stalin korraldas plenaaristungi, kus Nikolai Jezov, äsja NKVD juhiks määratud mees selgitas, et reeturite tegutsemist on täheldatud terves parteis. /.../ Stalin soovis kehtestada oma tingimusteta ja piiramatu võimu. Partei oli ainus alles jäänud institutsioon, kelle võimuses oli midagi muuta. /.../ Stalin asus lõikuma partei ihu, saamaks kinnitust, et sinna on alles jäänud 13 Gellately, R
Tallinnas kõik laevadele segamini inimestega. Inimeste evakuatsioon- vabatahtlikud põgeenejad, punategelased. Aga sunnitult ka insenerid ja oskustöölised, veterinaarid, zootehnikud ja karjakud. Eestist lahkus kokku ca 25 000 inimest. Vangide evakuatsioon Venemaale (4000). Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Põhjused: arreteerimiste ja küüditamise eest varjunud, mobilisatsioonist kõrvalehoidmine (neid metsades üle 30 000). Aktiivsed relvastatud vabadusvõitlejad, nimetati metsavendadeks, linnades partisanideks, aga ka malevlasteks, laialdane nimi ka Omakaitse. Arvu täpselt ei tea, aktiivseid metsavendi 8000-12 000. Metsaläinute koguarv tunduvalt suurem. Salkade üldarv 350-380, siit v.a. Harju- ja Järvamaa. Aktiivselt hakati võitlema pärast 14. juuni küüditamist juba, aga eriti rinde lähenedes. Algul
Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. NSVL võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suuantud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944 algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Arreteerimiste eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sellega metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises
Juba 1944 algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda sunnitöölaagrisse. Arreteerimiste eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sellega eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja
aastal läheb olukord esialgu kergemaks, aga edasiste aastakümnete jooksul jõutakse seisakuaega ja uusvenestamiseni. 1989. aastal on Nõukogude Eesti elanike arvust eestlasi 61,5%. Kultuuris annab tooni sotsialistlik realism, aga 1960. aastatest alates tõstavad kirjanduses pead "noored vihased mehed". 1980. aastal avaldatud intellektuaalide Julgeolekuorganite tegevus oli eriti aktiivne sõjajärgsetel aastatel. Nende “nõukogude- vastastest elementidest” puhastava tegevuse ja arreteerimiste tulemusena võeti näiteks 1944. aasta sügisel kinni Otto Tiefi valitsuse liikmed, kellel ei õnnestunud põgeneda. Nende üle peeti Moskvas kohut 1945. aasta juuni alguses. 1944. aasta lõpust alates läbiviidud massiliste arreteerimiste käigus said Eestimaa vanglad puupüsti täis; 1945. aasta alguses oli neis 4218 kinnipeetut. Praeguste andmete järgi arreteeriti Eestis aastatel 1944-1945 kokku 10 000 inimest ja pooled neist surid kahe esimese aasta jooksul. 1953. aasta
Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt ebaseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Nõukogude Venemaa ja Saksamaa kokkupõrge 1941. aasta suvel tõi eesti rahvale juulis augustis teise okupandi saksa natsistliku võimu näol. Eesti põhiseaduslikud organid esitasid Saksa võimudele küsimuse, kas on oodata sakslaste koostööd Eesti oma seaduslike organitega. Vastus sellele saadi arreteerimiste näol. See tähendas tegevuse uuesti põranda alla viimist. Jüri Uluots tegutses sel ajal peaministrina presidendi ülesannetes. Toimusid salajased nõupidamised. Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943. aastal püüdis Saksa riigivõim eesti riigitegelastega kontakti luua. 1943. aasta oktoobris saadi võimalus ka legaalselt kokku tulla. 1944. aastal tungisid Vene väed uuesti Eesti pinnale. Sakslased ei püüdnudki neid takistada, vaid segasid seda tegemast ka eestlasi
venestamispoliitika vastu ning mis lõppesid avaliku kokkupõrkega miilitsa ja julgeolekujõududega. Suur hulk noori arreteeriti. Vägivallatsemine noorte kallas viis nn 40 kirja koostamisele, selles protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. Kirjale oli alla kirjutanud 40 tuntu Eesti kultuuritegelast. Nõukogude võimud vastasid vastupanuliikumise tugevnemisele arreteerimiste ning läbiotsimistega. Vangistati enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi ning nad mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Kukk alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri selle tagajärjel vangistuses. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Baltimaades tugevnev vastupanuliikumine ning pagulaste tugevuse aktiviseerumine võimaldas Balti küsimust rahvusvahelisel areenil taas tõestada.
○ presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus. ● Rahvakomissaride Nõukogu- valitsus; ○ esimees J. Lauristin. Ümberkorraldused: ● Maareform– taludel ei tohtinud olla maad üle 25 ha; ● Ettevõtete natsionaliseerimine– riigistamine; ● Rubla kasutuselevõtt– röövellik vahetuskurss; ● Tsensuur; ● Propaganda; ● Mälestusmärkide hävitamine– üritati hävitada kõik, mis viitas Eesti Vabariigile. Repressioonid: ● NKVD – arreteerimiste korraldamine; ● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine; ● 14. juuni 1941 küüditamine; ○ u 10 000 inimest. ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism: ● Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale; ● Industrialiseerimine; ○ Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%. ● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948
Eesti NSV Ülemnõukogu. Moskva korraldusel muudeti nüüd Tartu Rahuga kehtestatud piire Petserimaa kaotati ja Leningradi oblastile liideti Narva jõe tagused alad. 1950 viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus 13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni. Hakkas kujunema aga ka vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli selle põhiliseks vormiks metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a. Repressioonid jätkusid massiliste arreteerimiste, mahalaskmiste ja vaimse vägivallaga, 1949 toimus veel üks küüditamine. Selle maskiks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Majanduses viidi nüüd läbi sundindustrialiseerimine laiendati rasketööstust ja kaevandamist. Sellega kaasnes uus võõrtöölise sissevool. Kehtestati käsumajandus. Viidi läbi uus maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ja ümberjagamist. Ümberjaotustest ei kujunenud elujõulisi talusid. 1947 aga loodi nagunii kolhoosid.
surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
menetluse käigus ning olid seega ebaseaduslikud, oli asumine vähemalt tavapäraselt ajaliselt piiritletud. Küüditati seevastu ilma ajalise piiritlemiseta küüditatud kaotasid alatiseks õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Arvesse tuleb võtta ka nende, oma veendumuste või suhete tõttu süüdi mõistetud või küüditatud inimeste edaspidist, nende vabastamisele järgnenud diskrimineerimist praktiliselt igal elualal. Kuigi kogu poliitiliste arreteerimiste ja süüdimõistmiste protsess oli õigusvastane, tuleb tõdeda, et mõnedel juhtudel, eelkõige nendel, mis puudutasid endisi Omakaitse liikmeid, politseinikke ja laagrite valvureid, esitati tõendeid inimsusevastaste kuritegude kohta, ning nendel juhtudel rakendati peaaegu eranditult surmaotsust (aastail 19441947 ja uuesti alates aastast 1950; aastail 19471950 ei olnud Nõukogude Liidus surmanuhtlust).
metsa, tapab ära ja kaotab kõik jäljed. Tunneb end isegi hästi pärast - saavutus missugune. Joani katsed ära leppida ei vii kuhugi. Tema tollane elukaaslane, nõme argpüks ja hädakas, tulistab ähvardusel kogemata Joani. See kutsub Ravicu, kuid teda päästa ei ole enam võimalik. Stseen annab kinnituse et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end täiesti ükskõikselt arreteerida. *** Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Probleemid Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 2 3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul. NOOR EESTI(19051915). NE tekkimise aluseks saab ühe üliõpilasseltskonna väljaantav
Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel
amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel
paljudes surmades; vigane laps Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. 25 Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi
ootasid Sirki (kes kohale ei jõudnud). Kogunenud otsustasid väljaastumise ära jätta. Verevalamist ja relvastatud kokkupõrkeid ei tahetud. Juhid jäid aga sinna korterisse istuma. Pol politsei tuli kohale ja arreteeris kõik vabadussõjalaste liidrid, plaanid, juhtivtegelaste nimekirjad, operatiivkäsu, mis igaks juhuks järgmiseks päevaks koostatud jms. Rahvas pööras vapsidele selja, nende liikumise igasugune populaarsus kadus. Järgnes suur arreteerimiste laine. 1936 a mais leidis aset EW ajaloo kõigesuuremaarvu osalistega kohtuprotsess. 155 vabadussõjaluses süüdistatut anti kohtu alla. Nüüd mõõdeti süüalustele karistusi täie rauaga (9 inimest 20 a sunnitööle, ja 8 15 aastaks. Karistuseta pääses ainult 8 inimest.). Kinni läks ka Karl Robert Pusta (kes enda osalusest ei teadnudki), kindralmajor Juhan Tõrvand jne. Sellega oli vabadussõjalus EWs lõppenud. Vabadusse juhtivtegelastest vaid Sirk, kes muutus rändavaks pagulaseks
kogunesid Kadaka teele ühte elamusse, ootasid Sirki (kes kohale ei jõudnud). Kogunenud otsustasid väljaastumise ära jätta. Verevalamist ja relvastatud kokkupõrkeid ei tahetud. Juhid jäid aga sinna korterisse istuma. Politsei politsei tuli kohale ja arreteeris kõik vabadussõjalaste liidrid, plaanid, juhtivtegelaste nimekirjad, operatiivkäsu, mis igaks juhuks järgmiseks päevaks koostatud jms. Rahvas pööras vapsidele selja, nende liikumise igasugune populaarsus kadus. Järgnes suur arreteerimiste laine. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Jaanuari esimesel nädalal andis Päts otsese korralduse rahvuskogu kokkukutsumiseks (5 rahvahääletus EW-s). Paralleelselt tehti takistusi opositsioonile. Jah, võeti vastu otsus. Seega sai Päts võimaluse rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne
ning otsused peab täide viima Eesti Omakaitse. Eesti juutide hävitamise võib ajaliselt jagada tinglikult kaheks etapiks. Esimesel etapil, seda alates 1941. aasta juuli keskpaigast, arreteeriti juute üldiste tagalapuhastusaktsioonide käigus kohe pärast vastava piirkonnna langemist Saksa vägede kontrolli alla. Sellisel puhul toimus see Saksa sõjaväevõimude (välikomandandi) ning mitte veel operatiivkomando korraldusel. Arreteerimiste ja hiljem ka hukkamiste vahetuks teostajaks olid enamasti eestlastest metsavennad, Omakaitse liikmed või politseinikud. Puudus üldine korraldus kõigi juutide arreteerimiseks, kuid kahtlusalustena arreteeritute hulgast sorteeriti juudid välja ning paigutati eraldi ruumidesse. Enamikul juhtudel olid sel perioodil hukatavad mehed. Surmaotsuste langetamine toimus erinevalt, kuna okupatsioonivõimu struktuurid ei olnud selleks ajaks veel tervikuna välja kujunenud
annaabi.ee 
