Juhan Liiv Seminar teemal ,,Armastusluule" Juhan Liivi loomingus sisaldavate armastusluuletuste arv pole suur. Juhan Liivi armastusluule on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. Sealjuures toetuvad need enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras. Teisalt on Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus. Luuletajale on armastatud neiu ilu, õnne, valguse, elu ja õitsengu kehastajaks. Näidetest tooks välja ,,Lilleneid", ,,Ei sinu ilust", ,,Üle vee". Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ,,Sa tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja. Selles luuletuses juurdleb Liiv mõtte ja tunde
Selle õige otsinguil Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus. Kirjandusrühmituse Siuru kaks hinnatumat autorit on Marie Under ning Henrik Visnapuu. Siurulased tähtsustasid armastusluulet, eriti hinnati Underi ning Visnapuu loomingut. Põhisarnasus nende kahe luuletaja armastusluules on looduse kasutamine tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos. Luuletajakarjääri algusaastatel mõlemad autorid viibisid armastuse otsinguil. Läbivaks teemaks on kaaslase ootamine. ,,Ma tahan sind oodata, kuni ma jõvvan..." on Visnapuu
20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjutavat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist ja sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta
edasi anda kunagist Eestimaa vaevatud olukorda. Armastusluuletus „Küll on lainte hiilgus ilus“ räägib armsamast, kes on ilus kui laine hiilgus aga samas väga kaugel. „Pääsukese silm“ on loodusluule, mis räägib imeilusast kevadest ja pääsusilmast. Pealkirja ja teksti seas esimeses luuletuses on väga suur, sest autor räägib pealkirjas mainitud helinast. Teine luuletus: „Isamaale“ on kirjutatud isamaale nagu oleks isamaa füüsiline isik, kellele saam oma muret kurta. Armastusluules iseloomustab autor oma kullakese ilu, mille üle on luuletuses pikemalt mõtiskletud. Loodusluule pealkiri on väga petlik, sest pealkirja ja sisuga mõeldakse erinevaid asju. Luuletuse „Helin“ meeleolu muutub astmeliselt kurvemaks. Isamaale pühendatud luuletus on räsitud ja murtud. Mõlema luuletuse meeleolud on tekitatud sõnadega. Armastusluule on väga romantiline, selle tunde loovad ilusad ja sügavamõttelised ütlused autori kallima kohta
Võin rääkida tuhandetes keeltes, Kuid enam mind ei mõista sa. Marina Tsvetajeva looming on täis kurbust, muret ja kahetsust . Nii armastus- kodu ,kui ka isamaaluule on kirjutatud nukra alatooniga ning peegeldavad hästi autori sise- ja tundemaailma. Tsvetajeva luule on väga dramaatiline, täis kaotusvalu. Eks seda ole mõjutanud ka tema läbielamised elus, armsamate kaotus. Oma armastusluules kirjutab ta igatsusest oma lahkunud lapse järgi ning meeleheitest ja masendusest, mis teda tol hetkel valdasid. "Kaks kätt ja üks neist ainsama / ööga muutunud ülearuseks." Luuletaja avaldab oma tunded üsna otsekoheselt ja selgesti on tunda ahastust autori omapärastes sümboolsetes luuleridades, mis kirjeldavad kallima kaotust."Nii kirglikke mul pole võõraid muid, / ja sina loobud armukeste ringist, / et armastada luid."
kolm albumit. Siurulaste andekas looming kujundas eesti luule ilmet aastail 1917-1919. Siurulastele oli tähtis loova vaimu avaldamise võimalus, kõik muu oli kõrvalise tähtsusega. Nad ei nõudnud publikult tähelepanu nagu miskit tänu, sest nad lõid kõik kõigepealt iseenese jaoks, ilma et nad oleks teistele mõelnud. Loomise rõõm oli nende ainus tõukejõud. Eesti luulet rikastasid surulased eelkõige armastus- ja looduslüürikaga. Armastusluules leidus julget sensuaalset tooni ja erootilisi kujutusi, mida varem polnud luules tuntud. Samas iseloomustas siurulaste luulet ka uusromantiline stilisatsioon. Noor-Eestlastega võrreldes oli siurulaste lüüriline eneseväljendus muretult aval ja paiguti heakodanlikku maitset tahtlikult õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem. ,,Siuru" tegevus ja looming paistab silma värvikuse ja tulemusrikkusega. Lühikese aja jooksul suudeti
1870 tekib tal kirjavahetus kolme Eesti ärksama tegelasega:Kreutzwaldi,Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet. Võru ajast on teada, et Kreutzwaldi abikaasa tegi stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus
Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega.
Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4.Boccaccio (Dekameron) On samuti pärit Firenzest. Tema teost ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"
meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist “Africa” - Rooma vs Kartaago muutis kuulsaks sonetižanri (enamjaolt armastusluuletus, 14 värsirida; klassikaline/itaalia/Petrarca 4 4 3 3, inglise e Shakespeare’i 4 4 4 2) Klassikaliselt oodati tervikliku mõtet, puhast, kõlavat ja sünonüümiderikast keelt Eesti - Under, Suits, Kangro, Kangur jt
1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagunemise põeb skisofreeniat. Mõnda aega Tartu
Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus. Sajandite vältel on seda tehtud üpriski erinevalt, kuid 20. sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja Henrik Visnapuu armastusluules esiplaanile, kuna nad olid sügavalt isikupärased, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga. Mõlemal autoril oli armastusest palju luuletusi, kuid eriti hästi kerkis oma naiseliku tundekülluse ja detailsuse ning üksikasjalikkusega esile Under: ,,Kõik oma lõhnad meile hoidnud floks. / Hää kuulatada vaikust sul kui mul, / kui üle lauba kooldub kuldne oks, / mis juba ootab meid teekäänakul." Tundub, nagu oleks autori meelest terve
.."). Mitmeid kordi kirjutab Liiv armumise algfaasidest: ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus / mu vere ringjooks vigane / üksainus kord mu süda tervelt tuksus, / ja siis ta tuksus sinule! / Mu oma süda ju ei toida mind, / eks sinu päralt olnud rind." ,,Ma olin vaevalt noormees, / sa alles plikake / ja ühes suve sisse / käsikäes läksime. / Ja päikene taevas säras / ja säras me südames ka, / kuldselge oli taevas, / kuldselge meil südameis ka." Armastusluules toob kirjanik sisse võrdlusi looduse ja armastatute vahel. Ta käsitleb armastust üleloomuliku jõuna, mis seletab armastajate südamete rahutut peksmist. Arvatavasti on kirjanikku sellised tunded haaranud elus palju, mis pani teda neid mõtteid nii kirjutama. Liiv on ridadesse märkinud pigem oma vastuolu armastusele, kartes, et armastus on hiljem kui lahtipääsematu tunne, mis halvab inimese südame täielikult. Tunne, mis on kerge tulema, kuid millest on raske loobuda
West Sussex'is, Inglismaal. 4) Ta elas 7 l apselises peres ja ta oli kõige vanem. 5) Shelley vanemad olid nii põlgatud tema tegevusega, et nad nõudsid, et ta loobuks oma uskumustest, sealhulgas taimetoidust, poliitilist radikaalsust ja seksuaalset vabadust. Looming 1) Tema loomingus on valdavaim sisimate tunnete kujutamine ja poliitiline satiir. 2) Shelley kirjutas ka loodusluuletusi kodumaast ja eksootilistest maadest 3) Tema Armastusluules on siirust, lembetunde kokkusulamist sõprusega. 4) Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi", milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. 5) Tema luuletusets ta vahel luuletas loodusest ja jumalast. 5. V. Hugo Elust 1) Victor Hugo sündis Prantsusmaal Besançonis 26. veebruaril 1802. 2) Tema ema suri 1821. aastal. Samal aastal Hugo abiellus Adel Foucheriga ja avaldas oma esimese luule raamatu. 3) Ta kaotas kaks poega 1871 ja 1873 aastate vahel.
laul" 13saj- sks. Motiive hilj kasut; 39 ptk; Siegfried- e kangelane- õiglane,aus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 1185-87. ülistab kangelaslikkust, patriotismi. Barokk. alged juba 16.s II poole Itaalias (maalikunstis, arhitektuuris, kirjanduses). B on mitmemõtteline ja mänguline; kirjanduses maise elu tühisuse ja kaduvuse; vastandati näilikku ja tegelikku; B skeptiline ja pessimistlik; inimene- sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud Luule. Ing ja Sks tunnus- armastusluules hakkas üha rohkem maad võtma satiiriline, ideaalides pettumist väljendav hoiak. John Donne(1572-31), reness ja bar piiripeal; ta luule metafüüsiline, silmapaistvaim esindaja. Loobub kõrgstiilist ja ülespuhut retoorikast. Teema filos+argine stiil; armast on ta põhiväärtus; luules varjab armast maailmaruumi; luulekujundid tekiv jutustamise käigus. John Milton(1608-74)- kuulsaim raamat- ,,Kaotatud paradiis" (kirj siis kui sattus põlu alla 1667; 12 laulust, ilma riimita,
Kaks sammu kuldsen kadumisen. Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda, Kaks käijat kuldsen kadumisen. Talve kirjeldus on täis igatsust Ingi ja kõige hea järele. Ta meenutab neid aegu, kui ta oli veel Ingiga koos. Mäletad, Ing, seda alleed, Seda õksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, Suhkrupäie all sina läed. Järgnevad luuletused on kurvatoonilised ning nukrad. Ta on õnnetu enda elukäigu üle ja leinab taga häid aegu koos Ingiga. Selles kogumikus jõuabki ta oma armastusluules kõrgpunkti. Tegemist on väga kirglike, igatsevate, armupuhanguid täis luuletustega ning on näha, et tegemist ei ole vaid ühekordse hetkelise armumisega, nagu eelnevalt, vaid millegi püsivaga. Lõpuks on ta leidnud selle kindla pidepunkti enda elus. Selle tõestuseks on järgnevad aastad (1925-1932) ta elus kõige viljakamad loomeaastad ning ta on jõudnud oma loomingus küpsusjärku. Sellel perioodil avaldab ta viis luulekogu:
teavadki teda kui hullu geeniust, keda vaevas vaimuhaigus, kuid kelle looming on äärmiselt tähelepanuväärne ja ei jäta kedagi külmaks. Oluline on ka see, et osa tema kirjatöid avaldati küll ka Liivi eluajal, kuid suur osa neist ilmusid surmajärgselt, suuresti tänu eelnevalt mainitud F. Tuglasele, kes Liivi töid toimetas. Temaatikalt puudutab Liiv oma luules suuri teemasid: armastust, kodumaad, loodust. Tema loomes on esindatud ka isiku- ja mõtteluule. Tema armastusluules tuleb armastuse mõistet käsitleda palju laiemalt kui ainult kahe inimese vaheline tundeküllane armastus. Ta seob armastuse temaatika ka teiste teemadega nagu kodumaa ja loodus ning armastus just nende vastu. Ka ei saa öelda, et Liiv on armastuspoeeme loonud ainult väga positiivses laadis, siingi paistab silma tema kurvameelsus ja elus kogetu. Tema armastus Liisa Goldingi vastu, mis neid paraku aga kunagi kokku ei viinud on samuti üsna
süvenedes ja varieerudes. See hõlmab mehe ja naise vastastikkust tunnet, armastust lapse, kodu, ema ja isa vastu, looduse, kodumaa ja oma rahva vastu, hella suhtumist kogu maailmasse ja kõigisse headesse inimestesse. Karges, kujundi- ja vorminõtkes, hingesügavusi puudutavas värsis avanevad armastustunde ülendavad rikkused õrnast igatsusest, meeleliigutusest, kahtlustest ja jagamisrõõmust kuni meelelise kire uimani. Ellen Niidu ehedas siiras armastusluules saab väljenduse ka tunde enese muutumine ajas, armastuse pidu ja argipäev. Rõõmus ning helge kahekesi-olemise ja jäämise hoog asendub leebe mõtlikkusega, mis oskab hinnata ka väikseid ande ja tähelepanuavaldusi, kus iga päev ja iga hetk saavad väärtuseks. Mehe ja naise armastuse juurde kuuluvad perekond, lapsed ja kodu. Ellen Niidu luule põhitoon on optimistlik ning helge, samas ka pisut nukratooniline, väljendades sellisena naise olemuslikku ellusuhtumist
hiljem on ta ka suurtes võlgades. Kui aastal 1830 Boldino mõisa sõidetakse, siis seal on koolera ehk kolm kuud karantiini. See on Puskini väga viljakas loomeperiood, kus ta lõpetab ka ,,Jevgeni Onegini" kirjutamise, pärast seitset aastat ja nelja poolt kuud. Lisaks saavad kirjutab ta seal ka teosed ,,Väikesed tragöödiad", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri" ja ,,Kivist külaline". Puskini luule jaotus neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules oli vahetus siirus, kus ta rääkis avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule oli seotud inimese elu põhväärtusega Exegi momentum. Elu lõpus, 37 aastaselt, kannatas Puskin materiaalsete murede, pealesunnitud tsensuuri ja õukondlike intriigide küüsis. Nimelt hakkas üks prantslane flirtima ka Puskini naisega ja seega kutsus Puskin ta duellile, millest too siiski taganes ja abiellus hoopis Puskini naise õega, kuid sellegi poolest jätkas lähenemiskatsetega ja 7
Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud. Puskini luule jaotus neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus, avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi") Elu lõpus 37 aastaselt olid materiaalsed mured, pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus Puskini naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin
kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud. Puskini luule jaotub neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus, avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi") Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7
poole"), kuid mõistab, et kõik ei suuda nõnda kannatada (,,Mitte igaühele") ja on õnnetu isamaaga, veel õnnetum isamaata (,,Sinuga ja sinuta"). Isamaast lähtuvalt käsitleb ka sotsiaalseid probleeme, taunib rikkaid ja lipitsejaid, omakasu tagaajajaid, vaestele ja eesti talupoegadele kuulub tema poolehoid ja kaastunne. Samuti on käsitlenud oma eluteed mõjutanud tegureid (,,Emale", ,,Üks suu", ,,Minu luule", ,,Helin", ,,Noor- Eestile"). Armastusluules üldisem, hilisemas aga tundeehtsam ja kujundirikkam. Rohkesti esineb luules mõtisklusi elu, olemise, kirjanduse üle, kirjanduselt nõudis värsside kaudu elulist tõepära. Loodusluules hingestatud ja kaunis pilt Eestile iseloomulikest maastikest ja looduses toimuvast aastaaegadel. 29.Eduard Vilde looming,eesti realistliku ja/või naturalistliku proosa tekkimine. Teisi realistliku proosa autoreid (E. Peterson-Särgava jt). Kirjanduses tõusis 1880
Tema loomingut, sarnaselt Gongora omaga, mõjutas filosoofiliselt enim stoitsism ta otsib hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises. Quevedo tuntud teosed on ,,Unenäod" fantastilised ja grotesksed kujundid proosasatiiris ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik". Ajastu kriisi sügav läbielamine viivad Quevedo mõtted surmale. Temalt pärineb idee, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid see elab meis endis, ahistades inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult. Ta järgib armastusluules petrarkistlik-platonistlikku joont, mis on renessansis üldlevinud. Quevedo kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades seejuures teravmeelsuse. 17) Barokkdraama. Euroopa barokkdraama ehedamad näited pärinevad 17.saj Hispaaniast. Endiselt kehtisid Hispaanias Lope de Vega printsiibid: lava tulvil liikumist, tõsine seguneb lõbusaga, mitmekesine temaatika. Uue nüansina lisandusid sümboolika ja allegooria, mis laienesid jõuliselt
Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas varem harjumatu meelterõõmu, andsid püsiva väärtusega armastusluulet ja looduslüürikat.Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijateks said nooreestlase Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõige Marie Underi luule. Nagu noor Suits, nii luuletas noor
Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" 90 väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas varem harjumatu meelterõõmu, andsid püsiva väärtusega armastusluulet ja looduslüürikat.Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijateks said nooreestlase Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõige Marie Underi luule. Nagu noor Suits, nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes
annaabi.ee 
