Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaam, kodutekstiili, kindlustus, pood, 4500, soodustus, ettevõtja, allahindlus, äriplaan, kogukulu, kangaid, ilmu, äriidee, tehnoloogia, kinkekaardid, konkurents, õmblustsehhi, äriprojekt, kaupluste, moskva, 2640, avamist, swot, lühikirjeldus, seadmed, kangad, palgad, kaubad, potentsiaalsed, kliendirühmad, igapäevase, vajadusega, kingitused..............................................................10 3.5 Sidekulud.................................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud......................................................................................................................12 3.9 Stardikapital.............................................................................................................................12 3.10 Laenukulu..............................................................................................................................13 3.11 Muud kulud.......................................................................
4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Tootmisvõimsus 9 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7
4 4) Hinna määramine Olulisimaks faktoriks, millega tuleb arvestada, on nõudlus piirkonnas ja pakkumise hind. Kuna ettevõtte strateegiaks on müüa süsteemseid lahendusi, mitte üksikuid tooteid, on hinnastamise küsimus lõpptarbijale paindlikum.. 5) Turustamine Ettevõte töötajad tegelevad pidevalt uute toodete ja lahenduste tutvustamise ja pakkumisega. Peamisteks reklaamikanaliteks on: otsepostitus, reklaam ajalehes, Internetis, infokataloogides ja aeg-ajalt kohalikus Viru raadios. Meie suureks eeliseks on mitmete nimekate kaubamärkide esindamine, mis annab võimaluse saada osa nende turundustoest oma reklaami ja müügiedendustegevusele. 6) Müügimeetod Müügitöötajad tutvustavad kaupa kohapeal ja reklaamimise teel. Kliendile pakutakse alati talle sobivat lahendust hinna ja kvaliteedi suhtes. Kõikidest müügiartiklitest on plaanis müüa vähemalt kahte erinevasse
nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid;
- Kohupiimakook 35.- · Lastele Grillitud kanalõigud magushapus kastmes riisi ja salatiga 60.- Nuudlid valikuliste lisanditega 40.- Riis valikuliste lisanditega 40.- · Joogid Mahlad 15.- / 25.- Coca Cola joogid 12.- / 20.- Lisanduvad teenused: Toitlustuskoht pakub võimalust ruumides korraldada sünnipäevasid ja pidustusi. Selleks on ruumis võimalus paigutada lauad ühte suuremasse gruppi. 9. TURUSTAMINE Reklaam: Hea ja läbimõeldud reklaam on firma edukuse üheks aluseks. Reklaam loob eelised konkurentide ees, tõstab ettevõtte käivet, loob ettevõttele hea maine. Samal ajal ei ole mõtet teha reklaami peale liigseid kulutusi ja see pole ka võimalik, kuna algaval ettevõttel pole lihtsal ressursse. Täiesti asjatu on näiteks nn. reklaam posti teel, sest inimesed on tüdinenud sellest pahnast, mida neile postkasti topitakse ja keegi seda ei loe. Samuti ei tule kõne alla (vähemalt esialgu) raadio- ja telereklaam,
augusti lõppus 3-7 krooni värskedele ja 30-40 krooni vähese soolaga. Septembris hinnad kasvavad uuesti, aga toodangut on juba vähem. Oktoobrist märtsini ettevõtte müüb hapukurgid, hind mille peale kõikub 10-st 17-ni kroonini. Ettevõttel on oma lehekülg Internetis, kus on kõik vakalik info toodangust ja hinnadest, antakse ka reklaami ajalehtedele. Alguses on reklaami rohkem, pärast, kui turustuskanalid ja tarbijad on juba leitud, reklaam ei ole nii vajalik. Ettevõtte üldandmed Nimi: Mustvee Kurk OÜ Juriidiline vorm: osaühing Äriregistris on reegistreeritud. Aadress: Jõe 24, Mustvee 49603 Telefonid: (+372) 77 26 535; (+372) 53 55 1777 E-post: [email protected] Juhatuse liikmed: Zoja Koromnova, Juri Kohtov Põhikapital: 350 000 kr Omanikud, nende osa kapitalist: Zoja Koromnova (175 000 kr), Juri Kohtov (175 000 kr) Kontaktisik, telefon: Zoja Koromnova, (+372) 53 55 1777 1.2. Asukoht
noored ja keskealised(19-25aastased), kes on mugavustega harjunud ja ei viitsi kodust välja minna, ning soovivad, et toit neile koju tuuakse. Tellimusi võib teha ka suurtes kogustes: ettetellimused sünnipäevadeks või muudeks koosviibimisteks- lihtne ja kiire viis, kui pole aega olnud õhtuks süüa teha ja külalised peagi tulemas. Projekti algmaksumus on planeeritud 11818.93€. 4000€ saadakse EAS-i alustatava ettevõtte toetust, ülejäänud summa saadakse ettevõtja isiklikkest vahenditest. ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ÜLDANDMED: Ettevõtte nimi: OÜ Mrs. Pizza Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Võrumaa, Võru, Jüri 43D Avame: 01.01.2017 Põhikapital: 2500€ Omanik, nende osa kapitalist: Kädril Saia, 100% Mail: [email protected] Kontaktisik, tema telefon: Kädril Saia, 56143372 Osaühingu eelistamise põhjused teist tüüpi äriühingutele on jägmised:
makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.); · arengu- ja uurimuskulude eelarve kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms. 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve Perioodikulude eelarve näiteks OÜ Õunake puhul toon turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve. OÜ maksab iga toote müügi pealt müügiagendile preemiat 0,3 EEK (so. muutuvkulu). Püsikuludeks on: reklaamikulud 3000 EEK/kvartalis, palgakulud mittetootmistöölistel 10500 EEK/kvartalis, kindlustuskulud 8000 EEK/aastas. Kindlustuse väljamakseid
2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80 4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000
Loomade hooldamisel ja pidamisel hotellis on väga palju lendlevat tolmu ning loomade karvu, mis võivad tekitada allergiat. Põhiliselt pakutakse loomade, loomatoidu ja tarvete müügiteenust ning arstiabi. Puudub aga üldse või peaaegu üldse klubiline ja hotelliteenus. Turujaotust on raske prognoosida aga kohalikul turul eriti eelnimetatud teenuste puudumise tõttu loodame küll haarata suhteliselt lühikese aja jooksul arvestatava osa turust. Reklaam. Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Selline informatsioon on parim abivahend Teie reklaamikulutuste planeerimisel
90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340 100 0,115 2500 1250 900 1800 750 560 870 670 510 750 600 450 110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600 120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 21 9.10 Eelkõverike vähimad pikkused Kasutan projektkiirust 100km/h, kus ringikõveriku raadiuseks võtan 500m ja eelkõveriku pikkus on 145m
eelarve jaotatakde tavaliselt kaheks: Materjali eelarve Materjalide Materjalide kasutamise ostu eelarve eelarve Igale tootele leitakse eraldi kõikide materjalide vajadused. Summeerides erinevate materjalide vajadused ja korrutades erinevate materjalide vajadused nende materjalide soetusmaksumustega, saadakse kasutatud materjalide kogukulu. Kogukulu arvestusel tuleb arvesse võtta ka materjali algvaru. 9 2.1.5. Varude arvestamise meetodid Olemas on nelja eri liiki arvestamis meetodeid: 1) FIFO (First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii 2) LIFO (Last in First out) kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
........................................................................................13 6.3.4. Isiklik müügitöö.......................................................................................................... 13 6.3.5. Müügi aktiviseerimine................................................................................................ 13 6.3.6. Avalikkuse informeerimine.........................................................................................13 6.3.7. Reklaam...................................................................................................................... 13 7. Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine.......................................................................13 8. Tootearendus ja kavandamine...............................................................................................14 9. Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine............................................................ 15 9.1
1. Toorain e 2322 1161 1161 3483 6966 13 932 2. Palgakulud 11 984 11 984 11 984 35 952 71 904 143 808 3. Elekter 300 350 400 1200 1950 4200 4. Küte 0 0 1500 4500 3000 9000 KOKKU 14 606 13 495 15 045 45 135 83 820 170 940 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (juhtivtöötajad) Tabel 18 Töötajad Põhipalk Su m m a , krooni kuus, krooni 1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II 2009
hind () ühikuhind () hind () () 1.ÜLDINE 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1 2000,0 10202 Load, kindlustused kogusumma 1 4500,0 Tööde mõõdistamine ja 10211 kogusumma 1 3600,0 märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine
toodet või teenust vaja?" Erakordselt suureks abiks oma toodete või teenuste müümisel on meie kirjalik ja suuline väljendusoskus. Enamus alustavatest ettevõtjatest on tihtipeale üksi ja esimestel kuudel esindavad oma ettevõtte kõiki tulevasi töötajaid. Seega peavad ettevõtjad olema aktiivsed, uskuma oma toodedesse või teenustesse ja suutma neid ka potensiaalsetele klientidele müüa. Ainult nii võib saata meid edu. Oma ettevõttega alustatakse, et teenida raha. Seega peab alustav ettevõtja olema teadlik, kuidas oma raha prognoosida ja planeerida. Kui oleme võimelised majandama oma ettevõtet finantsmaailmas (esmalt rahavooge), koos kõikide tõusude ja mõõnadega (säästes tõusude ja kulutades mõõnade ajal), siis oleme ka suutelised oma ettevõttet elus hoidma ja olema endale heaks tööandjaks. Kui oleme ettevõtjad ei ole meil enam sellist luksust, kus "bossil" on "kohustus" meid kiita kui oleme midagi hästi teinud
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
1. ÜLDOSA 1.1 Äriidee kirjeldus Äriideeks on luua spordipood. Osaühing VolleyS oleks ettevõte, mille põhitegevusalaks oleks spordiasjade müük. Ettevõtte eeliseks teiste spordipoodide ees oleks see, et antud ettevõte pakub ainult selliseid tooteid, mis sobivad nii võrkpalli harrastajatele kui ka võrkpalluritele. Eelkõige müüaksegi võrkpallialaseid tooteid. Tooteid müüakse nii noorukitele, meestele kui ka naistele. Pood pakuks klientidele spordijalanõusid, - särke, -pükse, -sokke, põlvekaitsmeid ning võimalik on soetada endale ka oma isiklik võrkpall. Peamised firmatooted, mida pood pakkuma hakkaks on: Macron, Asics, Mikasa, McDavid, Rucanor. Firmatoodetest oleksid veel Puma, Adidas ja Nike. Eeldatavaks sihtgrupiks oleks spordihuvilised vanuses 16-40 aastat. Ettevõte asuks Viljandi linnas. Plaanis on luua kolm töökohta: kaks töötajat, juhataja. Spordipoe omanikuks oleks Krete Allik.
Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000 Funktsiooni esitusviisid 80000 5500 < tabeli abil 90000 6000 < graafiku abil < analüütiline esitus < nooldiagrammina < sõnaline formuleering
klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi jaoks ebameeldiv müügikoht ja parkla olemasolu · Ebameeldiv klienditeenindus · Soovitava kauba raske leitavus · Vähene reklaam Järgnevalt on toodud rida ettevõtte tegevusi. Otsustage, millised neist on rohkem ja millised vähem seotud ettevõtte turundustegevustega? 1) Võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mille tulemusena toote omahind alaneb oluliselt.- Oluliselt seotud. 2) Raamatupidaja sisestab arveid.- Vähem seotud. 3) Raamatupidaja helistab kliendile maksmata arve pärast.- Oluliselt seotud 4) Kaubad transporditakse kliendi juurde. - Oluliselt seotud
kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid;
Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
.............................................. 54 13.1 Pakutavad töökohad ............................................................................................... 54 13.2 Flaier ...................................................................................................................... 58 2 SISSEJUHATUS Käesolev äriplaan on koostatud uue ja atraktiivse Hanso turismitalu rajamiseks Tartumaale, Haaslava valda, Unikülla. Turismitalu ideeks on pakkuda meeldejäävad puhkust erinevate ajaviitmisvõimalustega igale vanuserühmale, arvestades nende vajaduste, võimaluste ja ootustega. Käesolevas töös analüüsime, kuidas ettevõte majanduslikult toimiks ning milliseid positiivseid majandustulemusi tagavaid tegevusviise oleks võimalik rakendada. Äriplaanis on
välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. MIKROÖKONOOMIKA 7 Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon
Lääne-Viru Laekvere 87 21 106 209 1904 3707 6448 Lääne-Viru Nmmküla 87 23 106 242 918 4062 1238 Lääne-Viru Pdrangu 87 22 82 211 1248 5480 113 Lääne-Viru Pälsoni 87 26 100 247 1682 4011 8444 Lääne-Viru Pärna nim. 87 27 113 169 934 4258 2404 Lääne-Viru Rägavere 87 21 106 228 612 3759 2277 Lääne-Viru Tamsalu 87 24 160 249 902 4500 3276 Lääne-Viru Ubja 87 22 125 162 546 4240 1693 Lääne-Viru Uhtna 87 27 128 209 1006 3950 2663 Lääne-Viru Vilde nim. 87 29 127 203 937 4634 5662 Lääne-Viru Vinni NST 87 28 144 279 2869 4856 11282 Lääne-Viru Viru 87 29 207 236 2073 4736 8341 Lääne-Viru Viru-Nigula 87 26 124 230 1235 3892 3400
parlamendipensionid (a) 59 794 164 59 794 164 0 0 0 0 59 794 164 450 Sihtotstarbelised eraldised 2 507 254 2 507 254 0 0 0 0 2 507 254 4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 2 507 254 2 507 254 0 0 0 0 2 507 254 4500.0 Valitsussektorisisesed eraldised 220 000 220 000 0 0 0 0 220 000
2. Sebe 29,77 23,61 14,99 3. Taisto 14,24 11,29 7,16 4. Muud 38,84 30,8 19,55 KOKKU 100 100 100 Müügimahtude arvutamisel on silmas peetud OÜ Fahre Miti potentsiaalseid kliente. Turustamine Ettevõtte edukuse tagamiseks on vajalik korralik reklaam juba enne reaalse tegevuse alustamist. Juuli lõpus 2003 pannakse üles reklaam internetti (Delfisse) üheks nädalaks. Delfi andmetel on kontakte kavandatud bannerile igal tööpäeval 35000 ning igal puhkepäeval 26000. Samal juuli viimasel reklaamitakse teenust ka SL Õhtulehe kui kõige populaarsema päevalehe telekava tagakaanel ühe nädala jooksul. Augustis kasutatakse reklaamikanalina ühe nädala jooksul sama telekava tagakaant. Septembris, kui kool algab, pannakse plakatitena
3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma:
3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma:
3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma:
Lääne-Viru Laekvere 87 21 106 209 1904 3707 6448 Lääne-Viru Nōmmküla 87 23 106 242 918 4062 1238 Lääne-Viru Pōdrangu 87 22 82 211 1248 5480 113 Lääne-Viru Pälsoni 87 26 100 247 1682 4011 8444 Lääne-Viru Pärna nim. 87 27 113 169 934 4258 2404 Lääne-Viru Rägavere 87 21 106 228 612 3759 2277 Lääne-Viru Tamsalu 87 24 160 249 902 4500 3276 Lääne-Viru Ubja 87 22 125 162 546 4240 1693 Lääne-Viru Uhtna 87 27 128 209 1006 3950 2663 Lääne-Viru Vilde nim. 87 29 127 203 937 4634 5662 Lääne-Viru Vinni NST 87 28 144 279 2869 4856 11282 Lääne-Viru Viru 87 29 207 236 2073 4736 8341 Lääne-Viru Viru-Nigula 87 26 124 230 1235 3892 3400
annaabi.ee 
