1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselt vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaselts võib olla 3 liiki: · Ühe mehe aktsiaselts · Tavaline aktsiaselts · Börsi aktsiaselts koosolekud on eraldi reguleeritud. Saab elektrooniliselt hääletada, sest aktsionäre on
Mittetulundusühing (MTÜ) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teen...
AKTSAIASELTS Aktsiaseltsil on osaühinguga võrreldes 2 erinevust : 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni, sealhulgas väikseim osa 100 kr. Aktsiaseltsikapitali minimaalseks suuruseks on 400 000 kr, väikseim aktsia 10 kr. 2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel.
Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Osaühingu sisulised erinevused aktsiaseltsist ei ole põhimõttelised ,kuid esitatavad nõuded on aktsiaseltsist oluliselt liberaalsemad. 4. Akstiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts agavastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS 221). Seega onaktsiaselts piiratud vastutusega iihing suuremate ettevötete majandamiseks. Olemuslikult peaks aktsiaselts koondama suhteliselt suurt kapitali jasuuremat arvu aktsionäre, kuid nagu osaiihingugi puhul on ühemeheühinglubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud köige rangemad asutamise,juhtimise,
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab.
ettevalmistamine konkreetseks tööks, nende koolitamine pikaajaliseks ettevõtte vajaduste rahuldamiseks, lisaks nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. (Türk 2005, 309) Aktsiaseltsile A-Selver, mille personalist käesolev ainetöö on kirjutatud, on personali arendamine ja koolitamine üheks olulisemaks töötajate motiveerimise ning hoidmise vahendiks, kindlustamaks ettevõtte paremaid tulemusi. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on analüüsida aktsiaseltsi A-Selveri personali arendamist ja koolitamist, võrrelda seda teooriaga ning anda omapoolsed soovitused ettevõtte parema personaliarenduse poliitika läbiviimiseks. Ainetöö teema valiku põhjendus on lihtne asjaolu, et ma töötan alates 2005 aasta oktoobri kuust kuni seniajani AS A- Selveris ning olen oma töö käigus ka personalipoliitikaga põgusalt kokku puutunud. Lisaks oli ettevõttest, kus ma ise töötan lihtsam saada informatsiooni reaalses elus toimuva personalitöö kohta.
fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev (ostuhinnatasuminejaaktsiateüleandmine); vajaduselmuudetakseteatudpõhilepingupunktevõikehtestatakseerandeid. IPO – aktsiatepakkumineavalikkusele (Initial Public Offering). Ülekursstekibjuhul, kuiaktsiaväljalaske hind on kõrgemkuisellenimiäärtus. Nt: nimiväärtus 10, väljalaske hind 12 = ülekurss 2). Sissemakset aktsiakapitali tagastada ei saa (kui pole tegemist aktsiaseltsi-poolse omaaktsiate tagasiostuga), seda keelab ÄS § 274 Sissemakse tagastamise ja intressi arvestamise keeld Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi. Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt omaaktsiate tagasiostmisel. Võõrkapitalikaasamine: Laen javõlakirjade emissioon; Investor kaasamine.
Osaühing · Tegevuse lõpetamine · Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. · Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Registreerimine · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Aktsiaselts · Asutamine · Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. · Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus.
aktsiate ja väärtpaberite müük ja ostmine. __F_ 2. Finantsturud B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab
otsustamiseks pädev isik. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: registrikartoteek sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed o A-osa (FIE ja isikuühingute - täisühingu ja usaldusühingu registrikaardid) o B-osa (kapitaliühingute - osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaardid) äritoimikud säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või pankrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping jms) registritoimikud sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes
Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada Madalad algkapitali nõue (2500 eurot) Osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest puudub. Aktsiaselts Aktsiaseltsi asutamiseks on vaja asutamislepingut ja põhikirja. Edasi tuleb esitada juhatuse, nõukogu liikmete ning audiitorite nimekiri ja tõendid aktsiakapitali sissemaksete ning riigilõivu tasumise kohta. Eripäraks on aktsiaseltsi puhul nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit. 1. Minimaalne algkapital- 25 000 eurot, võimalik teha mitte rahalist sissemakset. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3
Üliõpilane________________________ Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus. Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes
Ettevõtlus toob kaasa senisest suurema riski ja vastutuse, pakkudes samal ajal võimalust heade mõtete realiseerimiseks ja endas peituvate ressursside ning omandatud teadmiste ärakasutamiseks. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kõige levinumaks ettevõtlusvormiks on aga osaühing, kus vastutus on piiratud osakapitali suurusega . Kui on teadmised suuremad ja finants olukord hea , ning olemas tulus firmaidee siis oleks sobilik juba aktsiaseltsi peale mõelda kuigi selle rajamine võrreldes FI-ega ja OÜ-ga on keerukam . Siin siis põhimõted erinevate ettevõttete asutamise kohta : . Füüsilisest Isikust Ettevõtja (FIE) Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis. Äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIEna alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma.
Äriregistri kanne on deklaratiivne, tahteavalduse teatavakstegemine on konstitutiivne. Kuna A ei teadnud, et ta juhatuses polnud, siis oli ta juhatuse liige. Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis
kandmise eest. Asutamisel Asutamisleping ja Asutamisleping ja põhikiri Asutamisleping ja põhikiri Ühinguleping loodavad põhikiri dokumendid Varaline Aktsionär ei vastuta Osanik ei vastuta isiklikult Osanik ei vastuta isiklikult Osanikud Vähemalt üks vastutus isiklikult aktsiaseltsi osaühingu kohustuste eest; tulundusühistu kohustuste vastutavad täisosanik vastutab kohustuste eest osakapitali sissemakse eest, kui pole kokku lepitud ühingu äriühingu tegemata jätmise korral tuleb teisiti kohustuste eest kohustuste eest
· Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada:
.................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine........................................................................................ ..........................16 4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine...........................................................
Vähendamine - osade nimiväärtuse vähendamisega, osade tühistamisega, vähendamine väljamaksetega. Lõpetamine:osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest. / Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus ja lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. AS Asutamine: Aktsiaseltsi vorm on mõeldud suurematele ettevõtetele, kus on palju omanikke või töötajaid. Või kus omanikud on igapäevasest juhtimisest eemal. Potentsiaalse börsiettevõtte puhul on aktsiaseltsi vorm ainuvõimalik. Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist tuleb aktsiad registreerida Eesti Väärtpaberikeskuses. põhikapital on jaotatud teatud arvuks aktsiateks. Nõuded ärinimele: peab viitama selle piiratud õiguslikule vormile ja tüübile (avatud või kinnine). Peale selle peab AS
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. 2. Aktsiaselts ja osaühing 2.1. Juhtorganid 4 Üldkoosolek ja pädevus Aktsionäride üldkoosolek Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ja erakorraline üldkoosolek Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui:
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
AS-Aktsiaselts Raamatupidamine Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. · Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. · Aruandlus Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus.
heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida: 1) ühingute ärinimed ja asukohad; 2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse; 3) ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused; 4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ühendavas ühingus; 5) õigused, mis ühendav ühing annab ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele; 6) ühinemise tagajärjed ühendatava ühingu töötajatele; 7) aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel (ühinemise bilansi päev); 8) ühinemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama üigustatud osanikele ühinemisega seoses antavad soodustused.
FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid puuduvad eest kogu oma varaga Osanik ei vastuta isiklikult Osaühingu kohustuslik osaühingu kohustuste juhtimisorgan on juhatus; eest; osakapitali osaühingul peab olema sissemakse tegemata nõukogu ainult siis, kui see on jätmise korral tuleb ette nähtud osaühingu vastutada tasumata põhikirjas. sissemakse ulatuses iskliku varaga Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on aktsionäride kohustuste eest üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu Osanikud vastutavad Kohustuslikud juhtimisorganid ühingu kohustuste eest puuduvad; võrdselt kogu oma varaga Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud juhtimisorganid vastutab äriühingu puuduvad; kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks
ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täisühingu osaku kohta ei anta välja väärtpaberit. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike
· Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236 oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel: 1. Üldsätted 1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts) 2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8. 3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november. 2 Aktsiakapital ja aktsiad Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot.
J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8
partnerit; vastutama 7. ettevõtlustuludest saab 7. FIE-t ei saa osta, müüa ega maha arvata kõik pärandada ettevõtlusega seotud kulud 8. odavus FIE-na tegevuse 8. Sul võib tekkida raskusi alustamine ei nõua lisaraha leidmiseks ärisse väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest 9. Sul on täielik kontroll äri üle 9. Kliendid ja hankijad võivad FIE-sid umbusaldada 10. Sa ei sõltu teistest ja 10. Piiramatu vastutus saad ise oma otsused teha 11. Sa ei pea kasumit 11. Kapitali piiratus, jagama mastaabiefekti ei ole 12
partnerit; vastutama 7. ettevõtlustuludest saab 7. FIE-t ei saa osta, müüa ega maha arvata kõik pärandada ettevõtlusega seotud kulud 8. odavus – FIE-na tegevuse 8. Sul võib tekkida raskusi alustamine ei nõua lisaraha leidmiseks ärisse väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest 9. Sul on täielik kontroll äri üle 9. Kliendid ja hankijad võivad FIE-sid umbusaldada 10. Sa ei sõltu teistest ja 10. Piiramatu vastutus saad ise oma otsused teha 11. Sa ei pea kasumit 11. Kapitali piiratus, jagama mastaabiefekti ei ole 12
Osanike vastutus Fie vastutab Osanik ei Aktsionär Osanikud Vähemalt Vastavalt oma isikliku vastuta ei vastuta vastutavad üks põhikirjas Osanik ei varaga isiklikult isiklikult ühingu täisosanik kokkulepitule vastuta isiklikult osaühingu aktsiaseltsi kohustuste vastutab tulundusühistu kohustuste kohustuste eest äriühingu kohustuste eest, eest eest võrdselt kohustuste kui pole kokku kogu oma eest kogu lepitud teisiti
7. PEATÜKK. Ettevõtlus turumajanduses Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste A B __J_ 1. Nõukogu A. Näeb uusi ärivõimalusi ja riskib nende elluviimisel. __E_ 2. Dividendid B. Litsents, mis lubab firmal tegutseda ühe suurema keti osana. _A__ 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. __G_ 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. __I_ 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. __C_ 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. _B__ 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga H
suurem kui 25 000 tuleb vastutada tasumata ette nähtud osaühingu eurot sissemakse ulatuses põhikirjas. iskliku varaga Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on Aktsionär ei vastuta aktsionäride Aktsiaselts 25 000 üks isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; kohustuste eest aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja
huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud
2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud
Kohalik omavalitsus ja riik olla ei või. Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. 14. Osaühing ja aktsiaselts. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Miinimumkapitali nõue on 2500 eurot. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Miinimumkapitali nõue on 25 000 eurot. 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või hüvede kasutajatena. Asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib
jäävad kehtima. (3) Osakapitali vähendamisele kohaldatakse vastavalt osaühingu osakapitali vähendamise kohta äriseadustikus sätestatut. 24.Mis on tulundusühingu plussiks ja miinuseks? Plussiks on see, et liige ei pea üksi vastutama kõige eest. Miinuseks on see juht võib keskenduda ainult iseendale ja unustab kõik kõrvalised isikud ära, ei arvesta nende huvidega. 25.Mitu liiget saab asutada aktsiaseltsi? 1 või mitu juriidilist või füüsilist isikut. 26.Kui suur on seadusega ette nähtud kapitali suurus aktsiaseltsis? Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. 27.Milline juhtimisvorm moodustatakse aktsiaseltsis? Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest
- laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol. Aktsia Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Lihtaktsia Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke. Dividend Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist. Amortisatsioon ehk kulum Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks
mõningad erandeid). 3.Kuidas vastutab FIE oma kohustuste eest? FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga. 4.Kuidas vastutab osaühingu kohustuste eest osanik? Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Kui on osakapital registreerimisel sisse maksmata, siis vastutatakse oma osa piires (nõutakse sisse). 5.Kui suur on osaühingu minimaalne osakapital? minimaalne on 2500 eurot 6.Kuidas vastutab aktsiaseltsi kohustuste eest aktsionär? Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. 7.Kui suur on aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital? Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja see tuleb koheselt sisse maksta. 8.Milline peab olema FIE ärinimi? Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees - ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada
Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul; õigus teabele; muud õigused (näiteks õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, õigus nõuda erikontrolli läbiviimist jms). 24. Aktsiaseltsi juhtimine, juhtorganid ja nende pädevus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus, kes saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile aktsionäridele. Üldkoosoleku pädevuses on (ÄS § 298): põhikirja muutmine; aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
osaühingu vastu. Osaühingu suletud iseloomu kinnitavad alljärgnevad tunnused: Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 2500 eurot, mis on palju väiksem kui aktsiaseltsil (ÄS § 136). Osaühingu osade võõrandamisel kolmandale isikule kehtib teiste osanike ostueesõigus. Erinevalt aktsiaseltsist, kus ostueesõiguse võib seada põhikirjaga, on osade puhul tegemist seadusest tuleneva ostueesõigusega. Osanike pädevust võib erinevalt aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevusest põhikirjas laiendada (ÄS § 168 lg 1 p 12) ja lisaks on osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2), osanikel on otsesem juurdepääs ühingu juhtimisele, võrreldes aktsionäride samasuguse õigusega aktsiaseltsis. Erinevalt aktsiaseltsist, kus aktsionäridel on õigus saada teavet aktsiaseltsi tegevuse
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning
! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole konkurentsikeelust midagi rääägitud. Kas see konkurentsikeel on mõjuv põhjus või 96 välistab selle?
Kandemäärus, millega avaldus rahuldatakse jõustub kande tegemisega. Kandemäärus, millega avaldust ei rahuldata kas täielikult või osaliselt, jõustub määruse kättetoimetamisega avaldajae. Ilma avalduseta tehtud kandemäärus jõustub selle tegemisel (TsMS §597 lg2 ja 4) Kui määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb see ka põhjendada! Määruskaebust saab esitada kandemäärusele, aga mitte kandele endale. 4. AKTSIASELTS 4.1. Aktsiaseltsi mõiste Aktsiaseltsi mõiste (vt ÄS § 221)- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital Esimene aktsiaselts Inglismaal (Koskoovia kompanii, 1555). Vastavalt ÄS §-le 221 on aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tunnused: 1. Juriidiline isik, äriühing; 2. võõrjuhtimine; 3. korporatiivne struktuur; 4. piiratud varaline vastutus (ÄS §221 lg 2,3); 5. kapitaliühing (min kapitali nõue 400 000.-, ÄS §222).
on vaja toota ja müüa kehtestatud hinnaga, selleks et tulud ületaksid kulusid või oleksid vähemalt nendega võrdsed. Niii nagu vajalik stardikapitali suurus nii tuleb ka tasuvuspunkt äriplaani koostamise käigus eelnevalt välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus;
esitada üldkoosolekule (nõukogule) ülevaateid ettevõtte majandustegevusest ja -olukorrast korraldada äriühingu raamatupidamist ning tagada majandusaasta aruande valmimine tähtajaks tagada ohutu töökeskkond pidada osanike nimekirja kutsuda kokku osanike üldkoosolek, määrata selle päevakord ja valmistada ette otsuse eelnõu iga päevakorrapunkti kohta Nõukogu pädevused Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Kuidas käib ettevõtte lõpetamine? Äriühingute lõpetamine võib toimuda vabatahtlikult osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel või sundlõpetamisena kohtumääruse alusel. Osaühingu või aktsiaseltsi lõpetamisel toimub üldjuhul selle likvideerimine, kui seadusega ei ole ettenähtud
juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2); Juhtorgani liikme hoolsuskohustust on äriseadustikus (näiteks § 315 lg 1, § 327 lg 1 ja § 187 lg 1) täpsustatudväljendiga ,,korraliku ettevõtja hoolsus". Korraliku ettevõtja hoolsus tähendab juhatuse puhul seda, et juhatuson kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (§ 306 lg 2). Majanduslikult otstarbekalviisil tegutsemise kohustus on äriseadustikus sätestatud küll üksnes aktsiaseltsi juhatuse kohta, kuid Riigikohus on viidanud, et see põhimõte kohaldub ka osaühingu puhul46 . Majanduslikult otstarbeka tegutsemise alltuleb mõista seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohivõtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. VÕS § 620. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel (1) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.
Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see kohustuste eest on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja kohustuste eest nõukogu Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad; Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu
solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist?
annaabi.ee 
