arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning
D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23
hetkeline tööjõukriis) Kokkuvõtteks võib öelda, et müügipersonali hindamine on ülimalt keerukas ja väga palju aega nõudev protsess (arenguvestlused on mahukad), sest hindajatel on võimalusi valida mitmekülgsete võimaluste vahel ja nende hinnangud on ajas muutuvad. Oluline on teada mida me töötajas mõõdame, millega me rahul ei ole ja mida parandada soovime, kuidas sõnastada eesmärgid ja arenguplaanid selgelt nii organisatsioonile kui töötajale jäädes ise seejuures hinnangute andmisel erapooletuks. Ometi annab hindamisprotsess müügipersonalile kindlust- endas erinevaid oskusi arendades on võimalik tõusta organisatsioonis mööda karjääriredelit või saada rohkem tasustatud (pädevussüsteem läbi atesteerimise). Essees kasutasin järgnevaid materjale: Ernum, A. 2011. Mis on mystery shopping (ehk kontroll- või testostlus)? [WWW] - http://www.teenindaja
Sadama vahetus läheduses asuvad kinnistud on enamjaolt hoonestamata ning kasutusel liiklusmaana, mis lihtsustab sadamaalal orienteerumist kitsas ajagraafikus. Selleks, et saada hakkama aina suureneva kruiisireisijateveoga, on aktsiaselts Tallinna Sadam panustanud aina enam Vanasadama territooriumile kruiisikaide ehitamisesse. Aastal 2014 valmis kruiisikai, mille akvatooriumi sügavuseks hinnatakse vähemalt 11 meetrit. (Ibid.) Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.(Ibid.) KOKKUVÕTE Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid
D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m
2) Tulemusjuhtimise 5 faasiline protsess (planeeri, vii täide, hinda, analüüsi ja planeeri uuesti). Mõlemad mudelid on oma olemuselt sarnased, kuid 5 etapilisele mudelil on kontrollimise osa omakorda poolitatud hindamiseks ja hindamise analüüsimiseks. Joonisel 1. on ära toodud Demingi PDCA juhtimissüsteem. Joonis . Demingini PDCA juhtimissüsteem Meie otsustasime oma referaadis tugineda teisele variandile ehk siis järgnevale 5 etapile. 1) Planeerimine (arenguplaanid, tulemuskokkulepped); 2) tegevuste täideviimine (juhendamine ja jälgimine); 3) hindamine ehk hinnangu andmine (tulmuste mõõtmine); 4) ülevaatus (hinnangu käigus mõõdetud tulemuste analüüs); 5) uus planeerimine (uued arenguplaanid, uued tulemuskokkulepped). Igale etapile pühendame oma ette alapeatüki. 2.1 Planeerimine Planeerimine (eesmärgistamine) on nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide seadmine ehk arenguplaanide loomine
2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kcal päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240000 kcal 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Kõik riigid on seadnud eesmärgiks SKP kasvu, selle eesmärgi realiseerimine on senini tähendanud ühtlasi energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajadust pigem vähendada, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga. 3. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu. Hüdroenergia, tuumaenergia ja taastuvenergia allikate osatähtsus on väike ja nende plaanitud kasv suudab heal juhul rahuldada esimeses ja teises punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi. 4. Nafta ja gaasi varude lõppemine. Enamike stsenaariumide kohaselt oleme just hetkel
137). 1.2. Äriidee teostus äriplaanina Äriidee on konkreetne määratlus, milles kirjeldatakse ettevõtte äritegevust. Äriidee formuleerimisel äriplaaniks tuleb vastata järgmistele küsimustele: · Kellele toodetakse (tarbijad , kes moodustavad klientuuri)? · Mida toodetakse (tooted ja teenused, mida ettevõtte pakub)? · Kuidas tegutsetakse (ettevõtte sisemine tegevusmoodus ehk kuidas ettevõte toimib, tasuvus ja arenguplaanid)? · Mulje ettevõttest (ettevõtte kuvand, maine, marketingiviis)? Äriidee osavaldkonnad peavad moodustama sobiva ja kordumatu terviku, mida konkurentidel on raske jäljendada. Ettevõtte edukus sõltub ettevõtja suutlikkusest välja selgitada oma eelised konkurentide ees. Ettevõtte äriplaanis kirjeldatakse äriideed, ettevõtte eesmärke ja tegutsemismeetodeid, mis aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Ettevõtte arenguplaani koostamisel
edasist käekäiku, vaid tähtsam on see, milline jõuvaru on vanematel olnud lahutuse ajal ja pärast seda ning kuidas nad suudavad seda lapse kasuks rakendada. Kasvatus- ja haridussüsteem Haridussüsteemi all mõeldakse üldrahvalikku diferentseeritud kasvatusasutuste kogumit, mille protsessid ja struktuurid on koordineeritud ning mida kontrollib ja suunab vähemalt osaliselt riik. Haridusametis on koostatud hariduse struktuuri programm ja lähiaastate arenguplaanid, mille tähtsamad tunnusjooned on järgmised: põhikooli alustamise võimaluse pakkumine 6-aastastele põhikooli arendamine ühtsena, ilma et seda jagatakse ala- ja üla-astmeks üldhariduslike ja ametiõpingute ühendamise võimaluste pakkumine teise astme koolituses kõrgharidussüsteemis ülikoolisektori ja rakenduslike kõrgkoolide sektori eristamine õpilepingulise koolituse ja teiste paindlike õppevormide soodustamine Hariduse majandamine
- keskkonnanõuete täitmise nõudmine; - inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; - regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine 12) Milliseid vahendeid saab riik kasutada majanduse reguleerimiseks (nt riigieelarve). Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: - Riigieelarve - Riiklikud sihtfondid - Regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid) - Majandusregulatsiooni normatiivid (hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 13) Ettevõtte jaotus omandivormi järgi (ettevõtete tüübid). Eraettevõtted ühe isiku ettevõte, vastutab oma isikliku varaga. Majandusühingud Ühistud Isikuühingud oluline on konkreetse isiku side ühinguga. Kapitaliühingud kapitaliomaniku isik on anonüümne.
– Kuidas ja miks turgu just nii segmenteeritakse? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? 2. MIDA? – Mida neile pakutakse? – Milles seisneb toote eripära ja konkurentsieelis? Täiendkaubad? 3. KUIDAS? – Kuidas tegutsetakse? – Ettevõtte suurus ja töötajate arv? Mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? Millised on edasised arenguplaanid? 17. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. Ideede otsimine. Tasuvate ideede väljasõelumine. Väljavalitud ideede põhjalik analüüs. Idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist). Ärivõimaluse neli omadust: Atraktiivne Õigeaegne Kestev Seotud toote või teenusega, mis pakub lõpptarbijale lisaväärtust 18
teises osakonnas ning värbamisprotsessiga tuleb jätkata; · segavaks võivad osutuda sisemised intriigid ja hõõrumised. Isiklikud suhted võivad hakata valikuid mõjutama; · suletud ring oskusteabe, ideede ja kogemuste vahetamisele ametikohtade sees. Organisatsioonisisese värbamise paremaks planeerimiseks, selgitatakse süstemaatiliselt töötajate oskused ja teadmised, karjäärisoovid ning arenguplaanid. Nende võimaluste ja soovidekaudu on võimalik personalitöötajatel ja juhtidel teha personaalseid pakkumisi vabadele Personali värbamine ja valik 10 ametikohtadele tööle asumiseks või neile kandideerimiseks. (Pedras etc 2007: 107) Töö autori arvates organisatsioonisisene värbamine tekitab inimestele kindlustunde, kuna
poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Tulemuskokkuleppe puhul on oluline rõhutada, et tegemist on kokkuleppega e see eeldab vähemalt kaht osapoolt, kes esitavad omapoolsed ettepanekud ning jõuavad kompromissini. Tulemuskokkulepe võib olla nii suuline kui kirjalik. See võib olla nii eraldi dokument kui ka osa näiteks arenguvestluse kokkuvõttest. *Isiklikud arenguplaanid.- Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu tööplaani või ka veidi laiema tähendusega isikliku arenguplaani koostamine töötaja, üksuse keskselt. *Tulemuslikkuse (igapäevane) juhtimine-. Juhtide ülesandeks on pidevalt jälgida töötajate, üksuste edenemist tööprotsessis e tulemusteni jõudmises. Oluline on koheselt, kui ilmneb mõni uus tegur, puudujääk, ilmne töötajapoolne alasooritus vms, sekkuda
Vahetuskaup inimkapitali laenamise eest. Ei tähenda pidevat edasi- ja ülespoole liikumist, kuid inimesed soovivad näha investeeringut enda võimetesse ja võimalustesse potensiaali ära kasutada. 45. Enesekontroll õppimise puhul. Enesekontroll õppimise puhul: 1) Õppimisvajaduse avastamine 2) Õppimise eesmärkide määratlemine 3) Õppimislahenduste valik 4) Raha, aja ja muude ressursside üle läbirääkimine 5) Plaani rakendamine 6) Edu kontrollimine. 46. Isiklikud arenguplaanid väärtustloovas organisatsioonis 1) Igal inimesel on võimalus oma potensiaalis ja püüdlustes selgusele jõuda 2) Org. läheneb potensiaali hindamisel süstemaatiliselt ja kasutab selle kirjeldamiseks ühist keelt. 3) Töötaja ja org. vahel on dialoog 4) Vajaduse korral aidatakse inimesel oma potensiaali realiseerida. 47. Mentorluse olemus ja mentee Mentorlus ei ole ainult: 1) Sponsorlus- abivajaja majanduslik toetamine 2) Tuutorlus-
Tulemuskokkulepete sõlmimine. Tulemuskokkulepe on juhi-töötaja või tippjuhi- allüksuse juhi vaheline kokkulepe sellest, milliseid tulemusi töötajalt, üksuselt antud ajaperioodil nõutakse, mille alusel neid mõõdetakse ning millist organisatsiooni poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Mõnikord lisatakse kokkuleppesse ka konkreetsema juhised järgitavate väärtuste või mingite muude nõuete näol, millega peab töötaja/üksus arvestama. Isiklikud arenguplaanid. Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu tööplaani või ka veidi laiema tähendusega isikliku arenguplaani koostamine töötaja, üksuse keskselt. Tulemuslikkuse (igapäevane) juhtimine. Tulemuslikkuse juhtimine on üks alahinnatumaid etappe tulemusjuhtimise igapäevasel rakendamisel organisatsioonides. Eeldatakse, et kui eesmärgid on seatud, kokkulepped tehtud,
Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas? Milline on ettevõtte toimimise eripära? Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid? Millel baseerub ettevõtte tasuvus, mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? Millised on edasised arenguplaanid? 25. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. 26. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. "Võimaluse aken" on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub 27
d. Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? 3. Kuidas tegutsetakse? a. Milline on ettevõtte toimimise eripära? b. Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? c. Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid? d. Millel baseerub ettevõtte tasuvus, mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? e. Millised on edasised arenguplaanid? 18. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. · Ärivõimaluse omadused a. Atraktiivne b. Õigeaegne c. Kestev d. Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust 19. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. "Võimaluse aken" on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:
Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? 3) Kuidas tegutsetakse? Milline on ettevõtte toimimise eripära? Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid? Millel baseerub ettevõtte tasuvus, mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? Millised on edasised arenguplaanid? 18. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. Hea äriidee/ärivõimaluse omadused: veidi teistsugune vaade Uuenduslik iseloom Orienteeritus tarbijale Turu valmisolek äriidee realiseerimiseks Vajalike teadmistega inimeste olemasolu Realiseeritavus – võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne.) Mingil põhjusel raskesti kopeeritav. Ärivõimaluse neli olulist omadust:
Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas? Milline on ettevõtte toimimise eripära? Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid? Millel baseerub ettevõtte tasuvus, mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? Millised on edasised arenguplaanid? 17. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. 18. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. "Võimaluse aken" on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub 19
· Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? · Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas tegutsetakse? · Milline on ettevõtte toimimise eripära? · Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? · Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid? · Millel baseerub ettevõtte tasuvus, mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? · Millised on edasised arenguplaanid? 3. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (2 loeng) · Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) · Leia ja lahenda probleem · Täida lünk turul Äriidee allikad varasem töökogemus hobid, lisategevused toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana reisimine (juhuslik) lugemine millestki tarbijad olemasolevad ettevõtted turustuskanalid uurimis- ja arendustööde tulemused süstemaatiline otsing
· Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? · Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas tegutsetakse? · Milline on ettevõtte toimimise eripära? · Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? · Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid? · Millel baseerub ettevõtte tasuvus, mis tagab tegevuse efektiivsuse, kuludealase konkurentsivõime? · Millised on edasised arenguplaanid? 3. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (2 loeng) · Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) · Leia ja lahenda probleem · Täida lünk turul Äriidee allikad varasem töökogemus hobid, lisategevused toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana reisimine (juhuslik) lugemine millestki tarbijad olemasolevad ettevõtted turustuskanalid uurimis- ja arendustööde tulemused süstemaatiline otsing
edasist käekäiku, vaid tähtsam on see, milline jõuvaru on vanematel olnud lahutuse ajal ja pärast seda ning kuidas nad suudavad seda lapse kasuks rakendada. Kasvatus- ja haridussüsteem Haridussüsteemi all mõeldakse üldrahvalikku diferentseeritud kasvatusasutuste kogumit, mille protsessid ja struktuurid on koordineeritud ning mida kontrollib ja suunab vähemalt osaliselt riik. Haridusametis on koostatud hariduse struktuuri programm ja lähiaastate arenguplaanid, mille tähtsamad tunnusjooned on järgmised: põhikooli alustamise võimaluse pakkumine 6-aastastele põhikooli arendamine ühtsena, ilma et seda jagatakse ala- ja üla-astmeks üldhariduslike ja ametiõpingute ühendamise võimaluste pakkumine teise astme koolituses kõrgharidussüsteemis ülikoolisektori ja rakenduslike kõrgkoolide sektori eristamine õpilepingulise koolituse ja teiste paindlike õppevormide soodustamine Hariduse majandamine
menetlusi. Sinna alla kuulub kogude täiendamine, arvelevõtt ja dokumenteerimine, inventeerimine, kasutatavuse tagamine, esemete laenutamine, mahakandmine ja säilitamine. Iga objekt peeab aitama kaasa asutuse eesmärkide täitmisele. Kogude poliitika on teabeasutustes kogude arendamiseks eraldatud ressursside efektiivseks kasutamiseks kehtestatud strateegia. See organiseerib, mida on vaja koguda organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks, paneb objektid kokku kogudeks ning määrab nende kogude arenguplaanid. Säilitamine on otseselt sõltuv sellest, mis objekte kogutakse, kuidas neid kogudesse paigutatakse ning kuidas kasutatakse. Kogude haldamine on kogude poliitika elluviimiseks vajalike toimingute planeerimine ja elluviimine. Igal teabeasutusel peab olema vastav poliitika, mis määrab mida kogutakse, miks kogutakse, milised on objektide valikuprotseduurid, millised on annetajate ja teabeasutuste suhted ja kuidas objekte kogudest välja arvatakse
http://www.saeima.lv/deputati_eng/1deputati_frakcijas.html (22.04.2007) Perens, A. (2004b) Turgude analüüs ja sihtturu valik. Loengumaterjalid Perens, A., Järve, E. (2007) Turundusplaani koostamise juhend [WWW] www.aktiva.ee/338/Turundusplaani_koostamise_juhend.html? Session=20394a569ed7ec8d1d18d53b0f2dbce (20.04.2007) Politics of Latvia. (2006)Wikipedia, Internetipõhine entsüklopeedia [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Politics_of_Latvia (24.04.2007) Puusepp, R. (2007) A-Selveri arenguplaanid Lätis. [WWW] http://www.kaubamaja.ee/11185?id=11903 (20.04.2007) Raudseps, P. (2006) Las head ajad kesta! Aga kui kaua? Diplomaatia Nr 38 · November 2006, [e-ajakiri] http://www.diplomaatia.ee/est/artikkel.php?id=183 (24.04.2007) Riikoja, H. (2004) Kauplused laiendavad valmistoidu valikut. Postimees online. 13.04.2004 [e-ajaleht] http://www.postimees.ee/130404/esileht/majandus/131471.php (24.03.2007) Saar, M. (2007) Selveri laienemine Läti turule. G-A. Aaslaid intervjuu. Üleskirjutus,
– planeerimine 3. Kuidas seda saavutada? Milliseid vahendeid kasutada? – teostamine 4. Milline on tulemus, kuhu me jõudsime? – kontrollimine. Turunduse juhtimist teostatakse 4-l erineval tasandil: 1. firma tasand – tippjuhtkond vastutab üldstrateegia väljatöötamise eest; 2. äriüksuse tasand – iga äriüksus kujundab oma strateegiad; 3. tootesarja tasand – konkreetsele tootesarjale tehakse plaan; 4. brändi tasand – brändijuht paneb kokku brändi arenguplaanid. 2.2 TURUNDUSE STRATEEGILISE JUHTIMISE PROTSESS Turunduse strateegilise juhtimise protsess koosneb seitsmest etapist: 1. Firma visiooni väljaselgitamine. 2. Strateegiliste äriüksuste moodustamine. 3. Turunduseesmärkide püstitamine. 4. Situatsiooni analüüsimine. 5. Turundusstrateegia koostamine. 6. Turundustaktika väljatöötamine. 7. Tulemuste kontrollimine. 2.2.1 Firma visioon ja missioon Firma visioon koosneb kahest koostisosast: 1
-tootmis- ja ekspordisüsteemi muutuste mõjutamine; -majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine; -keskkonnanõuete täitmise nõudmine; -inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; -regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine. Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: riigieelarve, riiklikud sihtfondid, regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid), majandusregulatsiooni normatiivid ( hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 4.1.Ettvõtted omandivormi järgi (õigusvormid) Tehakse vahet avaliku õiguse ja eraõiguse vahel. Avaliku õiguse poolt reguleeritakse riiklikke ja munitsipaalettevõtteid, asutusi ja fondisid. Eraõiguslikud õigusvormid ( ettevõtte tüübid) Eraettevõtted Majandusühingud
annaabi.ee 
