Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas. · Spermatotsüüdid rakud, mis teevad läbi 2 meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid. Ühest spermatogoonist (2n) tekib meioosi tulemusena 4 spermatiidi. · spermatiidid moodustunud spermatogoonist ehk ürgsugurakust meioosi teel- haploidsed.
Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor),
.......................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku
suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud
Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on
näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor-
Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende gonaadid arenevad munasarjadeks. Kui munandid arenevad, siis nad hakkavad sekreteerima 2 hormooni: testosterooni ja antimüllerihormooni (AMH). Kui need hormoonid on olemas, siis areneb isane. Testosteroon konverdib Wolffi juha seemnejuhaks. Hiljem testosteroon konverteeritakse dihüdrotestosterooniks, arenevad välised sugutunnused (peenis ja munandikott). AMH põhjustab Mülleri juha taandarengu ja maskuliinse diferentseerumise. Emastel Wolff juha taandareneb ja Mülleri juhast arenevad munajuhad ja emakas. Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane. 3. Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid. 3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.
Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt
hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm]) 3) Fragmentatsioon- loomorganismi keha iseeneslik jagunemine kaheks või enamaks osaks, iga osa taastab puuduvad osad (okasnahksed [meritähed, merisiilikud]) (mitte segi ajada regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid]) 4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel. * Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud * Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud, ka liitkaksikud) (ei ole kokkukasvanud) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus: 1) Evolutsiooniliselt vanim paljunemise viis (see on taasilmunud) 2) Vajatakse ühte vanemorganismi
Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes (tsükliline küpsemine).
Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga
uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos. Veresooned spiraliseeruvad, lühinevad, katkevad. Tekkinud verepais irdab endomeetriumi funktsionaalse kihi, see surutakse koos kogunenud vere massiga üles ja kõrvaldatakse emakast. 9. Duodeenumi limaskesta ehitus Duodeenumi limaskest moodustab tsirkulaarkude (plicae circulares). Limaskestal on hulgaliselt
Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened)
Hormoonide jaotus: Olemuse alusel 1. peptiidhormoonid nt. Kasvuhormoon 2. valkhormoonid nt. Insuliin 3. steroidhormoonid 4. aminohapete teisendid nt. Adrenaliin Toimetüübi lähtumisest 5. endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre. 6. neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke. 7. parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid). 8. Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast. Sisenõrenäärmete jaotus inimeses On olemas: 1. puhtatüübilised, ainult hormoone · ajuripats sünteesib kasvuhormoone · käbikeha ajus, sünteesib melatoniini · kilpnääre sünteesib erinevaid türeoidhormoone, mis mõjutavad, kiirendavad ainevahetust. · Kõrvalkilpnäärmed sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu
Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine. POPULASIOON - a) ühe liigi isendid, kes asustavad teatud territooriumit. b) isendid, kes ristuvad omavahel vabalt c) isendid kes on isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. N : KULDkogred tiigis KOOSLUS - Hõlmab kõik antud alal esinevad populatsioonid. ÖKOSÜSTEEM - hõlmab antud territooriumil nii elusorganismid kui eluta keskkonna, mis üksteist vastastikku mõjutavad.
DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus. Downi sündroom - inimesele kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. Eeltuumne rakk (prokarüootne) - rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide puudumine. Eesti keskkonnastrateegia 2010 - Riigikogu poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus - Riigikogu poolt 2004. a. vastu võetud seadus, mille
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
selgroogsete põislootele. muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on Blastula (põisloode) enamiku loomade lootelise indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi puudumine. tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Eksperimentaalgrupp uurimusobjektide rühm, reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP mida uuritakse erinevates katsetingimustes. molekule.
Loomades on palju kaltsiumi, taimedes ja seentes aga vähe. Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul. Na/K kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid)
3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele. - Gliia – närvisüsteemi mitteneuraalsed rakud, erinevate funktsioonidega rakkude kogum. (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närisüsteemi arengu toetaja) o Ependüümi rakud – vooderdavad aju vatsakesi, toodavad ajuvedelikku ja toimivad vere-aju barjäärina o Astrotsüüdid – sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja naueoneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid
Pneumokokid on geneetiliselt muutlikud, mis avaldub nende fenotüübis. Üheks silmatorkavaks tunnuseks on polüsahhariididest koosneva limakapsli olemasolu. Patogeensed on ainult limakapsliga pneumokokid, sest limakapsli tõttu ei suuda peremeesorganism neid hävitada. Kapsli olemasolu või puudumist on võimalik hinnata tardsöötmel moodustuvate bakterikolooniate suuruse alusel. Limakapsliga rakud (S-tüüpi, sile) moodustavad söötmel suuri, siledapinnalisi kolooniaid, kapslita rakud (R-tüüpi, kare) moodustavad aga väikesi, ebatasase pinnaga kolooniaid. Hiirte süstimisel S- tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüüpi rakkudega süstimisel aga jäid ellu. 1928. a. demonstreeris Frederick Griffith, et hiired surid ka siis, kui neid süstiti seguga, mis sisaldas R tüüpi elusaid rakke ning S-tüüpi surmatud rakke. Kapslita
Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse üldprintsiibid. Monohübriidne ristamine dominantsuse ja lahknemise
sellisel lapsel sündida. Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Rakkude jagunemist ja diferentseerimist kontrollivad paljud erinevad geenid. Kui mõni nendest geenidest on muteerunud või nende regulatsioon on muutunud, võivad rakud asuda kontrollimatult jagunema ning põhjustada kasvajate arengut. Neid raku jagunemist kontrollivaid geene võivad kahjustada mutatsioonid, mis akumuleeruvad somaatilistesse rakkudesse inimese eluajal ning selle tagajärjel muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõnede vähktõbede puhul on ka päritav eelsoodumus. Sel juhul päranduvad mutantsed geenid sugurakkude kaudu järglastele. Näiteks rinnavähi puhul on leitud kaks mutantset geeni, BRCA1 ja BRCA2, mis levivad perekonniti. Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses Kuigi aretustöö teadlik läbiviimine, toetudes geneetika põhitõdedele, algas 20-ndal sajandil, on aretustööga tegeldud juba läbi aegade
Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure)
Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid, neid aineid energiaks muundama,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
