Kui katkestad näiteks kuuendal päeval, siis dieet küll mõjub, kuid seda tuleks korrata 3 kuu pärast. Soovitav oleks täisdieedi kordamine 2 aastaste vaheaegadega. Vali endale sobiv aeg, pühad, sünniopäevad ja pidulikud küllakutsed pole just parimad proovikivid!! (http://www.hot.ee/crazyk/13paevadieet.htm). Enda tervislikukäitumise muutmine 5. KOKKUVÕTTE 5.1 Toitude mitmekülgselt Organismi kogu toitainete vajaduse tagab vaid mitmekülgne ja tasakaalustatud toit. Toiduvalik peab haarama puu ja köögivilju, täisteratooteid, taistliha, kana ja piimatooteid. Eelistama peab naturaalseid toiduaineid, võimaluse piires vältima lisaaineid ja toidulisandeid. 5.2 Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu Ülekaal on riskifaktor paljudele haigustele nagu südamehaigused, kõrgvererõhutõbi ja suhkrutõbi
Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti. Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid. Kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varases lapseeas ja loodetavasti säilib edaspidises elus. Lapse vastuvõtlikkus vigastustele Lapseea kehalised ja vaimsed iseärasused: Suurendavad vigastuste saamise ohtu Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele Väikelaps: Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
tagavad organismile võime kokku tõmbuda, kuju muuta ja liikuda; *Regulatoorne tagab organismi ainevahetusprotsesside koordineerituse; *Kaitsef võime ära tunda võõraid aineid ja suudavad nad kahjutuks teha, osalevad vere hüübimisprotsessides ja on vastupidavad mehaanilistele mõjutuste suhtes; *Varuf kasut arenevate organismide toiduks, *Energeetiline nende energeetilist varu kasut alles pärast pikaajalist ja kurnavat kehalist koormustkui on ammendatud SV-te energia; *Toite- ja ladestuvad v on tähtsad toitained. Nälgimisel valkude kasutam energiaallikana siiski suureneb tunduvalt. Toiduvalgu oluliseks kvaliteedi tunnuseks on tema bioloogiline väärtus. Valgu biol väärtus on seda suurem, mida enam inimese organism on teda võimeline omastama. Valgu omastatavus sõltub otseselt tema happelisest koostisest. Täisväärtuslikud
ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib imiku menüüs osa rinnapiima asendada tahke toiduga kartmata kahjustada lapse tervist ning see toob tavaliselt kaasa ema vedelikuvajaduse vähenemise. Janujoogiks tuleb eelistada vett, mis imetaval emal olgu alati käepärast. Suurenenud vedelikuvajaduse katmiseks ning aeglustunud seedetegevuse hõlbustamiseks sünnitusjärgselt tuleb kasuks vedelamate toitude (supid, kompotid) eelistamine. Juua ei ole mingil juhul vaja rohkem, kui enesetunde järgi. Lõplik individuaalne vedelikuvajadus sõltub ka ema kehakaalu muutustest ning naised, kelle rasedusaegsed lisakilod kaovad kiirelt, võivad vajada vähem lisavedelikku, sest rasvade lagundamine vabastab kehas samuti rohkelt vett. Suurem kehaline aktiivsus suurendab vedelikuvajadust ja seda on imetamise ajal eriti oluline silmas pidada, kuna lisavedeliku vajadus võib sel juhul üllatuslikult suureks
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
- Lapsed kelle ema on depressiivne ei saa õppida tundeid või emotsioone, kiindumussuhtes võib tekkida defitsiit ja nad ei oska ise enda ega teiste emotsioone mõista - Võib tekitada ka lastele depressiooni, seetõttu suure luubi all sünnitusjärge depressioon Sesoonne depressioon Tüüpilised ilmingud - Energia vähenemine - Suurenenud unevajadus ja söögiisu, mis väljenduvad eelkõige tungis süsivesikurikaste toitude järele - Vähenenud stressitaluvus ja enesetõhususetunne - Spetsiaalsetest suhetest eemale tõmbumine - Ilmuvad sügisel/talvel, kaovad kui kevadel päike tuleb või suvel (harva võib tekkida ka just suveks) - Häire tekkimiseks peavad sümptomid olema ilmnenud vähemalt kahel sügistalvisel perioodil ja taandunud suveperioodiks - Sümptomid varieeruvad indiviiditi oma kulult ja raskusastmelt kestes paarist kuust kuni poole aastani
Õpitud komponent mürkide vältimisel · Sageli viidatakse Garcia uurimustele 60-ist aastaist, kes (justkui) tõestas loomkatsetes röntgenikiirguse toidu & joogi vältimise tingrefleksi tekitava toime rottidel 6 tundi peale kiirguseannust. Tema tulemusi on vaidlustatud põhjendusega, et vältiv käitumine oli tõenäolisemalt tingitud maitset andvast plastist toidu- & joogianumate kasutamisest · Inimeste & loomade õppimine avaldub näljasena ainult aeg- ajalt tundmatute toitude vähestes kogustes maitsmises (nt rottide puhul), mitte suurtes kogustes korraga söömises. Vastupidiselt käituvad vaid koerad, kes on suutelised toitu hõlpsasti välja oksendama · Inimtoidu küpsetamine & keetmine on küllaltki tõhusad meetmed mitmete taimsete mürkide lagundamiseks ning bakterite hävitamiseks (Weil, 2000) · Küpsetamine, mis päästis ürginimeste elusid, on tänaseks kujunenud kultuuriliselt tingitud nähtuseks. Meie toitumiseelistusi juhivad
Joonis 1. Maksimaalne hapnikutarbimise võime. Inimese organism tarbib pidevalt hapnikku. Kehalisel pingutusel hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega. Teatud tasemest (A) alates aga töö intensiivsuse edasise tõstmisega hapnikutarbimine enam ei suurene inimene on saavutanud oma hapnikutarbimise võime maksimumi (VO2max). Oma VO2max tasemele vastavat kehalist koormust talub inimene lühikest aega, 50% VO2max tasemel (B) võib ta aga töötada väga kaua Kehalise töö intensiivsus suhtelisel skaalal väljendatuna võib küündida ka tase- meni 125% VO2max ja palju enamgi. See on seletatav asjaoluga, et jooksukiirust Kindla absoluutse (töö intensiivsust absoluutsel skaalal) on võimalik suurendada veel pärast hapni- intensiivsusega
Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga korrektseid ja täpseid teadmisi taimsete valkude aminohappelisest koostisest ning tarbitavate taimsete toitude igapäevaste koguste täpset arvestamist. Teiseks, inimorganismi satub taimedega ka terve rida täiesti mittevajalikke ühendeid. Kolmandaks, eluks vajalike aminohapete probleemi lahendamiseks pole tarvis seedekulglat, aga sisuliselt kogu organismi üle koormata taimsete ballastainetega. Inimorganismi valguvajaduse määramiseks on vajalikud mitmed arusaamad ja näidud ning alljärgnevalt me neid ka tutvustame. Valguvajaduse hindamiseks määratakse nii valgu hulk kui ka tema kvaliteet.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
