1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise
kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel, võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid või piirkonnad. Sarnaselt üksteise kõrvale asetatud doomino klotsidega: kui kukub üks, kukuvad ka järgmised. Makartism 1950. aastate kommunistide-juutidevastaste poliitika, mille tõttu hakati taga kiusama vasakäärmuslasi ning isegi paljusid vabamõtlejatest ühiskonnategelasi. Watergate'i afäär 1945. aasta skandaal, mille käigus panid president Nixoni parteikaaslased demokraatide peakorterisse Watergate'i hotelli pealtkuulamisaparaadid. Reaganoomika Ronald Reagani poolt püstitatud majanduskava, mis tähendas näiteks ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. 7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses: M. L
kiiresti ja majandus hakkas uuesti tõusma. 8) Hallsteini doktriin- SLVs doktriin, mille järgi lähtuti suhtlemises SDV-ga kristlike demokraatide võimul oleku ajal (lõpetati suhtlemine riikidega, kes tunnustasid SDV-d). 9) Uus idapoliitika- SLVs sotsiaaldemokraatliku partei võimul olemise ajal kasutusele võetud poliitika, millest lähtuti suhete parandamisega SDV ja teiste idariikidega. 10) Sotsiaalne turumajandus Saksamaal- SLVs kasutusele võetud majanduspoliitika, mille loojaks oli Ludwig Erhard ja mille põhimõtted olid: · Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng
Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal 1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969
suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest). · Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%). tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%) tootmine langes ja hinnad tõusid · Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. · 1981.a. USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (NB! USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks
aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule. 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd. 1954. aastal tunnistas Ülemkohus põhiseadusevastaseks eraldi koolid musta- ja valgenahalistele. 1960. aastal töötasid USA seadusandjad välja seadused, mis parandasid oluliselt mustanahaliste olukorda
NATO asutati 1949.a, sp, et pühenduda oma liikmesriikide kaitsele, mille aluseks on rahu tagamine ja edasise julgeoleku kindlustamine. Eesti liitus NATO'ga sest, et kui Ee peaks sattuma Vm rünnaku alla, siis teised NATO liikmesriigid on kohustatud Ee'it aitama artikli 51 järgi. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase, inimeste suurenevad sissetulekud, sots. Turvalisuse kasv, riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sots.abisüsteem arenesid, kehtestati pensionid ja stipendiumid, tööpuudus kadus ajutiselt. Majanduslik integratsioon tähendab eririikide majanduspoliitika ühtlustamist ja majanduslikku koostööd. 1951.a. loodud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit. Selle asutajariigid olid Sm ja Pr. Ee ühines Euroopa Liiduga 2004 a. Thacherismi isel. tunnused: *vaba ettevõtluse toetamine, *riigiettevõtete erastamine, *suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine, *sotsiaalkulutuste vähendamine, *ametiühingute õiguste kärpimine,
1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping,millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastumise piiramise kohta. 6. USA riigikord oli demokraatlik. USAS oli kaks parteid Vabariiklik ja Demokraatlik. Parlamendiks Kongress,mis koosneb kahest kojast- Esindajate Kojast ning Senatist. Valitsemisvorm presidentaalne vabariik. Tähtsaim isik president,kes valitakse neljaks aastaks. Suurim hirm oli kommunismi leviku ees,mida üritati pidurdada ka USAs endas. 1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Mõne aja pärast said ameeriklased siiski aru,et selline poliitika võib ohustada riiki ning teisitimõtlejate tagakiusamine lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine
* USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA julgeolekut. * Nõukogude Liidu edu kosmoseprogrammide välja töötamisel sundis USA-d rohkem pingutama.
Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud
Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga
1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse.
doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama
toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine. Majanduslik integratsioon- Eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses.
6. Heaoluühiskonna tunnused-kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus, arenenud haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem, töötu- ja vaesustoetused, pensionid ning stipendiumid. 7. Euroopa liit ja Euroopa söe- ja teraseühendus. Kuidas seotud, mis on? Euroopa söe- ja teraseühendus Prantsusmaa ja Saksamaa poolt loodud(liitusid ka teised euroopa riigid) ühendus majandusliku koostöö tegemiseks. Selle alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 8. Mis on Thatcherism? Majanduspoliitika mida iseloomustab: Range rahanduspoliitika,vaba ettevõtluse toetamine, makusprotsendi võrdsustamine, ametiühingute õiguste kärpimine. 9. Millised poliitlised liikumised ilmusid 1960-70? Looduskaitsjad, hipid. 10. Makartism- USA senaatori algatatud kommunistide- ja juutidevastane kampaania. Mustanahaliste olukord-neid diskrimineeriti, neil ei olnud valgetega võrdseid seadusi. Reagonoomika- USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse
1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W. Suurbritannia peaminister Cimze J. õptajate seminari rajaja (Valga) Dali S. sürrealist Dawes C.G. USA riigisekrätär Disney W. kuulus multifilmide looja Dzugasvili J. e. Stalin NSVL diktaator Eisenhower D. USA president 50 Eller H. Eesti helilooja, koorijuht Faehlmann F.R
Olümpiapargis. * 2001.a rünnati Maailma kaubanduskeskust NY-s. 5. USA majandus peale II MS. V: II MS lõpp tõi kaasa probleeme: 1) töötute arv suurenes. 2) raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Majanduse arengule aitas kaasa Marshalli plaan, anti abi Euroopa riikidele,sest selle raha eest osteti ka USA-le tööstusseadmeid. Maj.kriisi põhjus: suured sõjalised kulutused , nafta hinna järk kasv. Kriisi tulemusena: 1) kasvas inflaktsioon ja tööpuudus. 2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7
1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Marshalli plaan Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest
· majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president Robert Kennedy, Los Angeleses Sirhan Sirhan 1968 eelvalimiste (Californias) kampaania juht Martin Luther King, Memphises James Earl Ray 1968 Neegriliikumise juht (Tennessees) Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine: Protesteerisid Vietnami sõja vastu Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“ Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu „Make love, not war“
kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas
peamiselt valitsus. 3. Tõesta 3 näitega, et pärast II ms hakkas laienema demokraatia. Jaapani ja Saksa Liitvabariigi majandusimed. Suured USA reformid Jaapanis. Heaoluühiskond. Valimisõiguste laienemine. 4. Millised ühiskondlikud liikumised tegutsesid erakondade ja ametiühingute kõrval? Rohelised ja hipid. 5. Milliste abinõudega taastasid lääneriigid oma majanduse pärast II ms? Euroopa Söe-ja Teraseühendus , hiljem tuntud kui Euroopa Liit. Marsahli plaan, valuutafond. 6. Mis on majanduslik integratsioon? Too näiteid. Euroopa riikide majandus tegevuse lõimumine, ühtlustamine NT: EU liit. 7. Mis on thatsherism? (kus tekkis, tunnused) Tekkis SB's Tunnused : vaba ettevõtluse toetamine; riigiettevõtete erastamine, suure sissetulekuga inimeste maksude vähendamine, tööpuuduse suurenemine; ametiühingute õiguste kärpimine, sots. kulutuste vähendamine 8. Millised erimeelsused valitsesid liitlaste vahel Saksamaa küsimuses? Reparatsioonimaksud
kaudu arvati nüüdsest kriminaalkuritegude hulka. Järgnesid protsessid vähemtähtsate Kolmanda Riigi isikute üle Nürnbergis ja mujal SM kohtutes. Jaapanis mõistis rahvusvaheline tribunal süüdi 25 sõjakurjategijat. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis kaitseks ka igat inimest võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · ÜRO Lastefond (UNICEF) · ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud. USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945
Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega
vahetati turumajanduse vastu. Õõnestas NL tankidega maha, korraldust. 7.Vietnami USA kongress andis I osa- Indo-Hiina sõda, Vietnam jagati kaheks. II Vietnam vabanes USA sõda presidendile loa viia osa-Vietnami sõda, kodusõda, sekkus ka USA, USA kolonialistidest, rajati väed Vietnami, heitis pomme rohkem kui II MS-s, suured kaotasid Vietnami Sotsialistlik president väitis, et tekitasid sõjatüdimust, USA püüdis sõjast väljuda. Vabariik USA laeva oli III osa-Peale USA lahkumis läks Vietnam kiiresti tulistatud. kommunistide võimu alla. -Kolmas maailm:Riigid, mis püüdsid end mitte siduda NL ja USA-ga. Hiljem kuulusid selle mõiste alla kõik arengumaad. Praegu moodustavad kolmada maailma kõik peale Põ-Am, Eur, Jaapani,
Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. MAJANDUS. 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras, sest linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem.
Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .
prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60
See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. · Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi · Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.
ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
