Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Apellatsioonid II osa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hedonistlikHEDONISTLIK Ma leian, et see autoreklaam on hedonistlik vajadus sellepärast, et ta lubab täita inimese soovi ja vajaduse. Ta teeb inimese õnnelikuks. See reklaam hõlmab endas stiili, ilu, sportlikkust(sportauto), mugavust ja ka n-ö. meelelahutust. BIOLOOGILINE Kuna bioloogiline vajadus on olla elus ja terve, siis seda see reklaam endas ka hoiab. Reklaami peal võime näha kahemõttelist lauset RIDE SAFELY, millest mõlemad viitavad ohutusele, tervisele ja ehk ka seksapiilsusele. SOTSIAALNE Sotsiaalne vajadus tähendab olla suurem osa tervikust. Tähtis on armastada, olla kaitstud, pühendunud ja kindlustatud. Sotsiaalsete vajaduste üks tähtis osa on perekond. Perekonda hõlmab kõik eelnimetatud ja ka see reklaam Tele2 Perepäev vastab kõikidele nendele vajadustele. PRAKTILINE Efektiivsus, lihtsus ja vastupidavus on praktilised vajadused. Parfüüm on lollikindel, loodetavasti ka vastupidav ning efektiivne. Pesuvahendid kätepesu geel ja dussigeel on samuti väga efektiivsed
e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2. Seksuaalsuse neli dimensiooni - nauding, armastus, soo jätkamine, sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a. Bioloogiline sugu - areneb enne sündi, kas poiss või tüdruk b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c. Sooidentiteedi kujunemine - mõjutab kasvatus ja ühiskonnas levinud arusaamad d
• Tahtlik õppimine (õppimise peamine eesmärk) – Püüab teadlikult omandada uut infot või tegevusoskusi • Tahtmatu/kaasnev õppimine 1 • Hedonistlik motiiv HEA SOOVIMINE ENDALE – Enamasti teadvustamata protsess • Tunnetuslik motiiv SISEMINE HUVI 2
peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont: Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi kasu, keda tegu puudutab. Klassikaline utilitarism on hedonistlik utilitarism (kreeka k hedone - ,,nauding"). Benthami hedonismi arvutus (the hedonic calculus) Naudingu ja valu kvantitatiivne hulk saadakse, kui liidetakse kokku naudingu ja valu elamuse seitse aspekti: selle intensiivsus, kestus, kindlus, lähedus, tulemuslikkus, puhtus ja ulatus. Iga toimingu puhul liidetakse kokku kõik naudingu ja valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsustada, millist tegu teha.
Spordi funktsioonid Tervistav- Informatiivne Võistlus- - Humanistlik taastav prognostiline funktsioon Funktsioon funktsioon funktsioon Prognostiline Inimese Sotsialiseeriv fun.- fun.- Lülitab noore Normatiivne tervise kaitse luuakse ja inimese uuritakse inimese fun-Sportlase ja maksimaalse
olukord, kui inimene märkab aga ei aita? Kuidas neid mõjutada, et inimest aidata püüaks? Kas ainult märkamisest piisab? “Kes ta mulle on?” Inimesed võivad märgata, aga kui see isik jätab ükskõikseks, siis on abistamine vähetõenäoline. Pealtnägija empaatiapuudumine on üks tegur, mis võib takistada aitaja jõudmist abivajajani. Empaatiapuudumine võib olla võõraste inimeste vastu, kellel on erinev etniline päritolu või teistsugune rass. Teiseks põhjuseks võib olla hedonistlik ellusuhtumine. Lähis-Idast, Eestisse paigutatud pagulased on tekitanud avalikku dissukussiooni: Kas anda sõjapõgenikele peavarju või mitte? Kui mõelda sotsiaaltöötaja väärtustele, põhinetakse hummaansusel ja mõeldes Euroopa liikmesriikide moraalsetest kohustustest, aidata abivajajaid, siis on õige põgenikud vastu võtta ja kaitsta neid vägivalla eest. Teisest küljest, mõeldes kultuuri
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja g
See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632 1704), Jeremy Bentham (1748 1832) ja John Stuart Mill (1806 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks. Seega korduval esitusel stiimuli summaarne hedonistlik mõju alaneb, äärmuslikel juhtudel isegi sedavõrd, et ülekaalu saavutab ebameeldiv järelreaktsioon. Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel,
Prosotsiaalse käitumise areng 1. Prosotsiaalse käitumise areng (arenguline lähenemin) 1.1 prosotsiaalne kognitiivne otsustamine 1.2 jagamine 1.3 hädaolukorras sekkumine 2. prosotsiaalne käitumise õppimine 2.1 modelleerimine 2.2 Sotsiaalmne kinnitamine 2.3 Põhj4endamine 2.4 Positiivsed ootused 2.5 „jalg ukselävel“ 2.6 Rolli identiteedi mudel Viis astet prosotsiaalse kognitiivse otsustamise arengus 1. Hedonistlik põhjendamine (eelkool) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Mina ja minu vajadused; põhjused aidata või mitte aidata lähtuvalt endast Ma ei saa aidata, sest muidu ei saa ma sünnipäeval torti süüa 2. Orientatsioon teiste vajadustele (eelkool, algklassid) Teised ja teiste vajadused: füüsilised, materiaalsed ja psühholoogilised Ta vajab abi 3. Heakskiidu orientatsioon & stereotüüpne põhjendamine ( algklassid ja
ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. (Hitler) o Utilitarism "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" 3 põhijoont (tagajärgede alus, kasu hulk, kõigi kasu) Jeremy Bentham (maksimeeri naudingut, min. valu, õige tegu on see, millel on soodsam hüvebilanss) John Stuart Mill (erinevat järku naudingud) Hedonistlik utilitarism (nauding ainult hea) õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu
Basil oli täiesti kahjutu ja tore inimene, tal ei olnud ühtegi halba kavatsust, ta tegi seda, mida pidas kõige tähtsamaks oma elus - maalis ja armastas. Minu arvates Basili hukkudes suri süütu ning puhas hing. Tegelaskuju, kes minu arvates oleks surma väärinud, oli Henry, sest tema manipuleeris Dorianiga, ahvatledes teda nautlema ja patustama. Henry jaoks oli tema uurimine ning menetlemine eksperiment, mida enda kasuks ära kasutada. Doriani paelub juba esmakohtumisel lord Wottoni hedonistlik eluviis ning tänu temale maailmavaatele soovib Dorian, et tema asemel vananeks hoopis portree. Henry peamiseks eesmärgiks oli uurida, mis juhtub Dorianiga, kui ta järgib sama eluviisi nagu temagi ning milliseks kujuneb Dorian. Henry lõi Dorianist inimese, kes ei suutnud enam oma nahas elada ning surmas selle tõttu oma sõbra ning minu meelest oleks tema pidanud hukkuma loodu tõttu. Ka tänapäeval on selliseid inimesi nagu Henry, Basil või Dorian, ka praegu hukkuvad
vabastamisest’’ teatud tüüpi inimestest näiteks nagu homoseksuaalidest, erinevast rahvusest või religiooniga inimestest. Nad näevad ennast kui ühiskonnaparandajat, nende eesmärk on ravida haiget ühiskonda. 2.3 Jõud/ kontroll Peamine eesmärk on saavutada ja avaldada võimu oma ohvri üle. Nad ei tapa ja kasuta seksuaalselt ära oma ohvreid ihast, vaid soovivad domineerida neid. 2.4 Hedonistlik Seda tüüpi tapjad otsivad põnevust ja rõõmu tapmisest. Psühholoogid on teinud kindlaks kolm alamtüüpi: 1. Iha – Seks on peamine motiiv iha tapjatel, neil ei ole vahet kas ohver on surnud või mitte. Nende psühholoogiline vajadus on rahuldatud, kui nad domineerivad oma ohvrit ja on saavutanud absoluutse kontrolli ja võimu ta üle. Nad piinavad oma ohvrit kasutades relvi, mis vajavad lähedast kontakti, näiteks nuga või käed. 2
Foremen esimees Formula valem, retsept Forsake hülgama Fraction murdosa Framed raamitud Frequency sagedus, kordumine Fund-raising bracelet heategevuslik käevõru Fuzzy hägune G Generated demand tekitama nõudlust Genuine algupärane, tõeline Gradually tasapisi H Hard edge kõva piir Hedonistic hedonistlik Highlights tipphetked High-margin kõrgepiiriline Hipness ajaga kaasas käimine Hollering üürgamine, karjumine I Iconoclastic üldtunnustatud tõekspidamine Imminent demise eelseisev lõpp Impact mõju In charge vastutav Inability suutmatus, oskamatus Inch toll Inclined kalduv, vastuvõtlik Inconsistencies ebakõlad Inconsistent vasturääkiv Indulge järele andma
See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees. Intuitsionistid väidavad, et eksisteerib moraalitõdesid, mis on objektiivsed, tähenduses, et nad ei sõltu inimmõtlemisest või tunnetest. Utilitarismil on kaks põhijoont: konsekventsialistlik printsiip (ehk teleoloogiline aspekt) ja kasulikkuse printsiip (ehk hedonistlik aspekt). Esimene ütleb, et teo õigsus või väärus on määratud teo 4) Intuitsionismi tees. Küsimus: Kuidas me tunnetame moraalset headust? Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt (intuitsiooni kaudu) – nad on järelemõtlemisel iseendast mõistetavad. Meil on tagajärgede headuse või halbusega. Eesmärk, mitte vahend, on see, mis loeb; eesmärk õigustab abinõu
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv
kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole 4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse
loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva
Operatsioonieelne Mittediferentseeritud ja Eelmoraalne egotsentriline perspektiivi võtmine Üleminek operatsioonieelselt Diferentseeritud ja subjektiivne Karistuse ja allumise moraal konkreetsele perspektiivi võtmine Konkreetsed operatsioonid Enese-reflektiivne või Naiivne hedonistlik vastastikuse perspektiivi võtmine Varajane formaalne operatsioon Kolmas osapool või mitmese Hea poisi/hea tüdruku perspektiivi võtmine orientatsioon Konsolideeritud formaalsed Sügav sotsiaalse perspektiivi Sotsiaalse korra säilitamine operatsioonid võtmine
Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu. Korraldasid ka kultuuriüritusi; neile oli omane boheemlaslik ellusuhtumine. Jätkasid " Noor-Eesti" traditsioone väärtustades raamatu kujundamist. Avalikult nende loomingut pigem kritiseeriti (vulgaarsus,ebamoraalsus), räägivad sõja ajal elu nautimisest
dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu näiteks hedonistliku vastavuse või personalismi alusel. - Situatsiooniline (oludele viitav) omistus - käitumisakti põhjendamine olukorra või asjaoludega, milles inimene parasjagu viibis. - Dispositsiooniline omistus - konkreetse käitumise põhjuseks inimese isiksuseomaduste, mitte asjaolude pidamine. - Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes). - Personalism - inimeste kalduvus teha tõenäolisemalt dispositsioonilisi omistusi millegi põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab.
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel �
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. · Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2) Sotsiogeeniline teooria - mi
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat tagasi tekkis meie päikese
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse su
hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele. Elasid nagu koerad, eitasid mat. heaolu.Antisthenes-liider.Pimeda naise ja kurdi mehe abielu on ideaalne. Kõige kuulsam küünik Diogenes-elas tünnis. Epoteeriv käitumine,sokeeriv k, autoriteetide puudumine.Küreeni koolkond (P-Aafrika) Liider Aristippos. Meeleline tunnetamine. Hedonistlik moraal- lõbu ja nauding, in muutub vabaks. Nauding ei tohi olla liiga intensiivne, kuna võivad järgneda kannatused. Naud-d ja kannat-d p.o. tasakaalus. Platon- kõige kuulsam Sokr. õp.Akadeemia. Tänas Jumalat, et elas Sokr. ajal ning Sokr. surm oli suur viga. Esindas homo universalist- universaalset kreeklast. Kuulus Ateena eliidi hulka, Soolomi sugulane. Idealism- idee õpetus, algseks on kehatu meeltega mitte tajutav vorm- idee, mis ei sõltu ajast ega ruumist, on igavene ja lõputu
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine? · Erinevate juhuslike reaktsioonide toimumise tagajärjel planeedil Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemiline evolutsioon
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab väärtus? Mis on norm ja sankt
Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: kirjutatud tekstid) a) kirjalik tekst; Kirjandus meelelahutusena b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Tõlgendus e interpretatsioon Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused Kirjanduse funktsioone Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana. Hedonistlik “Kunsti mõiste on muutuv ajaloos ja tinglik kultuuris, seepärast Informatiivne on võimatu piiritleda teda ühekorraga ja igaveseks, määratleda, Modelleeriv millega ta algab ja kus ta lõppeb. Prohvetlik Tuleb eristada, esiteks, funktsiooni ‘olla kunstiteos’ ja, teiseks, Sotsiaalne asjade hulka, mis teatud tingimustel võivad selles funktsioonis esineda
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILI
annaabi.ee 
