50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raamatuk0i
Õppematerjali autor
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt
"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust. Esmakordselt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli 7 peatükki rohkem ning osa eelnevatest peatükkidest olid väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud. Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle
nooruslikuks, täpselt selliseks, nagu see oli, kui Basil selle maalis. Ent ta ei suutnud koormaga toime tulla. Kui räägitakse inimesest, kujutatakse ette tervikut, mille moodustavad tema välimus, iseloom ja hing. Dorian Gray puhul oli tervik lahutatud tema isik oli lagunenud hing ning südametunnistus kuulusid portreele, ent välimus, ja ise see osaliselt, kuulus talle enesele; kõige tähtsam osa tema välimusest kandus maalile edasi võime aja jooksul kogetu tõttu muutuma, salvestama oma minevikku. Tekkis küsimus, kumb on reaalsem Dorian või tema portree. Platoni ideedekäsitluse seisukohast saab igal esemel, olendil olla vaid üks originaal ning lõpmatu hulk koopiaid. Kas originaal oli Dorian, kellest portree maaliti või pilt ise, millele kandusid üle kõik inimest iseloomustavad tunnused hing, südametunnistus, võime vananeda? Kui Doriani sõbrad võtsid üle tema elukombed, nad hukkusid, kuid Dorian jäi endiselt sama veetlevaks ning
Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III. Korraldasid tuluõhtuid. Nende hüüdlause carpe diem! ehk Naudi hetke!. Nad teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti
1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus katkes sisemiste vastuolude tõttu 1920. aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). "Arbujad" luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (1910
hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna end Pariisi täiendama, aga I MS tõttu jäi tal sinna minemata. 1917 esialgu osales ka poliitilises elus, aga 1919, kui ülikool alustas tegevust eestikeelsena, siis kutsuti ta eesti ja üldise kirjanduse õppetooli tööle. Tööle asus alles 1921. enne valmistus põhjalikult. Aja jooksul sai temast professor Tartu ülikoolis, tema käe all kujuneski akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. Veel mõningad luulekogud. 1920 „Ohvri suits” valik armastusluulet
Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile tütar, kelle nimeks pandi Linda. Mõne aja pärast Aliide ja Ingli vanemad jäid kadunuks, õdedel tuli nüüd omapead hakkama saada. Samuti pidi Hans end kui kommunistide vastast kas metsas või majas olevas konkus varjama. Ingel ja Hans üritasid leida Aliidele meest, kuid Liidele sobis vaid Hans. Viimase illegaalse tegevuse tõttu pidid Aliide, Ingel ja Linda mitmel korral käima ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab
Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid