1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi ees...
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel
kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja. 78- venestamiskampaania, võeti vastu salastatud otsus (kakskeelsus). Emakeele asemel oskama „rahvusvahelist suhtluskeelt“ ehk vene. 72- tegid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandum- nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja Nõukogude võimu välja viimist. 78- põrandaalused kroonikad(memorandumid, kohtuprotsessid, poliitilised ülevaated naabermaadest). 79- Balti apell (Baltlaste ühiskiri). 70-ndad Farmide ja suurmajandite loomise aeg.
07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikondlastel Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon
1) Kuidas toimus ENSV valitsemine? : 1944. a taastus Nõukogude võim. Kõrgemad võimuorganid koondusid Tallinnasse. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Kõrgeim seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu ülesanne oli otsuste kinnitamine. ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1...
· NL lõhkas esimese tuumalaengu 1955 · VLO moodustamine · Tööd alustab ETV 1958 · Berliini II kriisi algus · Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle 1962 · Kuuba kriis (haripunkt oktoobris) 1964 · Vietnami sõja algus · Hiina lõhkab tuumalaengu 1971 · Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa) 1973 · Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp= 1979 · Balti apell 1989 · 24.02 heisatakse Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp · 23.08 Balti kett 1990 · 8.05 ENSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus · Juulis avaldatakse NATO deklaratsioon NL-is ei nähta enam vaenlast ja lähtuvalt lubas NATO vähendada oma relvastust piirkonnas. Külma sõja lõpp. 1991 · 20. august taastatakse Eesti Vabariik · 6.09 tunnustab NL Balti riiklikku iseseisvust · 17.09 võetakse Eesti ÜRO-sse
Esialgu kestis lahedam elu edasi, kuid 1968 kõik muutus. Põhjuseks sai Praaha kevade lämmatamine nõukogude tankide poolt. Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati ,,teisiti mõtlejateks e. Dissidentiteks". Kritiseerisid inimõiguste puudumist, püüdsid saada või andsid välja keelatud kirjandust, püüdsid anda teateid välismaailmale. 1979 koostasid Eesti-Läti-Leedu dissidendid ,,Balti Apell-i", millega pöörduti ÜRO poole ja nõuti NRP tagajärgede kaotamist (Heiki Ahonen, Lagle Parek, Tiit madisson, Enn Tarto, Mart Niklus, Jüri Kukk) Nõukogude võim klaaris nendega arveid: ähvardati, saadeti hullumajja ja vangilaagrisse 1970. aastatel sai kolhoosi majandus õitsvale järjele. Suur osa sissetulekutest saati lisatootmisvarudest. Kerkisid suured majandikeskused, kus olid linnamugavused, see tõi kaasa ääremaastumise probleemi.
o 1960. a. lõpp – profašistlikud grupid, mis idealiseerisid Natsi-Saksat. o 1960. a. lõpp – dissidentide levik. o 1970. aastatel oli mitmeid avalikke pöördumisi välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele o 1978. aastast hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. Balti Apell 1979. a. pöördusid Baltikumi Dissidendid sellega kahe Saksamaa, NSV liidu ja ÜRO poole. Nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist 1983 nõudis Euroopa Parlament NSVL-ilt Balti riikidele iseseisvuse tagasi andmist Teisitimõtlejad aga vallandati, saadeti riigist välja või
OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. TÄTSERISM kokkuhoiupoliitika: sotsiaalprogrammide kärbe, ettevõtete erastamine. Tulemuseks: inflatsioon vähenes, konkurents taastus, elujärje parandamiseks. REIGANOOMIKA riikide kulutuste vähendamine, piirati sotsiaalprogramme. Tulemus: kiire majandus tõus, infl vähenes, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. STAGFLATSIOON tööpuudus koos stagnatsiooni ja inflatsiooniga. BALTI APELL 1979. a nõuti NSVL-t ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980. a protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. DISSIDENDID teisitimõtlejad KONTRAKULTUUR eitusel põhinev kultuuriline liikumine. KEKKONEN Soome president, käivitas CSCE, Helsingi protsessi kordinaator. POL POTH Kambodza verine diktaator.
Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in) ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.
Rahvuslaste Liit. Profasistlikud rühmitused '' minu vaenlase vaenlane on minu sõber''. Sulaperioodil hakkas Eesti ka välismaailmaga rohkem suhtlema välisraadiojaamad, omad raadiojaamad. Otsekontaktid muu maailmaga- visiidid Eestisse. Komsomol noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli üleüldine- loodeti parandada eesti olukorda. 6. Iseloomusta ENSV'd BREZNEVI e. Stagnatsiooni(seisaku) ajal: venestamine, 40-ne kiri, repressioneerimine, Balti Apell, majanduslik ummik - Algas uus venestamise periood, eestvedajaks sai Karl Vaino.1978. suruti koolides peale vene keelset õppimist, kujunes välja kakskeelsus intelligentne inimene oskab mõlemat keelt perfektselt. Vene keele pidid omandama kõik eestlased, kuid eesti keelt Eestimaal elavad muulased mitte. Algasid noorsoorahutused. ''40 kiri'' tähelepanekud ühiskonnas toimuvale, mis pole aksepteeritavad või on väga suured möödalaskmised
2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsiooniliinide kohta), seadusandlik osa: määratakse ära riskianalüüsi eesmärgid ja detailsuse aste. II aste: 1.) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu (laod, keemiatehased, terminalid jne.) 2.) tehakse kindlaks tegevused, mis omavad ohtu (igas riskiobjekti osas);
28.09 1939- kirj. alla Baaside lepingule NSV Liiduga 17.06 1940-Punaarmee okupeerib Eesti 14.06 1940-Massiline küüditamine Balti riikides 09.03 1944- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 18.09 1944-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse 25.031949-suurküüditamine 21-26.03 1950- Toimub EK(b)P KeskkomiteeVIII pleenum stalinismi kõrgperiood Eestis 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisoon esimene saade 1979-Balti Apell 1979-1989- Afganistani sõda Juuli 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas 23.08 1987-Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 11.09 1988- Toimub lauluväljakul Rahvarinde Suurüritus ,,Eestimaa laul" 01-02 .10 1988- Eestimaa kongressi valimised 16.11 1988- 23.08 1989-Balti kett 24.02 1990- Eesti kongressi valimised 30.03 1990- Eesti NSV ülemnõukogu langetab otsuse ,,Eesti riiklikust staatusest" millega kuulutatakse välja üleminekuperiood. 08
Üheks vastupanu vormiks oli ka keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. 1979 koostasid Eesti Läti ja Leedu vabadusvõiteljad(45 inimest) avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi , Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile. Kirja saatmine oli ajastatud M-R pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist. Selle nimeks sai Balti apell. Selle tuginedes võttis 1983 euroopa parlament vastu resolutsiooni , mille nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangilagritesse. Kohtu alla anti ka nõukogudevastase mõtteviisi pärats Tatu Ülikooli õppejõud Jüri kukk kes hukkus 1981 Venemaa vangilaagris . Viimasena saadeti erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto , pärats seda avalik vastupanuliikumine eestis ka sisuliselt lõppes
noorteorganisatsioonid. 1944. aastal algasid massilised arreteerimised ja saadeti inimesi vangi-ja sunnitöölaagritesse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald: vaimuelu allus täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamisel 26.märts 1949 saadeti Eestist Siberisse pea 30 000 inimest. 1979. aastal Balti apell- Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri. Majandus ja rahvastik Eestis oli majanduse aluseks põllumajandus /Talumajandus. Juba NSVL esimestel aastatel (1940-41) hakkas senise majandussüsteemi lammutamine. Omandivormiks kujunes maareform, mis tähendas maa sundvõõrastamist ehk riigistamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ka mitte inimestevahelisi suhteid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud
juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine, Karotamme asemel Käbin EKP juht Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO-le ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV, Atlandi hartale alal kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada MRP koos salaprotokollidega ja need tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus 40-kiri (28. oktoober 1980) – avalike kultuuritegelaste kiri, milles tunti muret eesti rahva püsimajäämise pärast, kuid mida ükski ajaleht ei avaldanud
pot…ilill, kilekot…id, šef…i kabinet…, raha on seif…is, tahan osta seif…i, matemaatikaõp…etaja, monarh…i elulugu, keegi ei salli monarh…i, Tšehh…i vabariigi saadik, nõrk psüüh…ika, tuntud psühh…oloog, meh…aaniline kell, aitäh…, ballet…itantsija, söön borš…i ja joon punš…i, ostsin ühe borš…i ja punš…i, kuk…epoks, lat…i kõrgus, maa katt…ub lumega, tek…ib uusi sõpru, tund lõp…eb kell üheksa, terr…ass, apell…atsioon, barr…ikaad, ball… etitantsija, ta mängib harf…i, tal opereeriti lümf…e, tušš…iplek…id, kirjutan tuš…iga, palgapäev möödus avans…ita, ahjusims…il on vaas, leidsin oma nišš…i, , ta bluf…ib iga päev, ta jääbki bluff…ima, liikusime vals…itaktis, tantsisime valss…i, kuri terr…orist, avaldasime uue almanahh…i, loen uut almanahh…i, trep…jas, kas…lane, lin…lane, austraall…ane, itaall…ane,
40 kiri- 28.10.1980. dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga. Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama 40 kirjaks. Balti apell- 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus. 12. Milles väljendus nn sulaaeg Baltimaades, eriti Eestis? Vähemalt 5 olulisemat näidet, fakti. 13
valitsus eül nõudluse ergutamine. Feminism- naistele meestega võrdseid õigusi taotlev liikumine, naisliikumine,segunes kunstis ja moes romantilisuse ja nostalgiaga. Kultuuriline globaliseerumine-moodaks muutus vürtsitada loomingut eksootiliste elementidega... 40 kiri-selles protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ja avaldati muret rahvuskultuuri pärast eestis, selle kirja alla40 tuntud kultuuritegelast. Balti apell-1979.a kirj 45 balti teisitimõtlejat sellele alla. Selles nõutiMolotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ja likvideerimist. 12. Milles väljendus nn sulaaeg Baltimaades, eriti Eestis? Vähemalt 5 olulisemat näidet, fakti. Inimesed vabastati vangilaagritest, Siberist hakati koju saabuma.Balti riikide parteid allusid moskva kontrollile.Tööstusettevõtted allutati kohalikule kontrollile.Tekkisid esimesed suured edukat kolhoosid.Elatustase
Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt ei tunnustanud) · levitati "nõukogudevastast kirjandust". Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei
Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt ei tunnustanud) · levitati "nõukogudevastast kirjandust". Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei
"Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" 1978. vahetati parteijuhi kohal välja J.Käbin Ametikohale kinnitati Moskva- meelne K. Vaiono 1978-1982- Uusvenestusaeg 1978. a detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu otsuse - algas aktiivne v.k kasulikkuse propaganda. Tekkis kakskeelsus (vene keelt rääkivatel muulastel polnud kohustust eesti keelt osata) ning poolkeelsus (hästi ei osata kumbagi keelt) 1979-Balti Apell. Eesti,Läti,Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning ÜRO peasekretärile. 1980.aasta sügisel toimusid noorsoorahutused (Venestussurve teravdas ohutunnet , et rahvuskultuur on määratud hääbumisele). Elavnes intelligentsi protestivaim 1980 a. oktoobris-novembris koostati grupi haritlaste poolt "Avalik kiri Eesti NSVst". See adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Alla kirjutas sellele 40 Eesti teada tuntud vaimu- inimest
-Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad- 1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist 2)Eesti NSV Töötajate Internatsionalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu->taotlesid Eesti jäämist Nõukogude impeeriumi 3)Eestimaa Rahvarinne->taotles poolehoidu NSV Perestroika poliitikale ja soovisid liiduriikide demokratiseerimist (rohkem õigusi) -Eeldused iseseisvumiseks- *Eesti tasandil- 1)Demokraatlike ühenduste loomine
Leedu vastupanuliikumine organiseeritum ja ülemaalise keskse juhtimisega (Leedus kaasatud ka katolik kirik). Eestis ja Lätis tegutseti üksikute salkadena, omaette. Massirepressioonid 1941 juuni ja 1949 märts. Inimesi kadus üksikult ja grupikaupa ka enne ja pärast massiküüditamisi. 1960. lõpul hakkas kujunema dissidentlus püüti levitada vaba infot Baltimaades toimuvast nii Baltikumis endas kui maailmas. 1970. tegid Ba. vabadusvõitlejad tihedat koostööd 1979.a. koostati Balti apell mis saadeti ÜRO peasekretärile ja paljude riikide juhtidele. Nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist iseseisvuse taastamist Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Potsdami koverentsil leppisid "kolm suurt" (SBr. USA, NSVL) kokku, et NSVL läänepiir kulgeb mööda Läänemerd. Molotov tegi ettepaneku Balti riikide NSVL-ga liitmise juriiduilisest tunnustamisest. USA keeldus, kuid lubas edasistel
50-te keskpaiga amnestiad praktiliselt lõpetavad. 50-te II poolel ja 60-tel mõned koolinoorte salaorganisatsioonid, erilist vastukaja ei leia, likvideeritakse juba algjärgus. Nende olemasolu aga oluline! 60-te lõpust dissidentide liikumine, organisatsioonid Eesti Rahvusrinne ja Eesti Demokraatlik Liikumine. Helsingi koostöönõupidamine 1975 tingib võimaluse tõstatada inimõiguste probleem NSVLiidus. 1979 baltlaste ühistööna Balti Apell, osa sellest pühendatud MRP-le. BA arutab mõne aasta pärast ka Euroopa Parlament. Dissidentide tegevus seotudki mitmesugu pöördumistega(väljapoole) ning keelatud kirjanduse paljundamise ning levitamisega. Tuntumad dissidendid E.Tarto, L.Parek, J.Kukk Laiemat vastukaja leidis ,,40 kiri" , koostati põhiliselt keskmise põlvkonna loome ja teadusintelligentsi poolt 1980.a. oktoobris, ajendiks Tallinna (jt linnade) noorterahutused septembri lõpus. Oli suunatud uusvenestamise vastu ja
juuli 1972 Viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos 1973 Watergate`i afäär USAs 1973 1989 Kindral A. Pinocheti diktatuur Tsiilis 1978 K. Vaino võimuletulek ja uue venestuse algus eestis 1978 1982 Uusvenestuse aeg Eestis 1979 Nõukogude vägede sissetung Afganistani 1979 Balti apell 1979 1990 Sandinistide diktatuur Nicaraguas 1980 Sotsialistliku leeri lagunemine. 1980 Rahutused Poolas, ametiühingukoondise Solidaarsus loomine juuli 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas 1980 ,,40 kiri" Eestis sügisel 1980 Puhkevad stiihilised noorsoorahutused Tallinnas 1981 Vangilaagris sueb J. Kukk 1982 Falklandi kriis
1978. aastal hakati Eestis välja andam põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähis. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja jt valitsustele ning ÜRO peasekretärile, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avaldamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika, arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947
Helsingis kirjutati alla julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõpuaktile. Seal moodustati ka gruppe, kes jälgisid inimõiguste täitmist NSVL. Ametlik vastupanu. Anti välja põrandaalust kroonikat ,,lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated jne. ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. 42. Majandus ja rahvastik. Plaani e. käsumajandus: · Riiklik plaanimajanduse juurutamine · Eraomandit puudumine · Sund kollektiviseerimine, kolhooside loomine · Forsseeritud industrialiseerimine
Küüditamise peamine ettevalmistaja oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. 1949. 25. märtsi l küüditati Siberisse 20722 inimest. See oli suunatud maa elanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende vabatahtlik kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. 1959.a pöördus Eestisse tagasi 30000 küüditatut ja arreteeritatavu. Balti apell 1979.a koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt riikide valitsustele. Ning see sai tuntuks Balti apelli nime all. Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine. Määrati kindlaks talude suurus (30 ha)
kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside Pagulaskonna tegevussuunad ülevaated jne. ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. Rei
venemeelne Vaino Väljas. Juuli/1978 EKP I sekretäriks saa K. Vaino. Partei keele- ja Sisse viidi ühepoolne kakskeelsus. rahvuspoliitika muutub tunduvalt jäigemaks 1978-1982 uusvenestuse aeg Venestussurve viis noorsoorahutusteni. 1980 sügisel koostati 1979 Balti Apell ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" e ,,40 kiri", mis püüdis juhtida 1979-1989 Afganistani sõda tähelepanu keeleküsimusele, süvenevale migratsioonile, Juuli/1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas möödalaskmistele noorsoopoliitikas. Sügis/1980 noorsoorahutused Tallinnas 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja ,,40 kiri"
· Dissidendid ehk teisitimõtlejad, püüavad riigivõimu õõnestada, tugevdatud kontroll: hakati uuesti asumisele ja sunnitööle saatma; · Kosmoseprogrammid: edukad kuni 1969ni siis USA möödub. 4. 1969 stagnatsioon Paigaltammumine, ei soovitud edasi liikuda. · Repressioonid- sunnitakse vaikima arvamusliidrid Solznitzen, Sahharov sunnitööd, sulgemine psühhiaatriakliinikusse; 1979 Balti apell-nõuti salaprotokolli tunnistamist ja välja toomist, kaasnenud probleemide lahendamist; · Majanduse allakäik - ekstensiivne areng, hüdroelektrijaamad/jõgede ümberpööramise plaanid, BAM loomine- raudtee läbi siberi, lõpuni ehitamata, keskkonna saastatus meeletu; Suurenes kaubapuudus e defitsiit; nomenklatuur elas hästi. · Süsteemi kriis - juhtkond vananes, majandus ei toiminud, reforme ei tehtud. Tööl käidi, aga
○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng. ● Kergetööstus; ● “kuldsed kuuekümnendad”; ● 1965 Eesti-Soome laevaühendus; ○ Soome TV. ● 1966 EÜE– Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev; ● 1968 Praha kevad; ● 1970 seisaku algus– Brežnevi võimu kinnistumine. ENSV 1978.-1986. aasta, stagnatsioon: ● 1978. aasta- K. Vaino; ● Venestamine; ● Stagnatsioon; ● Dissidentluse (teisitimõtlemise) hoogustumine; ○ 1979 Balti apell, 1980 “40 kiri”. ● 1980. aasta- Moskva OM; ● 1980. aasta- noorsoorahutused Tallinnas; ● Ökoloogilised probleemid; ○ 1986. aasta- fosforiidikampaania. SOTSIALISTLIK REALISM EESTI KUNSTIS Esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatel: ● Tallinnas tegutses Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartus Kõrgem Kunstikool Pallas;
1978 EKP I sekretäriks saab Karl Vaino: algab uus venestamise ajajärk -------------------------------------------------------------------------------- 1979 Vietnami vägede sissetung Kambodzhasse Valmib SRP-2 (kuid sellele ei kirjutata alla) Nõukogude väed viiakse Afganistani NATO otsustab hakata 1983.a. paigutama Lääne-Euroopasse eurorakette esmakordselt toimuvad Europarlamendi valimised luuakse Euroopa ühtne valuutapiirkond ja käibele võetakse ühine arveldusvaluuta ECU Balti Apell (45 Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitleja ühiskiri NL, SLV, SDV jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretärile, kus nõutakse MRP lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Järgnesid repressioonid...) -------------------------------------------------------------------------------- 1980 Vabade ametiühingute loomine Poolas (Solidaarsus, juht Walesa) noorsoorahtused Tallinnas; "40 kiri"
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944 2000 Eesti katse taastada iseseisvus Saksamaa okupatsiooni alt luhtus, langemaks uuesti hoopis Nõukogude Liidu võimu alla. Lisaks sõltumatuse kaotamisele lisandusid valusad löögid veel seoses sõjakaotustega: Eestist põgenes umbes 80 000 isikut, ligi 200 000 inimest suri, küüditati, purustatud said Otepää, Narva, Tallinn ja Tartu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahut...
Tervanes ka intelligentsi protestivaim: ,,40 kiri." 1980. okt-nov. Kaplinski, Rummo. Keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Katse inimlikustada reziimi. Kirja koostajad vallandati, koondati jms. Rahva seas levis salaja käest kätte. 2) 1970. aastate lõpus esmakordselt side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. Sellele pani aluse Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. EVVA. Stockholmis. Balti apell 1979. aastal Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejad koostasid selle. Nõuti MRP tühistamist, avaldamist, kõigi tagajärgede likvideerimist. Varimajandus. Sotsiaalsed probleemid: migrantide sissevool, asustuskolonisatsioon, ökoloogilise olukorra halvenemine, sostsiaalne pessimism, suurenenud alkoholitarbimine, enesetappude arv. Kultuur Eesti NSV Välis- ja kodueesti kultuurielu. NSV aegse kultuuripoliitika eesmärk oli ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik".
Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? Mehmet II aastal 1453. 30. Millist linna kutsutakse kolmandaks Roomaks? Moskvat. 31. Mis kujutis oli Bütsantsi vapil?
aastatel ühine organisatsioon BATUN, mis hakkas taotlema selle memorandumi elluviimist. Edu saavutati 1975. aastal. Avalik vastupanuliikumine: 1970. aastate lõpul tekkis esimest korda otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähtsamad teated. Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse levitamine. Balti apell oli 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos oma salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks selle allakirjutamise momendist peale ja taastada Balti riikide iseseisvus. Avalik vastupanuliikumine lõppes aastal 1984. *Majandus ja rahvastik Maareform maa sundvõõrandamine, riiklikud koormised ja kohustused, hakati
Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? Mehmet II aastal 1453. 30. Millist linna kutsutakse kolmandaks Roomaks? Moskvat. 31. Mis kujutis oli Bütsantsi vapil?
NSVL oli seda katoliku kiriku tegevus keeruline valvata, Läti ja Eesti luteri kiriku tegevuse kontroll märksa lihtsam. - Teisitimõtlejaid oli vähe, seega nende mõju koduvabariigis üsna piiratud. Olulisem oli see mõju väljaspool: anti märku, et ametliku Nõukogude hääle kõrval eksisteerivad ka alternatiivsed arvamused. Toimetati Läände märgukirju, kus kirjeldati N.repressioone. Tähtsaim 1979.a Balti apell ÜRO-le. Loodi sidemeid ka Leningradi ja Moskva dissidentide ringkondadega (teisitimõtlejate hulgas kuulus tuumafüüsik Andrei Sahharovist, ülejäänud tavalised inimesed). NSVL aga teisitimõtlemist ei sallinud, seega olid 1980.aastateks pea kõik saadetud vangilaagritesse. - Dramaatiline protestiaktsioon: 19.a üliõpilane Romas Kalanta pani ennast Kaunase keskväljakul 1972 aastal põlema. Tema matusest kujunes võimas Nõukogude võimu vastane protest
Kanada järel). 1966. ja 1973. aastal valminud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam - andsid suurema osa Eestis toodetavast elektrienergiast. Energiaallikana kasutati põlevkivi ENVS 1978 - 1988 1978. aastal Karl Väino + Venemaa eestlane, kes eesti keelt ei osanud Venestamine Stagnatsioon ehk seisak Dissidentluse hoogustamine + 1979. Balti Apell 1980 ,,40 kiri" (kultuuriline kiri ametivendadele venestamise vastu) 1980 Moskva OM Hilary Karu 78 D 11 EESTI AJALUGU + Tallinnasse tuli vähe inimesi 1980 noorsoorahutused Tallinnas + Jalgpallimats Eesit Raadio ja Eesti Rahvusringhääle vastu, mille vahepausil Propeller esines ja õhutas noori. Ökoloogilised probleemid
Noortekooslustega seotud noori arreteeriti ning anti kohtu alla, kuuele määrati surmanuhtlus, mis viidi täide kolme puhul. Eesti Rahvuslaste Liit. · Avalik vastupanuliikumine ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine, pagulasorganisatsioonid ja vabadusliikumised = Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, põrandaalused kroonikad, artiklid Eesti ajaloost, poliitilised ülevaated naabermaade kohta, Balti apell. Eesti iseseisvuse taastamine 18 Iseseisvuse taastamise eeldused Rahvusvaheline tasand: · 1980. a. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi - stagnatsioon - majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus; · nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistaniga,
annaabi.ee 
