Rasedatel asendada ravi madalmolekulaars ete hepariinide vastu. ANTIAGREGANDID MSVPR / Atsetüülsalitsüülhape ADP retseptorid antagonistid ASH Trombotsüütide agregatsiooni KLOPIDOGREEL pöördumatu toime, eelravim pärssimine PRASUGREEL pöördumatu toime, eelravim Inhibeerib pöördumatult ensüümide TIKAGRELOOL – pöörduv toime, tsükooksügenaas, mis on vajalik aktiivne ravim trombotspptidel tromboksaan A2 sünteesiks (
KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED 1. Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid? Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad. Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad. 2. Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket? Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult ensüümi COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab
4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5. Uued antikoagulandid – otsene toime inhibeeriv toime trombiinile ja hüübimisfaktoritele a. Rivoroksabaan Xarelto- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X b. Dabigatraan Pradaxa- otsene inhibeeriv toime trombiinile c. Apiksabaan Eliquis- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X ANTIAGREGANDID pärsivad trombotsüütide agregatsiooni 1. MSPVR Atsetüülsalitsüülhape - inhibeerib pöördumatult ensüümi tsüklooksügenaasi, mis on vajalik ....................................................trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks 2. ADP retseptorite antagonistid- inhibeerib trombotsüütidel adenosiidifosfaadi (ADP) seondumist ADP ................................................. retseptoritega a. Klopidogreel b
tingitud aneemia korral c) neerupuudulikkusest tingitud aneemia korral 12. Millised on EPO kasutamisele järgnevad kõrvalnähud? EPO liigsel kasutamisel kui vere punaliblede mass kasvab üle normaalse piiri, kasvab vere viskoossus ehk vere voolavus soontes halveneb. Sellest võivad tekkida trombid, insult ja muud verevarustuse häired. 13. Mis vahe on antiagregandil ja antikoagulandil? Antiagregandid vähendavad trombotsüütide agregatsiooni(kokkukleepumine), antikoagulandid pärssivad fibriini teket. 14. Selgita vere hüübimise mehhanismi? Protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. 15
fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge tromb( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid