Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiikteater". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljak, ateena, suud, näitleja, vaikselt, liigun, vaatan, keskpäev, keskpäeva, niisiis, meenub, mitmendat, määrdunud, orjad, dionüüsia, serval, mult, elan, lamav, ateenale, löödud, paiku, kõrgele, võre, hais, voolavad, vaevu, mõistan, kõht, kurk, kuivab, ehteid, kogunud, hakkan, loobun, kerjust, kaevu, kaupmehed, hommikul, kaubast, sodiStiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju.
See ei puutu minusse. IKE Ei puutu. Kioko riietub lahti, paneb suure t-särgi selga ja läheb voodisse. KIOKO Kustuta tuled ära, kui magama lähed. IKE Kus ma magada tohin? KIOKO Mõtle midagi välja. Ike kustutab tuled ära. IKE Head ööd. Ike jääb laua taha. Kioko nutab vaikselt. 11 IKE Ma tean, et sa ei kannata tagasitulekuid. Need on hirmsamad, kui äraminekud, eks? KIOKO Mhmh. IKE Me oleme kurvad inimesed. KIOKO Ma ei ole kurb. Mul on kahju. IKE Et ma tagasi tulin? KIOKO
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni vile
Väga hea. Nüüd oota üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa nüüd saad aru? LAURA: Aitab! OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi. Sa ei pruugi veel teada. 7 8 LAURA: Kas nüüd on see tsirkus lõppenud? Ma lähen vaatan, kus Roland on. OSVALD: Oota. Ta ei kao kuhugi. Kas sind põrmugi ei huvita, mida elu sulle pakub? LAURA: Te ei tohi, teil pole õigust minuga niimoodi mängida. OSVALD: Kas sa räägiksid natukene täpsemalt, kuidas sa siia sattusid? Mind huvitab üks asi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Aga täpsemalt? LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga
põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi peale palaviku. midagi. Sa ei pruugi veel teada. LAURA: Oodake. LAURA: Kas nüüd on see tsirkus lõppenud? OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma Ma lähen vaatan, kus Roland on. ootasin ära. OSVALD: Oota. Ta ei kao kuhugi. Kas sind LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. põrmugi ei huvita, mida elu sulle pakub? OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on LAURA: Te ei tohi, teil pole õigust minuga ainus asi, mis on olnud saladus. niimoodi mängida. LAURA: Oh jumal-jumal! Kuidas ma seda OSVALD: Kas sa räägiksid natukene seletan
11 kuid nad kuuluvad meile ja meile on nad head, palju käidud on teid ja see meelest ei läe, minna kergem, kui ulatad käe. Las jääda nii kuis oli Anna Haava / rahvalik viis Oh ära karda, kallim, ei sind ma tülita, ei iialgi su armu ma taha kerjata. Refr. :,: Las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on. Las jääda saladuseks, et sind ma armastan. :,: Võin uhkelt, külmalt, võeralt sinu silmi vaadata, võin vaikselt nii kui vari sinust mööda minna ka. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Võin teistel suud ka anda ja teisi armasta, kuid südames vaid siiski ma olen sinuga. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Võin vaikselt rannal sõuda ka ilma sinuta, võin aga põuepõhjas sind kanda lõpmata. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Leib jahtub Tõnis Mägi Tõnis Mägi Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud.
MADIS : Ma ei pane seda sugugi pahaks, et minu poeg sinu tütart kiidab, aga õige ei ole see mitte, et sa minu poega nii halvaks pead, et sa tema kiitust juba teotamiseks nimetad. Ma ütlen sulle, et sinu Elsa üks mõistlik ja hea tütarlaps on, kümme korda mõistlikum kui sina ise ! Kahju, et su Krõõt nii vara ära suri, ta oleks sind vaos hoidnud. Aga seda ära sina mitte looda, et minu poeg sinu väimeheks saab. (tõstab jala üles) Näe, Priidu, enne kui sina minu jalale mitte suud ei anna, ei luba ma ka mitte, et Aadu sinu väimeheks saab. Kas sa nüüd aru said ? PRIIDU :Näe, Madis, kui sa kümme korda minu saapa kannale suud annad, siis ma alles luban, et minu Elsa sinu Aadu peale vaatab. MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad tulevad) Võta kinni (võtab reha) Ma löön sind rehaga, kui sa mitte minema ei saa ! (Priidu tahab rehast kinni hakata) Söö ta ära ! Võta kinni
ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma .. .» Ta ei lõpetanud, sest oli parajasti kummargil ja tonksis luuavarrega voodialust -- ja iga tõuke järel oli vaja hinge tõmmata. Kuid ta ei toonud päevavalgele midagi peale kassi. «Niisugust poissi ei ole ma veel näinud!» Ta läks avatud uksele ja seisis lävel, vaadeldes rohtukasvanud tomatitaimede ridu, mis moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et
Ka hääli pole, on taevatähed ja hahetav idataevas. Nii hea, kui saad ses hämaruses hetkeks seisatada ja pöörata näo läheneva päeva poole. Elugi on omamoodi hämarus, kogu küsimus seisneb selles, kas elatakse hommikuses või õhtuses hämaruses. Mul pole kiiret. Ronin aegamööda üle mäe. Teispool seljandikku raiutakse jälle metsa. Räpase vagunelamu aknas on ähmane valgus ja kui vagunist möödun, kostab sealt meeste jõminat. Vist võtavad viina. Nüüd tuleb rabaserva mööda vaikselt hiilida turbaaukude poole, sinna, kus kõrgemaid mände ja kaski, sest kusagilt siit on tänavu kevadel kuulda olnud kurepaari hääli. Leian ühe kuiva turbamulla kühmu, sean mikrofonid vaikselt kolmjalale ja keeran end puhvaika sisse rõngasse, et oodata, mis edasi saab. Kahutab. Punarind alustab ja annab hääle laulurästale. Nüüd teevad tedred eemal raba peal algust. Mul pole kaasas märkmikku ja sellepärast
.. Ann keerab selja. KOLMAS Ann karjatab kõrvaltoast nagu oleks mõrva pealt näinud. FELIX Tere hommikust, kallis! ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus? FELIX Midagi põles läbi. ANN Ah? FELIX Põles. Kärssas. Kõrbes. Igatahes ei tööta enam. ANN Mis saab siis? FELIX Ma vaatan. ANN Sa vaatad? FELIX See on üsna keeruline. Juhtmed, nupud, lülitid see pole päris minu teema. ANN Felix, sa oled mees. Tee see korda. Kohe. Felix tuleb köögist. FELIX Ma olen pedagoog, mitte tehnik. ANN Sinust pole ka kunagi mingit kasu. 9 FELIX Varem pole sa seda mulle ette heitnud.
SUUST VAID SÕJAKÄRA KOSTUS KEEL SIIS NEILE KAHELE END SEADIS VAPRALT VAHELE NÜÜD ON TEHTUD VAHERAHU HAMBAREAD ON TÄITSA LAHUS MUIDU KORRAS OLEKS KÕIK, KUI SUU MA KINNI PANNA VÕIKS. MEREPÕHJAS MEREPÕHJAS SÜGAVAL MULL-MULL-MULL-MULL-MULL ELAS VÄIKE ANGERJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL ADRU SEES TA VINGERDAS ISE RÕÕMSALT ITSITAS: SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI AGA EEMAL LIIVA SEES MULL-MULL-MULL-MULL-MULL PIKUTAS ÜKS KAMMELJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL LIIVA SEES TA PIKUTAS ISE VAIKSELT ITSITAS: 13 14 SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI NII PEITU PUGES ANGERJAS JA ÄRA PEITIS KAMMELJAS PEITSID END JA PIILUSID JA EI KOHTUND IIALGI… NAABER NAABRIL JÄLLE AUTO UUS MUL TEEB HAIGET VASAK PUUS NAABER REISIL INDIAS KÄIS PIDAMIST EI PEA MU PÕIS NAABER OSTIS PURJEJAHI MUL ON KOPSUS VEIDER KAHIN NAABER UUE MÖÖBLI TÕI MUL NEERUDESSE VALU LÕI NAABRIL TÖÖ JA PALK ON HEAD VALIDOOLI VÕTMA PEAN
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi õnne maitsta või pean päevast päeva kurbust tundma? · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarates. · Mille järgi sünnipäevalast ära tunda? ta tipib ringi oma uutes Prada kingades,kannab Versace teksaseid , kuulab MP3 viimast mudelit, saadab sõpradele sõnumeid ja tal on näol särav naeratus. PALJUPALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS !
Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast. Ma olen sama debiilik kui sina kuid mina olen oma valdkonnast. Apelsin > tervis > sport > raha > naine > seks > aids > surm. Järeldus - ära söö apelsini! Saab selili, saab kõhuli.Saab kummiga, saab kummita. Kummiga on ohutum aga kummita on mugavam
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
See kleit on pilapoest , eks ? Parem ära mind vihasta, mul hakkavad kirstud otsa saama ! Tal on nii kole nägu, et see trükiti lennukite oksekottidele ! On see su nina, või kasvatad kolmandat kätt ? Ta näos on veel eelmise sinna istunud mehe jälg ! Räägi siis ometi. Sul on õigus oma lollile arvamusele ! Mängime hobust! Mina olen esiots ja Sina oled Sina ise. Tunne ennast nagu oma kodus..korista köök ära ! Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras." Hea parfüüm . Aga pead sa end selles just marineerima ? Kaua veel plõksid, tuleb sul paar hammast taskus koju viia. Ma ei unusta kunagi ühtki nägu, aga sinu puhul tahaks küll erandi.teha Kas sa käid ilusalongis tagavaraväljapääsu kaudu? Ta on nagu lauaga löödud. Ja mitte üksnes vastu rindu. Vaata teda. Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal.
Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last... Ülemõde: Mis haridus teil on? Malle: Olen lõpetanud Kehras keskkooli ja seejärel õppisin sekretäriks. Ülemõde: Nii et olete töötanud sekretärina? Malle: Jah. Kakskümmend kaks aastat. Ülemõde: Aga miks te soovite nüüd hooldustöötajaks hakata?
LJUBOV: Varenka...! ALEKSANDRA: On alles salakaval piigakene! (Siis meenub neile Varenka; järsku õrnalt.) Kuidas sa end tunned? TATJANA: Tere, Varenka. LJUBOV: Me oleme su järele kohutavalt igatsenud. VARENKA: Oi, mina ka! Ma juba ütlesin Djakovile, et ma tulen siia tagasi ja jään mõneks kuuks. TATJANA: Kuni ? (Aleksandra surub käe vastu Tatjana suud.) ALEKSANDRA: Me ei tea, me ei tea! (Neli õde langevad üksteisele pisarsilmil kaela. Aleksander ilmub verandale, valjuhäälselt müristades.) ALEKSANDER: Kas te teadsite sellest? TATJANA & ALEKSANDRA: Ei! LJUBOV: Millest? ALEKSANDER: Kus ta on? Neetud poiss! Egoist! Oodaku, kuni tal omal lapsed on! (Djakov, ratsaväeohvitser, tuleb välja verandale Aleksandri juurde. Suitsetab sigarit.)
«Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus hakkas mul vaikselt kasvama üle piiri; mitte järsku, aga stabiilselt.» Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Hiljem tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli karm reaalsus: mälukaotus. Kui oli võtmine, siis ikka nii, et maa oli must. «Järgmine päev on küll pohmell, aga põed ära, läeb nädalake mööda, tekib uuesti tunne.» Stresse on Kerdi elus tekkinud ka tööpuudusest, samuti ametipostiga seotud pingetest, aga
KUUL Kuul NIKOLAI Kas see olete teie? KUUL Ei, see on minu vend. NIKOLAI Selge. Võtke ketid ära, segab tööd. Kuulge, laske see naine koju. SOLK No ma ütlesin kohe, et… NIKOLAI Teate, ta meenutab mulle minu ema. Laske ta kohe lahti. Kui sinu emaga nii tehtaks, mõtle. SOLK No vana kurat! NIKOLAI Ah teie, seltsimees Pettai, Eduard. SOLK No vana kurat, rahvas armastab tugevat võimu, vaenlased aga kardavad. NIKOLAI Kes veel? Kohalik aktiiv, ma vaatan, on ära hirmutatud. KUUL Ma tahan rääkida. NIKOLAI Palun. KUUL Minu meelest tuleks terve eesti rahvas ümber töödelda, nii et teda enam ära ka ei tunne. NIKOLAI Kuidas on teie nimi? KUUL Kuul. NIKOLAI Nii. KUUL Ja kui ei õnnestu kogu eesti rahvast ümber töödelda, siis… NIKOLAI Nii, siis…. KUUL Tuleb ta kõik arreteerida ja siis töödelda, mul on siin nimekiri. NIKOLAI Ettevaatust! Nimekiri, ma loodan, on ühes eksemplaris. KUUL Ei noh, peas on veel eksemplare.
neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.»* «Hüva,» arvas Jehan Frollo, «neile siis tarvis neljakordset märulit teha.» «Musnier, me pistame su raamatud põlema.» «Musnier, me peksame su teenri vaeseomaks.» «Musnier, me mudime su naist.» «Seda paksu Oudarde'i-mamslit.» «Kes nõnda priske ja lõbus on, nagu oleks ta lesk.» «Käige kus kurat!» urises meister Andry Musnier. «Meister Andry,» hüüdis Jehan ülalt kapiteelilt, «kui sa oma suud ei pea, kukun sulle kaela!» Meister Andry tõstis silmad üles, näis hetkeks mõõtvat samba kõrgust, siis võrukaela raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis. Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14 «Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!» «Kenad saksad need meie ülikoolihärrad! Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi meie eesõigusi! Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti
sa oled! ORAV. Tsuk! Tsuk! Tsuk! MARI (huikamine õige lähedal). Uu-uu! TIINA. Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul vee mitte midagi! (Oravale.) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõrelda; tema on nii usin, nii usin ja vali. (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki veel, enam mul ei ole! Aga teine kord, siis pead mulle õla peale hüppama ja peo pealt võtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma varju pikkust.) Juba keskpäeva aeg! Nõnda see pühapäevane päevake käest kaob! MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast välja astudes). Oledki siin? Mina kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks oled ehtinud? TIINA. Miks siis ikka kõhe - kellele? Mitte kellelegi, iseenesele! Mets ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? MARI. Sina oled ehtimatagi ilus! TUNA. Seda kuulen ma ka alles esimest korda, ja sinu suust. MARI.
sest tema seisus teda kammitseb. Ei oma saatust ise määra ta, sest riigi hüvang sõltub valikust. Ta armutõotusi, sa mõistad ju, võib tõena võtta ainult sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha võimaldab - mis tähendab, et piiri määrab Taani ühishääl. Niisiis, sa kaalu omaenda au ja ohtu, mida kergeusklik kõrv võiks tuua kuulda võttes tema häält - mis siis, kui südame, veel halvem, kui sa neitsiaarde talle kaotaksid? Ophelia, karda seda, karda, õde, su valvsus sulle parim kaitsja on. OPHELIA: Hea õppetund; ta võtan endasse mu südant valvama. Kuid sina, vend,
võõrale pinnale paiskas. Lahingu torm mühises mööda, 32 halastajad maainimesed leidsid haavatu külma maa pealt, tõstsid üles ja viisid oma koju. Palavik raputas mõne nädala nõrkenud keha, surm kõlistas tema sängi ääres oma külma vikatit, lugedes minuteid, millal pingule tõmmatud elulõnga jõuaks läbi lõigata. Aga mahedad neiusilmad valvasid lahkesti haige üle, pehmed virgad käed kohendasid kõvaks läinud aset, kastsid kuivanud suud magusa märjaga, meelitasid põgenevat eluvaimu rohtudega tagasi. Ja kondine tont sängi ees peitis nurisedes vikati selja taha, astus iga päev ukse poole, kuni viimaks üle läve õue ja sealt oma koledasse kodusse põgenes. Ühel kenal hommikul lõi paraneja silmad lahti ja nägi otsekohe kaht ilusat silma, mis armsa naeratusega tema üle kummardusid ja kohe ehmudes jälle kadusid. «Ara põgene, ingel!» sosistasid haige huuled. «Oled sa minu Helene?» Ilusad silmad jäid kadunuks.
alati olnud rahulik naine ja nüüd..." naine ei jõudnud lõpetada oma lauset, sest Ethan tundis vajadust teda takistada ja seletada talle, et poisi hämmeldus ei tulnud mitte Emily enda pärast vaid huntide kirjelduse pärast. "Poiss, kas sa siis usud sellesse? Minu arust on see ainult kokkusattumus," lausus Marian. "Maria, kas sa siis unustasid mida mu ema alati ütles? Ta ütle: "Kokkusattumusi pole olemas""noormees lausus neid sõnu aeglaselt ja vaikselt. "Jah, nii ta ütles, Ethan. Ja ta oli eriti tark naine." Poiss tundis suurt vajadust kohtuda Emilyga, et rääkida sellest mehest keda ta näinud on, kuid ta ei teadnud , kus see naine elab.Nii et ta küiss seda Mariani käest:" Kuule Marian, kas sa tead, kus see Emily elab?" "Jah, tean. Ta elab otse selle supermarketi ees milles me sisseoste teeme, tema maja number on 15 ja korteri number 4." "Aitäh, Marian. Ma tulen kindlasti õhtusöögiks tagasi. Tsau!"
sööma hakkasid. ,,Ta ei jätnud endale midagi," urises seersant. ,,Sest ta pole näljane," ütles sõdur. ,,Sest ta on ema," ütles seersant." Victor Hugo · ,,Ta harjab mu juukseid, et need poleks sassis." Teri Cothran, 8-aastane · ,,Ema on inimene, kes nutab, kui Sa teed midagi paha, ja nutab veel rohkem, kui Sa teed midagi head." Robin Dibiase, 14-aastane · ,,Kui Sa oled haige, kes on siis alati Su juures ja silitab vaikselt Su juukseid! KES ootab alati, millal Sa koju tuled? KES ei jäta Sind kunagi hätta ? KES äratab Sind hommikul kauni naeratusega?" Vivienne Gilbert · ,,Ema on naisterahvas, kelle sahtlid on üleajamiseni täis joonistusi, kirju, katkiseid jänkusid ja medaleid. Ja keda on võimatu veenda kas või mõnest neist loobuma." Pam Brown · ,,Ema on see, kui sügavalt sisimas on armastus." Aldo A. Gomez, 7-aastane
Ei ole siis ime, et nõrgemad või koguni puhtdiletantlikud näitelavad "Tabamata imega" menu ei saavutanud nad peaksid temast edaspidigi hoiduma. See nõuanne on seda enam põhjendatud, et nagu kogemused mind õpetavad tüki ideest ja tegelaste ning miljöö iseloomustamisest asjaomase konversatsiooni kaudu sageli aru ei saada või vääriti aru saadakse. See osutus mulle nii mõnestki arvustusest laitvast kui ka kiitvast ning mõnegi lavastaja ja üksiku näitleja käsitusest. Kui "Tabamata imet" kakskümmend aastat pärast tema ilmumist "Estonia" näitelaval korrati iseseisvas Eestis, kus asetseb sotsiaaldemokraat riigisepana ja seaduseandjana kodanliku ametvennaga kõrvuti ei tulnud minu draama kohta enam ainustki vaenlikku häält avalikult kuuldavale. Nüüd vaatas teda sõber ja vastane kui seda, mis ta algusest peale oli kui kunstitoodet. See kordamine sündis märtsis 1925, minu 60-aastase sünnipäeva puhul
,,Istuge ometi!" ning lisas ukse taha kadudes ruttu juurde: ,,Ein Augenblick!" Aga vaevalt jõudis Indrek üksi jäänult toas lasta pilgu ümber käia, kus nägi lihtsa eesriide varjul lahtist sängi, nagu oleks sealt just praegu magamast tõustud, kui juba uks jällegi kuulmatult avanes ja direktor pea sisse pistis. ,,Tulge siiski parem kaasa," ütles ta Indrekule. Nõnda läksid nad lõpuks kahekesi mööda kitsast puutreppi alla, direktor öökingis vaikselt ees, öökuuesaba lehvivalt laiali, Indrek oma kõvade saabastega hirmsa mürinaga tagant järele. All eestoas direktor koputas selle ukse pihta, kust tagant esiti oli kostnud kõnelus ja naer, ning hüüdis: ,,Herr Koovi!" Kui vastust ei tulnud, katsus ta ust avada, mis oli aga lukus. Siis ruttas ta läbi suure toa, tõmmates Indrekut näpuga endale järele, ja katsus seda ust, mis viis otseteed edasi, aga ka see oli lukus. Igal pool valitses praegu tühjus ja vaikus
õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a)
. Marc haarab Adeelel käest ja tirib ta tantsupoosi. Neiu rabeleb käest, ent Marci haare tugevneb. Adeele: Mida sa endale lubad! Marc! Ei, palun, lõpeta! Kuula mind siis vähemasti lõpuni! Marc! Marc: Tantsime parem, mu kallis Ada! Adeele: Mitte ealeski! See oleks sama hea, kui sinu vabadusele kriips peale tõmmata! Ma ei saa sinuga olla! Sinu mask seisab müürina meie vahel! Marc: Mask? Ülbe naer Ainus, mis mind takistab, on sinu lapsik põikpäisus! Adeele: Lapsik põikpäisus? Taustaks vaikselt valss, noored keerlevad hoogsas tantsus sõnasõda pidades. Marc: Jah, kallis Adeele! Minu silmis oled sa vaid laps! Ja pealegi veel nii ärahellitatud, et mine või hulluks sinuga! Adeele: Ah soo! Ja nii siis tänataksegi oma päästjat! Ja Danielle? Kas ka tema on minuga...võrdväärne? Marc: Danielle? Adeele: Jah, meie kõigi armastatud Danielle de Velaux! Kas ka tema on...lapsik, ülbe ja edev? Marc: Kas sa tahad ausat vastust? Adeele: Nii ausat kui võimalik!
tõepoolest olen seal! Tavaliselt mindi ju hüppesse kõrtsi või jumal teab kuhu. Aga see, et ma olin tõesti ,,ebaseaduslikult" teatris... istusin kümnetes Sapiro proovides lihtsalt selleks, et elu ja inimeste suhtes targemaks saada. Koostöö temaga ei olnud arendav mitte eelkõige oma alal, vaid maailmast aru saamise koha pealt. Peale selle, et ta oli tohutult hea analüüsivõimega, oskas ta ka oma mõtted väga vaimukalt ja arusaadavalt edasi anda. Usun, et hea tehnikaga näitleja sai temalt tohutult impulsse, kuidas oma rolli lahendada. Sapiro rääkis sageli kujundite abil, tõi mõnest hoopis teisest valdkonnast absurdse näite. Mäletan, kuidas ta nõukogude ajal lavastas draamateatris klassikalist tükki, aga näitlejale ütles, et tead ju küll, kuidas keskkomitee teine sekretär tegi. Kuidas puutus see klassikasse? Mitte kuidagi, aga kõik said aru, kuhu ta sihtis, sest tolle aja taustad olid kõigile selged. Ühekorraga lõbus ja hariv
Ta oli VALUS, Jättis haava südamesse, Mitte nagu kõik teised, Mis ainult niisutasid kaela ja märjutasid maad. See pisar kuulus mulle Ta jättis jälje, Mis sest, et surmahaava näol. Ma usun, et tegelikult ei tulnud ta silmast. Arvan, et ta väljus verena südamest. Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suurearmastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha,et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Maei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südamesarmastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähenpea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita omapisaraid, kui seda vaja on ! Üksinduses, haige olles, segaduses -- ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
annaabi.ee 
