Uhked paarissambad, fassaadi kaunistavad nissid, milles asetsevad skulptuurid, murtud viilud, voluudid, etteulatuvad hooneosad, kõverjooned ja ümarkaared need kõik on barokkarhidektuurile iseloomulikud. 4. Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst? Miks? Maalikunstile varasemastajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel suuri raskusi, sest neid õieti ei olnudki, nii hakatigi oma maalides jäljendama antiikskulptuuri. Klassikaline maalikunsti iseloomustab huvi antiikkultuuri vastu. Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri eriti reljeefi jäljendamist. Väervilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, kõik piirjooned ja kehakumerused maaliti hoolikalt välja. Maalidel kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Kunstiteosed pidid ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärtust. 5
Klassitsistlik kunst jagunueb 1. Varaklassitsism 1770-1800 2. Kõrgklassitsism 1800-1830 Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike!!! Prantsusmaa Klassitsistlikult arhitektuurile oli iseloomulik: · Lihtsus, rangus · Sirgjoon ülekaalus · Sümeetria · Suured siledad seinapinnad · Antiikkunsti elemendid (sambad!) Panteon Madeleine´i kirik Tähe triumfikaar Maalikunstile iseloomulik · Jäljendab antiikskulptuuri · Värvid on tuhmid, pinnalised · Rõhutatakse kontuurid ja vormid · Ainestik antiikajaloost või mütoloogiast ,,horatiuste vanne"
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment.
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment.
enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Skulptuuris lihtsalt matkiti antiikskulptuuri. Nii skulptuuris kui maalikunstis läheb moodi alasti mehekeha kujutamine. Ka kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Materjalidest eelistati marmorit. Kujutati kreeka jumalaid ja allegoorilisi figuure (Võit, Armastus, Õiglus jne). Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Ka dramaatilistes stseenides püüti jääda rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane
andekamad intellektuaalid. · Oli ka ise andekas tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil · Põhimõtted: -Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -Viljelda eelistavalt kõrgzanre ning kasutada neis ainult vanema ajaloo ainestikku · Eesti kirjanduses avaldub klassitsism kõige rohkem Kristjan Jaak Petersoni luules. Klassitsism kunstis · Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast
Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Sandro Botticelli teosed: Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" ja "Veenuse sünd". Venuse sünd La Primavera (Kevad) Venus ja Mars. Teos "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Teos "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil ja jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia figuurid. Kasutatud kirjandus: ,,50 klassikut. Maalid" Rolf H. Johannsen 2006 Tallinn Gert Kindel 11.klass Lihula, 2009
Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal valmistas Botticelli mitmeid illustratsioone Dante ,, Jumaliku komöödia" tarvis. Botticelli kuulsamad maalid on ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd". Esimene valmis 1478 aastal ja kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Jumalanna kuju loomisel on osaliselt eeskuju võetud antiikskulptuuri teoselt nn Medici Veenus. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Temast jäi maha suur hul väärtuslikke teoseid, need aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma.
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Arhitektuur Klassitsismi arhitektuuris kasutati palju sambaid, kolmnurkseid viile ja kupleid, tihit kasutati sambaid majade katusel. Klassitsistlikus ja ampiir stiilis Peterburi südalinn, Helsingi südalinn, Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas. Kunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Kasutatud allikad http://www.ut.ee/artmuseum/turistile.html http://en.album.ee/node/19003165/50158325
skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg küünistega loomakäpaga. Ruumi lahutamatuks osaks olid peeglid ja lühtrid. Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, teoses sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Need põhimõtted on rakendatud täiel määral Davidi teoses ,,Horatiuste vanne". Maal ise väga lihtne ja tõsine, täielik vastand rokoko peenutsevale ja kergemeelsele maalile ja rahvas oli sellest vaimustatud. Klassitsism = akademism, nende vastu romantism ja realism, aga romantikud ka omakorda
· Prantslane Jacques Louis David (1748-1852): 1) ,,Horatiuste vanne", 2) ,,Marat' surm", 3) ,,Proua Recamier", 4) ,,Napoleoni kroonimine". · Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867): 1) ,,Preili Riviere", 2) ,,Suur odalisk", 3) ,,Preilid Montagu'd". Klassitsistliku maalikunsti olemus: · Maalikunsti tarvis puudusid eeskujud antiikajast, seetõttu hakati jäljendama klassitsistlikus maalikunstis hoopis antiikskulptuuri; · kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud; · maalid enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta; · maalidel kujutati tavaliselt kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega arusaamiseks vajalikud eelteadmised; · teoste eesmärgiks oli olla õpetlikud ja eeskujuandvad; · leidus ka portreemaale.
Triumfikaar Pariisis Skulptuur ● võeti täielikult eeskuju antiigist. ● Sile marmorpind, selge siluett ● Tagasihoidlilikud liigutused ● Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti ● Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina” ● Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena Canova “Paolina Borghese Venusena” Maalikunst ● Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. ● Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja ● Värve ei rõhutatud ● Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. ● Teosed õpetlikud või eeskuju andavad ● Suur tähtsus portreemaalil Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk”
Jean Antoine Gros "The battle of Abikur" klassitsism Anne-Louis Girodet de Roussy-Trioson "Girodet Pygmalion" klassitsism Maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte Realism* ja mpressionism Jean-François Millet "Angelus" realism Jean-François Millet "Viljapeade Gustave Courbet korjajad" "Kivi-
skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501-1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab eikspresiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 1505 aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavsti Julius II hauamonumenti looma. Selle jaoks raius ta muu hulgas valgest Carraras marmorist 5,5 meetrise võitluseks valmistuva "Taaveti", "Moosese" ja "Aheldatud orja". Hauamärk mille kallal ta 30 aastat töötas jäi lõpetamata. Aastatel 1508-1512 maalis Michelangelo Vatikani Sixtuse kabeli laemaali. Ta
"Imeline Madonna " (1476-77). Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektisoonides (tunnistus aastast 1584 ja väga täpne kirjeldus aastast 1623 ja ürik aastast 1692); kuid XVII sajandil maal kadus
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsaim kujur oli Donatello (1386-1466) Sündis Firenzes, villatöötleja pojana. Puidust nikerdamist õppis ta arvatavasti ühelt tolle aja kuulsamalt skulptorilt, kelle juures ta töötas. Tema varasemates töödes avaldub gooti stiili mõju. Hilisemat aega iseloomustavad antiikse skulptuuri põhimõtete kasutamine.
"Jumaliku komöödia" jaoks. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Materjal: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sandro_Botticelli
Skulptorid: Antonio Canova (1757-1822) esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr
ning isegi pilte argielust. Umbes 500 meetrisel pinnal umbes 350 figuuri ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Noorena tehtud tööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 1499). ,,Taavetis" avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Taavet on marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit. Erinevalt varasemast traditsioonist kujutada Taavetit pärast võitlust Koljatiga, otsustas Michelangelo kujutada valmistumas otsustavaks võitluseks
Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze
tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad
algusjärgus? 2. Kuidas jaotatakse renessanssi ajastu? 3. Arhitektuur. Milliseid hooneid valdavalt ehitati Missugune on vanarenessanssi aegne kuulus kirik Roomas ning mille poolest?(arhidekt) Kuidas kaunistati renessanssiaegseid hooneid? Mis on palazzo, kellele ehitati ning miks, kirjelda palazzot? 4. Skulptuur. Iseloomusta renessanssiaegset skulptuuri. Mida või keda kujutati? Mis on "paradiisi värav" ning kes selle teose lõi? Nimeta ühesed jooned renessanssiaegse ja antiikskulptuuri vahel. 5. Maalikunst. Iseloomustus, too punktidega välja. Kirjuta kuulsamate kunstnikute teosed. Vastused: 1. "Jumalast seatud" korra järgi elamine tähendas usku jumalasse & arvati, et jumal saadab kõik ise korda. Renessanssi ajastul ei arvatud, et see enam töötab, sest inimesed muutusid iseseisvamaks & enesekindlamaks. 2. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanssiks. 3
Prantsusmaa muusemidest 1860. aastal. Kuna Ülikooli Muuseum on Eestis ainuke, mis eksponeerib antiikkunsti, siis eristub see selgelt teiste muuseumide hulgast. Muuseumis saab lisaks näha ka veel Pompeji stiilis ornamentaalseid seinamaalinguid, mis on ekspeditsiooni taustaks. Lisaks saab näha iidseid savilapmpe, münte, kiilkirjatahvleid, vaase ning kujukesi. Veidi alla 500 skulptuuri sisaldava kogu põhiosa moodustavad Euroopa muuseumides asuvate kreeka ja rooma antiikskulptuuri (7.s eKr-4.s.) originaalidelt võetud vormide järgi tehtud kipsvalandid. Muuseumi kogudes on üle 3000 museaali, 4000 aastane Egiptuse muumia, Sumeri kiilkirjatahvlid ja palju muud. Kasutatud kirjandus: * http://miksike.ee/ * http://turism.tartumaa.ee/marsuudid.php?mis=1 * "Tartu Ülikooli peahoone" Niina Raid; Trükikoda "Oktoober"; 1993
lõplikult Roomas, kus ta ka suri 18. veebruaril 1564. aastal. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J. de Quercia teosed. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu; seejuures tegutses ta esmajoones skulptorina. 1505
Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu
Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile. Maalikunst Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasajaga. Väga palju tehti ka portreid, mis mõjuvad kuivalt ja igavalt tänu idealiseerimisele. Jasques Louis David (1748-1825) Sündis Pariisis, 9-aastaselt jäi orvuks, poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. 16-aastaselt asus õppima väga tuntud meistri juurde ja hiljem jätkas õpinguid Kuninglikus Maali- ja Skulptuuriakadeemias. Seejärel elas mitu aastat Itaalias
oli ava, sammaskäiguga õu. Peetri kirik- Bvamante loodud. 1506. aastal alustati hoone ehitamist, Michaelangelo jätkas 1547, valmis lõplikult 17. sajandil. Maalikunst Inimeste ja esemete tõetruu kujutamine. Eelduseks on perspektiiviseaduste ja anatoomia uurimine. Botticelli maalidest on kuulast mütoloogilised maalid- ,, Kevad" ja ,, Veenuse sünd". Veenuse sünd- antiikmaailmast pärinev legend, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust ( merekarbina). Uus teema: Antiikskulptuuri kasutamine. Leonardo Da Vinci .. Loomingus avaldusid kõrgrenessansi kunsti põhijooned. Üks tähtsamaid teoseid- ,, Püha õhtusöömaaeg", mille süzee aluseks on lugu Kristuse legendist. Kujutab sügava ehmatuse hetke, mil Kristus on lausunud sõnad: ,, Üks teie hulgast reedab mind". Teos on maalitud Kloostri söögisaali seinale. Uudne on kompositsioon, keskse figuuriga ( Kristuse) juurde koonduvad nii söögisaali kui maali perspektiivjooned. Vaataja tähelepanu
Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i ,,Marseljees"). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud. Maalikunst Iseloomulik: 35 jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe) 36 värvid on tuhmid, pinnalised 37 rõhutatakse kontuuri ja vormi 38 ainestik antiikajaloost või mütoloogiast (teemad enamasti ülevad, kangelaslikud, suursugused) Näiteid: * Jacques Louis David /daviid/ (1748-1825). Varasemal ajal maalis rokokoo vaimus, kuni aastal 1784 lõi suurt vaimustust äratanud töö ,,Horatiuste vanne" maal kujutab stseeni antiikajaloost, ühe perekonna kangelaslikku võitlust teise perekonnaga
Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta.
Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i „Marseljees“). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud. Maalikunst Iseloomulik: jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe) värvid on tuhmid, pinnalised rõhutatakse kontuuri ja vormi ainestik antiikajaloost või –mütoloogiast (teemad enamasti ülevad, kangelaslikud, suursugused) Näiteid: * Jacques Louis David /daviid/ (1748-1825). Varasemal ajal maalis rokokoo vaimus, kuni aastal 1784 lõi suurt vaimustust äratanud töö □ „Horatiuste vanne“ – maal kujutab stseeni antiikajaloost, ühe perekonna kangelaslikku
Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Maalikunst ja skulptuur: Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on
ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 10)Sixtuse madonna-idealiseerimine(emaarmastus, ilu) ja üldistamine on sellele maalile omased, kuid samas ei kao side reaalse maailmaga. Pimedad-P. Brueghel, siit võib välja lugeda avaramat mõtet kogu inimkonnast ja tema juhtimisest. Kujutatud on vaimset pimedust. Veenuse sünd-jumalanna loomisel on kustnik Botticelli võtnud eeskujuks üht antiikskulptuuri teost nn Medici Veenust. Taavet- Donatello vs Michelangelo. Donatello kehastab renessansiaja inimest, võidukas poisike, Itaalia. Michelangelo tahtejõuline vägilane, kes valmistub võitluseks. Aadam ja Eeva-ei ole nii konkreetne kui Madalmaades, kuid mitte nii üldistatud kui Itaalias. Lähtutakse reaalsest inimkehast, Saksamaa. Puulõikes graafika. Rooma Peetri kirik- Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal
Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järjest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aimata, et tegemist on religioosse motiiviga. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alasti sammas. Parempoolne skulptuur on tehtud Donatello poolt ja vasem Verrocchio poolt. Mõned skulptuurid Verrocchio Donatello Donatello Lorenzo de Medici Niccolo Uzano büst Celleoni ratsamonument Täname kuulamast ja vaatamast !
Asub 13 tee ristkohal. · Teine tirumfikaar on Carousel, mille peal on rohelised hobused. Kolmeväravaga ja vaatega Louvre õuele. · Kolmas triumfikaar on büroohoone, arhitekt oli noor taanlane. · Napoleoni sammas 40 m kõrge. Selle ees on Vendome väljak · Tekkisid kunstiakadeemiad, kus õpetati joonistamist ja maalimist Skulptuur · Kopeerib antiik skulptuuri. · Tähtsamad on Canova, Bertel Thowaldsen Maalikunst · Kopeerib antiikskulptuuri · Maalid värvivaesed, valged. Tugevalt on näha inimese vorme, näevad skulptuuri moodi välja Jaques Louis DAVID 1748-1825 · ,,Horatiuste vanne" üks tema kuulsamaid teoseid · ,,Marat surm" · Kunstnikuna oli nagu tuulelipp. Lisaks tseremooniameister ja suurte ürituste korraldaja. · Tema tähtsaim maal ,,Napoleon I ja Josephine kroonimine Pariisis Notre Dame katedraalis 2. Dets. 1804" Jean Louis Dominique INGRES 1780-1867 · Peamiselt portree maailja
Usutegelasi kujutati vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Renessansiajastul paigutati kujusid ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit, sest ta oli väike, aga tubli ja alistas Koljati. Renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel on palju ühiseid jooni. Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Itaalia kuulsaim skulptor Lorenzo Ghiberti tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas. Lorenzo Ghiberti võitis Firenzes kujurite võistluse. Tema elutööks sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Tema töö jagunes vanemaks ja
Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. 2.2 Maalikunst ja skulptuur Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega,
aastal. (4) 4 Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J. de Quercia teosed. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" (1501-1504) Firenze Akadeemia muuseumis. Viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. (4) Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu; seejuures tegutses ta esmajoones skulptorina
hargnevad kaksteist laia avenüüd. Briti Muuseum Zizzle 11 klass 2012 3. Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teoseid. Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel raskusi, sest neid peaaegu polnudki sälinud. Sellepärast hakati imiteerima antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud,tavaliselt on need kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. ( Enamasti on maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed) Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega
zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest ja teistest sõjariistadest - nn. trofeekimbud. Maalikunstile oli antiikajast eeskujusid leida raske, sest neid peaaegu polnudki säilinud. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach
skulptuuri paremas käes esialgselt piik. 5. ESIMENE KÜLASKÄIK ROOMA Me võime ainult arvata, mis ajendas Michelangelot Rooma reisima. Kas teda meelitasid sinna antiikkunsti aarded või oli tal silmapiiril mõni tellimustöö? Teos, millega Michelangelo Roomas aga tegelikult debüteeris, oli teatud mõttes võltsing. Juba Firenzes viibides oli ta valmis tahunud ,, Magava Cupido", mis on nüüdseks kaduma läinud. Ühel nutikalkaubitsejal õnnestus ,,Cupido" Roomas antiikskulptuuri pähe maha müüa ja saada selle eest märgatavalt rohkem hinda, kui ta oli ise Michelangelole maksnud. Kui ostja, antiikkunsti koguja ja asjatundja kardinal Raffaelle Riario pettust märkas, siis ta nõudis ja sai oma raha tagasi. Pärast kardinaliga kohtumist tutvustati Michelangelot mitmele väga võimukale inimesele, näiteks Borgiate perekonnale, kust pärines mitu vanemat vaimulikku ja samuti paavst. Ent Micheangelo saabudes polnud Igavene Linn aga sugugi oma toreduse tipul. 14
nende teoseid. Prantsuse maalikunst Klassitsism oli 18. Sajandi viimasel veerandil Pransusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana Kreeka jaVana Rooma) - seda peeti ideaaliks. Avaldus Euroopa made arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsistlikus kunstis tähtsamal kohal oli sümmeetria. Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja. Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Jaques Louis David (1748-1825) 1 Meesakt 2 Horaatialaste vanne 3 Madame ja Monsieur Lavoisier’id 4 Paris ja Helena Lehekülg 13 - 29 5 Tapetud Marat 6 Sabriinitarid 7 Madame Récamer
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georgi (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit-noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutavat "taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka tema on
piiblistseenidele kui igapäevase elu sündmustele üldinimliku, sügavalt tunnetatud ja haarava tähenduse. Ta maalis umbes 700 maali, kuulsaim on "Kadunud poja tagasitulek", mis oli ta viimane maal. Prantsusmaal olid barokse suuna peaesindajaks Nicolas Poussin. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST XVII sajandi lõpus arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis eeskujud antiikkunstist. Seda hakati nimetama klassitsismiks. Maalikunstis antiikajast eeskujusid polnud, seega hakati jäljendama antiikskulptuuri piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskuju andvad. Peamine klassitsistliku maali meister oli prantslane Jacques Louis David, kelle tuntuim teos on "Horatiuse vanne". Jean Auguste Dominique Ingres lõi kauneid portreid ja naisakte. Klassitsism oli endas algusest peale kandnud eluvõõrast joont
Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu
paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka
saj lõpp -19.saj algus). Tekke põhjused: vastukaaluks rokokoolikule kergusele; Suur Prantsuse revolutsioon; kunsti muutmine meelelahutusest õpetlikuks; soov jäljendada antiikkunsti. Arhitektuur oli lihtne, range, reeglipärane, suurejooneline; pidulikud ansamblid; Skulptuur sõltub täielikult antiikeeskujudest; skulptuurid on terved; näod ilmetud, marmorist; inimkeha alasti, selle idealiseerimine; rangus. Ka maalikunstis jäljendati antiikskulptuuri. Koloriit on vaene, tuhm ja igav. Teemadeks on antiikmütoloogia. Kompa on tasakaalus, rahulik. Tihti on ainult 2 plaani. Pariisi Madeleine´i kirik; Tähe võidukaar; Prantsuse Pantheon; USA Valge Maja; Kapitooleum; Tartu Ülikool, Riisipere. CANOVA ,,Kolm graatsiat" DAVID(kunstiajaloo variser) ,,Sokrates" ,,Horatiuste vanne" ,,Tapetud Marat" jt 17. Romantism(19. saj II veerand). Mäss akadeemilise kunsti vastu; klassitsism on liiga range
kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Pompeji väljakaevamised MAALIKUNST Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Klassitsistlik maal tugines joonistusele harjutati kipskujude abil. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega - niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi.
teemad on tavaliselt väga lihtsad, rajanevad kas mõnel rahvaviisil või siis kolmkõlakäikudel. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõne tantsu või marsi rütmil. Klassitsismi uued anrid on näiteks sonaat, sümfoonia, kontsert, trio, kvartett ja avamäng. Klassitsismi ajal olid armastatud ka laul ja koomiline ooper. Selle ajastu tähtsamad heliloojad olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Maalikunst - Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri jäljendamist. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad. Teoste sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patrioot-likke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Kirjandus - Eeskuju võeti antiikirjandusest ja arendati edasi selle traditsioone. Tegelased olid ühekülgsed, mõistuspärased ja skemaatilised. Kirjanduse funktsiooniks oli inimese kasvatamine. Keel arenes selguse ja täpsuse suunas. Kirjandus muutus kuivaks moraliseeri-miseks
annaabi.ee 
