tragöödia osadeks: o Tragöödia algab proloogiga tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad. o Sellele järgneb parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. o Järgnevad episoodid -- näitlejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga (enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel laulab näitleja ühes kooriga enamasti traditsioonilisi nutulaule. o Stasimonid koorilaulud episoodide vahel o Kommos näitleja ning koori vaheline lauldav osa. o Etenduse lõpetab viimane episood ja koori lahkumine eksodos (kr exodos 'väljaminek'). Aristotelese järgi (,,Poeetika") pidi tragöödia kaastunde ja hirmu kaudu tekitama katarsise (kr katharsis 'puhastus'), s.t vaataja vabaneb erutusest, tema hing puhastub, tunded õilistuvad. Kuna antiikteatris etendusel vaheaegu polnud ning koor kohalt ei lahkunud,
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel.
· Tõsise sisuga näidendid pärineesid kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju nilbeid nalju Võistlus · Igal aastal korraldati Ateenas 2 korda tragöödia- ja komöödiavõistlusi · Publiku ette astusid 3 komöödia ja 3 tragöödia autorit
sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus. Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks. Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne)
Olemuselt kujuned ditürambist välja värssdraama. Temaatika poolest on tegemist müüdisündmustega. Eraldub peaosaline, kes satub konflikti. Konflikt on keskne mõiste, mis on aluseks järgnevale dramaturgiale. Kulmineerub katarsisega/puhastumisega hirmu abil. Klassikalise kreeka tragöödia põhistruktuur: 1) Proloog – koori ilmumisele eelnev osa; 2) Parodos – lavale ilmuva koori esimene laul; 3) Episoodid – dialoogid koorilaulude vahel; 4) Stasimonid – episoode eraldavad koorilaulud; 5) Eksodos – viimane episood. Surma ja vägivalla stseenid toimusid enamasti lava taga. Sõnumitooja tõi neist teateid. Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu; lähtepunkt on teada. Edasiarendamise ja tõlgendamise vabadus. Psühholoogiline ja eetiline aspekt oli tegelase juures kõige olulisem
3) hellenismi ajajärk: 3.1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad
Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjanduszanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill,A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1) proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2) parodos ehk kooride ilmumine. 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud. 5) eksodos, viimane episood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka tava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Vanakreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis-tantsuline teos, sarnane tänapäeva ooperiga. Varane tragöödia käsitles aega ja paika kaunis vabalt, hiljem kulges tragöödia sündmustik ühel kohal ega ületanud kestuselt ühte päeva
tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill, A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1. proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2. parodos ehk kooride ilmumine. 3. episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4. stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud. 5. eksodos, viimane episood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka tava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Vanakreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis-tantsuline teos, sarnane tänapäeva ooperiga. Varane tragöödia käsitles aega ja paika kaunis vabalt, hiljem kulges tragöödia sündmustik ühel kohal ega ületanud kestuselt ühte päeva
4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Vana-kreeka teater Tragöödia klassikalisel kujul on kindel ülesehitus: proloog etendus juhatatakse sisse (viidatakse müüdile/sündmusele; mida nägema hakkame). Parodos (sisenemine) koori saabumine lavale (1 pool ühelt, teine teiselt poolt), jääb proskeenioni juurde. Epeisodianid näitlejate dialoogid. Stasimonid vahelaulud, koor sekkub ja kommenteerib tegevust (näitlejate mõtted, tuletab meelde tarkusi, hoiatab). Eksodos väljumine, loo lõpp. Koor koosneb 12 inimesest, hiljem 15st. Koor esindab enamasti inimesi, kes elavad paigas, kus tegevus toimub, kuid võib olla ka metafüüsilisem (ebamaised olendid, loomad-linnud (kasutab Aristophanes)). Tragöödia näitlejad pidid kandma pikki hõlste, jalas olid koturnid, mask jaotab ära näitlejad kindlate tüüpide järgi, asendab näoilmeid.
annaabi.ee 
