Kuna tervel inimesel tekib immuunsus 1421 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja kestab suhteliselt vähe aega, tuleks vaktsineerimisel just neid aegu silmas pidada, kuigi vaktsineerida võib ka siis, kui gripi kõrghooaeg on juba alanud. Samas tuleb meeles pidada, et gripiviirus ei ole tänavu enam kindlasti samasugune kui mullu. Viiruse antigeenne struktuur muutub pidevalt (vt eespoolt), tänavu põhjustavad haigestumist juba uue antigeense struktuuriga viirused. Kuna vaktsiinide valmistamine on aeganõudev, kasutatakse nende koostises eelmisel hooajal haigestumist põhjustanud viirustüvesid. Sellest tekkib vastuolu vaktsiiniviirus on osaliselt vana, kuid viirus täiesti uus, seetõttu ei taga vaktsiin täielikku kaitset grippi nakatumise vastu, gripivaktsiini kaitseefektiivsuseks loetakse
170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape seotud kas O või Nglükosiidse sidemega N atsetüülgalaktoosamiin Natsetüülglükoosamiin O seoseline: side Ser või Thr jäägiga Nseoseline: side Asn jäägiga Inimese ABO süsteemi veregrupi antigeenid Rakkude välispinnale eksponeeritud sahhariidid funktsioneerivad kui molekulaarsed markerid O tüüp ei ole antigeenne A lisaks Natsetüülgalaktoosamiin B lisaks galaktoos Suhkru lisamine Otüüpi antigeenile nõuab spetsiaalse ensüümi olemasolu
IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis · ei produtseeri toksiine · kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) · parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades · kutsuvad esile immuunsupressiooni · elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 4 1. palavik · trihhinelloos e. trihhiaas · malaaria · toksoplasmoos · leishmaniaas · trüponosomiaas 2. kaalulangus · amöbiaas · giardiaas · strongüloidiaas · trihhotsefaliaas 3. immuunsupressioon 4. allergia 5. raseduspatoloogia · toksoplasmoos · amöbiaas · malaaria · trüponosomiaas Parasitoloogilised uuringud faecesest Sooleparasiitide poolt põhjustatud nakkuse diagnoos pannakse helmindi munade, vastsete või
3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt – eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis ei produtseeri toksiine kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades kutsuvad esile immuunsupressiooni elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 1. palavik trihhinelloos e. trihhiaas malaaria toksoplasmoos leishmaniaas 3 Helmintiaasid 4 trüponosomiaas 2. kaalulangus amöbiaas giardiaas strongüloidiaas trihhotsefaliaas 3. immuunsupressioon 4. allergia 5. raseduspatoloogia toksoplasmoos amöbiaas
1. Valkude seedimise ja imendumise põhiaspektid Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: • lõhustada valgud imenduvateks aminohapeteks, • kaotada valkude antigeenne struktuur, • kindlustada vabade aminohapete fondi täienemist ja lämmastiku tasakaalustatud bilanssi. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon ->
antigeenidele. Selle järgi saab T-sõltumatud antigeenid jagada kaheks tüübiks. Tüüp I suudab B-rakke polüklonaalselt aktiveerida, tüüp II mitte. T-sõltumatud antigeenid on polüsahhariidid. Ehituselt on T- sõltumatutele antigeenidele iseloomulik polümeerne struktuur. T-sõltumatud antigeenid on resistentsemad degradatsioonile, mistõttu nad püsivad organismis kauem ja stimuleerivad immuunsüsteemi ka kauem. Epitoop - antigeenne determinant, koht antigeeni molekulil, millega reageerib B-raku retseptor (Fab fragment) või T-raku retseptor (TCR). On lineaarsed ja ruumilised epitoobid. B-rakkudel on epitoobi suurus ca 15-22 aminohapet, T-rakkudel kuni 15 aminohapet. T-rakkudel on lineaarsed epitoobid, seovad valgulisi antigeene. B-rakkudel aga on ruumilised epitoobid, nad seovad erinevaid antigeenseid determinante. B-rakkudel pole epitoopi, vaid on epitoobiga seostumise ala (Fab), samuti T-rakkudel
viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Juhul, kui rakk on nakatunud samaaegselt mitme viirusega, võib üheks genoomse segmentatsiooni tagajärjeks olla uus viiruste põlvkond, mis on moodustunud erinevate viiruste vanemgeenide sünteesi tulemusena. · Gripi levikus ja pandeemiate tekkes on olulised kaks uue antigeense struktuuriga gripiviiruse tekkemehhanismi: 1.Triiv 2. Antigeenne väljavahetus Triiv leiab viiruse paljunemise tsüklites aset pidevate punktmutatsioonidena. Triiv võib viia ka sellise viiruse tekkeni, mida organismis leiduvad varasemate gripitüvede vastased antikehad ei suuda ära tunda. See on peamiseks põhjuseks, miks on uue hooajalise gripivastase vaktsiini tootmine vajalik igal aastal. 2. Antigeenne väljavahetus ehk reassortantse viiruse teke viib täiesti
A – kõrgeim tõvestusvõime - nakatavad loomi, linde, inimesi. Muutub kiirelt, muteerub, eri gripitüved vahetavad gen. materjali, tekitab pandeemiaid. Valgulised struktuurid: hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valm. Gripiviirused on RNA viirused – ehk kiirelt muteeruvad. Genoom (RNA) esineb segmentidena. Toimub antigeenne driiv – hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid muutuvad. Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale genoomisegment > pandeemiad. Hobuste gripp – köhivad, palavik, nõre ninast. Veiste pneumoonia – shipping fever Rotaviiruse poolt põhjustatud, paljuneb soole eri osades. Rotaviirus, RNA viirus, siseneb soolde, kinnitub soolehatule, läheb tsütoplasmasse, kus paljuneb – lõppeb raku surmaga. Paljunemine toimub
hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomsed valgud: muna, piima, juustu, liha valgud. • Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite, seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: ◦ lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks ◦ kaotada valkude antigeenne struktuur ◦ kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine VALKUDE METABOLISM ehk AINEVAHETUS Suus valkude seedimist ei toimu. VALKUDE SEEDIMINE ALGAB MAOS SOOLHAPPE (HCl) JA SEEDEENSÜÜMIDE PEPSIINIDE TÕTTU. Soolhappe (HCl) biofunktsioonid on: ◦ toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele)
Täisväärtuslikud on loomsed valgud: muna, piima, juustu, liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite, seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Valkude seedimine Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: · lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks · kaotada valkude antigeenne struktuur · kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine Valkude seedimise kulgemise üldskeem: Suus valkude seedimist ei toimu. Valkude seedimine algab maos soolhappe (HCl) ja seedeensüümide - pepsiinide tõttu. Soolhappe biofunktsioonid on: * toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele) * osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist * bakterite hävitamine
- polüalleelne tunnus tunnus, mille korral geenil esineb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli Veregrupid - inimesed jaotuvad vastavalt vererakkude pinnal olevate liitsuhkrute (antigeenid, mis kutsuvad esile immuunreaktsiooni) erinevatesse veregruppidesse. A-veregurpp A-antigeen B-veregrupp B-antigeen AB-veregrupp A- ja B antigeenid O-veregrupp ei ole antigeenne Veregruppe määravad järgmised alleelid: IA toodab A-antigeeni (dominantne) IB toodab B-antigeeni (dominantne) I ei tooda antigeene (retsessiivne) Igal inimesel on neist kaks Kui inimesel on IA ja i, siis on A-veregrupp Veregrupi tähtsus - vereülekandel - kui rakkude pinnal on antigeen-A, siis peab vereülekannet saava inimese veres olema ka antigeen-A
13 Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Valkude osa keha üldises energeetilises metabolismis on oluline nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse korral. Valkude lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib metaboliseeruda glükoosiks (enamus aminohappeid) ja ketoaineteks (nt türosiin). Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: 1) lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks; 2) kaotada valkude antigeenne struktuur; 3) kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine ja lämmastku tasakaalustatud bilanss. Suuõõs: Valkude seedimist ja seega ka muundumist siin ei toimu. Magu: maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhappe toime tulemusena toiduvalgud denatureeruvad (peptiidsidemed muutuvad seedeensüümidele kättesaadavateks). Pepsiinide toimel hüdrolüüsub maos vaid umbes 1/10-1/20 valkudest
* signaali ülekanne – membraani retseptorid seostavad signaalmolekule ja edastavad infot. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 9 * elektrofüsioloogiline – Na+ ja K+ jt ioonide ebavõrdne jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel avaldub membraani potentsiaalide vahena. Välispind enamasti positiivselt ja sisepind negatiivse laenguga. (NT: membraani laengute muutusel rajaneb ka närviimpulsi teke). * antigeenne - membraani glükoproteiinid kutsuvad esile antikehade tekke nt kui oligosahhariidjääkidega seonduvad viirused. * plasmamembraan on seotud ka raku jagunemisega 1.2. Difusioon. Lihtdifusioon – aine liigub läbi membraani madalama kontsentratsiooni suunas – gradiendist alla (puudub kandja ja energiavajadus). Liikumiskiiruse määrab aine konts. erinevus membraani eri külgedel. Membraani läbivad: vesi, hapnik, süsihappegaas, lämmastik,
Serotüpeerimist pole üldiselt vaja, aga tehakse neutraliseerivate seerumitega. Seroloogia on ebapraktiline. Ravi ja profülaktika. Nasaalsed vasokonstriktorid? Eksprerimentaalsed ravimid, mis seostuvad retseptorit siduvasse vakku. ICAM-1 analoog potentsiaalselt antiviiruslik preparaat? Ninasisene interferoonimanustamine võib anda lühiajalist tulu. Ei ole hea kandidaat vaktsiini väljatöötamiseks – palju serotüüpe, ilmselt antigeenne drift, sIgA vajadus, antikehavastuse möödumine. Pealegi haigus võrdlemisi leebe. Profülaktikas kätepesu, esemete desinfektsioon. Viirused mõmm :) 05/06 Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised
• Por-proteiin – takistab fagolüsosoomide teket neutrofiilides (soodustab rakusisest elulemist) • Opa-proteiin – vahendab tugevat kinnitumist eukarüootsetele rakkudele • Rmp-proteiin – kaitseb pinna-antigeene (Opa, Por) bakteritsiidsete antikehade eest • Transferriin-seonduvad proteiinid, laktoferriin-seonduvad proteiinid, Hb-seonduvad proteiinid annavad rauda • LOS – endotoksiin • IgA1-proteaas (roll virulentsuses teadmata) • β-laktamaas • antigeenne variatsioon Haigused. • Naistel: tservitsiit, uretriit, proktiit, farüngiit; astsendeerumisel salpingiit, PID, perihepatiit • Meestel: uretriit, proktiit, farüngiit • Lastel: go konjunktiviit ehk Ophthalmia neonatorum • Dissemineerunud põleik 0,5…3% patsientidest. • Go stomatiit meenutab herpeetilist stomatiiti – hallikasvalged täpid, ebameeldiv lõhn, keel väga punane ja turses, haavandid sisaldavad tekitajat.
Kompleksid paiknevad kõigil tuumaga rakkudel. Funktsioon: esitleb rakkude seest pärit valgufragmente T-lümfotsüütidele; kahjustamata rakke ignoreeritakse, võõrvalke sisaldavad rakke ründab immuunsüsteem. Kuna MHC I-d esitlevad tsütosoolist pärit peptiide, siis seda rada nim. tsütosoolseks v endogeenseks rajaks. Nii kaitstakse organismi viirusinfektsioonide ja keharakkude mutatsioonide eest. MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt
Kompleksid paiknevad kõigil tuumaga rakkudel. Funktsioon: esitleb rakkude seest pärit valgufragmente T-lümfotsüütidele; kahjustamata rakke ignoreeritakse, võõrvalke sisaldavad rakke ründab immuunsüsteem. Kuna MHC I-d esitlevad tsütosoolist pärit peptiide, siis seda rada nim. tsütosoolseks v endogeenseks rajaks. Nii kaitstakse organismi viirusinfektsioonide ja keharakkude mutatsioonide eest. MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt
· Bioloogilise süsteemi poolt vaadatuna: geneetilised faktorid ja organismi vanus · Antigeeni sisestamise meetodid (kogus, viis, adjuvandid) Mis teeb antigeenist immunogeeni? Antigeen peab olema organismile võõras. Selle määrab antigeeni ja organismi analoogi geneetiline erinevus. Mida kaugemal fülogeneetiliselt asetsevad 2 liiki teineteisest, seda suurem on nende vahel struktuuriline ja järelikult ka antigeenne erinevus. Suur molekulmass < 1000 daltonit pole immunogeenid (hapteenid) 1000-6000 Da immunogeensus on varieeruv > 6000 Da tavaliselt immunogeenid 50 -100 000 Da tavaliselt parimad immunogeenid Antigeen peab olema keemiliselt keeruline. a) peaaegu kõik valgud on immunogeensed b) karbohüdraadid (polüsahhariidid) on potentsiaalselt immunogeensed (näiteks: ABO veregrupid) c) lipiidid pole tavaliselt immunogeenid d)
Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4
maksas, põrnas ja kopsudes hemorraagiaid ja nekroosi. Viirus põhjustab massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Tekivad intratsellulaarsed inklusioonid hepatotsüütides. Paranemise faasis ja 8-12 päeva pärast vaktsineerimist koerte adenoviirus-1 atenueeritud vaktsiiniga võib tekkida kornea ödeem (“sinine silm”). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas. Antigeenne saransus koerte adenoviirus -1 ja 2 vahel on suur, koerte adenoviirus-2 vaktsiin põhjustab ristkaitset kuid ei põhjusta kornea ödeemi. Maternaalsed antikehad püsivad kutsikatel 9-12 nädalat. Analoogne patogenees on koerte adenoviirus -1 poolt põhjustatud glomerulonefriidi puhul. Kliiniline pilt: Valdavalt esineb koerte adenoviroos-1 asümptomaatiliselt või respiratoorse haigusena. Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Kuni 6 kuustel kutsikatel
Igal antikeha molekulil on unikaalne struktuur, mis võimaldab tal seostuda spetsiifilisele antigeenile, kuid nende põhimõtteline struktuur on sama ning seetõttu nimetatakse neid kõiki koos immunoglobuliinideks. Antigeenid - molekulid, mis kutsuvad esile antikehade teket ja seostuvad nendega. Mitte kõik antigeenid ei kutsu iseenesest esile antikehade teket, mistõttu ainult neid antigeene nimetatakse immunogeenideks, mis on võimelised ise antikehade teket esile kutsuma. Antigeenne determinant - see osa antigeeni molekulist, mis seostub konkreetsele antikehale; seda piirkonda kutsutakse ka epitoobiks. Hapteenid on madalmolekulaarsed ained, millel küll on epitoop, kuid mis ei kutsu esile immuunvastust. Kui nad on aga seotud kõrgmolekulaarsele kandjale, siis nad kutsuvad esile antikeha tekke. Tolerants - võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid
Epidemioloogia. Inimreservuaar normaalse floora osa seedekulglas: E. coli, Klebsiella etc. Loomreservuaar: enamus Salmonella nakkusi. Endogeenne levik vastuvõtlikul isikul ¨ võib lokaliseeruda suvalises organismi piirkonnas ¨ 5% hospitaliseeritud haigetel tekib haiglasisene nakkus, peamised põhjustajad Enterobacteriaceae nagu Escherichia coli, Kelbsiella jne. Inimene võib mõnikord olla asümptomaatiline kandja Salmonella, Salmonella typhi. Enterobakterite antigeenne struktuur 170 termostabiilset somaatilist O-antigeeni - oluline rakuseina Ag, termo-stabiilne; ¨ Spetsiifilised "O" antigeenid seotud kindla mikroobiliigiga, kuid ristreaktsioonid sageli: Salmonella ja Citrobacter; Escherichia ja Shigella. 50 termolabiilset viburite H-antigeeni n Rohkem kui 100 kapsulaarset K antigeeni. O, H ja K antigeenid ning patogeensus Teatud antigeenid seotud meningiidi, gastroenteriidi, kuseteede nakkustega. Samas Ag ja haiguse vaheline
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp)
järsu muutuste vastu, nt pH-soki vastu ja fagotsütoosi vastu. Näiteks E. coli kaitseb ennast S-kihiga nn bakterkiskja eest. S-kihiga on seotud bakterite virulentsus. S-kiht annab rakule veel ühe kaitsekihi ning hüdrofoobsuse tõttu on tihti kasutatav adhesiooniks. Näiteks inimese patogeen Campylobacter fetus'e (G(-) bakter) S-kiht koosneb SapA valgust ning katab bakteri välismembraani lipopolüsahhariidide kihi, mis on väga antigeenne. Kui inimese immuunsüsteem tunneb SapA ära, vahetab bakter S-kihti toodetavat SapA-d teise variandi vastu, mida immuunsüsteem ei tunne. 2.2.4. Kapsel Enamikul prokarüootidest on rakukestast väljaspool veel polüsahhariididest või polüpeptiididest kiht, mida on võimalik mikroskoobiga eristada. Kapslite funktsioonid: adhesiooni vahendamine ning biofilmi moodustamine, kaitse fagotsütoosi vastu ja antimikroobsete ainete vastu, kaitseb kuivamise eest; kui
Landsteiner Terminit immunogeneetika tähistab teadust, mis kasutab immunoloogia meetodeid isendite geneetiliste iseärasuste määramiseks. imuunsuse geneetika e. teadusharu, mis uurib immuunsust tingivate faktorite geneetikat. 79. Resistentsus ja immuunsus taimedel Immuunsus on organismi võime neutraliseerida organismile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt valgulisi ühendeid. Immuunsuse aluseks on võõrühendi antigeensus. Kui ühend ei ole piisavalt antigeenne, siis immuunsüsteem ei reageeri võõrühendile. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: väljaspoolt organismi - näiteks mikroobid organismi seest - hukkunud rakkude osised Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Kahjutustamist viib immuunsüsteem läbi järgmiste alamsüsteemide abil: rakuline immuunsus - võõrvalku hävitavad rakud (lümfotsüüdid, monotsüüdid)
Lõplik samastamine toimub kas kommertsiaalse Vitek 2 süsteemi või MALDI-TOF abil (vt.üldosa praktikum); tüpiseerimiseks saadetakse isolaadid Eesti Tervisekaitse laboratooriumi. ENTEROPATOGEENSE E. coli VIRULENTSUSMARKERITE MÄÄRAMINE • ETEC – määratakse võime toota termostabiilset (ST) ja termolabiilset (LT) enterotoksiini, kasutades ELISA-t, lateksaglutinatsioonireaktsiooni või DNA teste • EPEC – määratakse O ja H antigeenne struktuur, otsitakse aglutinatsioonireaktsiooni abil teadaolevaid enteropatogeenseid serogruppe – O55, O111:H2 jt., kasutades selleks vastavaid polü- ja monovalentseid seerumeid • EIEC – invasioonivõime määramiseks HEp-2 ja HeLa rakukultuuridel, O ja H serotüpeerimine, ELISA • EHEC – otsitakse aglutinatsioonireaktsiooni abil teadaolevaid enterohemorraagilisi, verotoksiini produtseerivaid serotüüpe – peamiselt serotüüpi O157:H7, aga ka O26:H11, O111
annaabi.ee 
