Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool Polaarvöötmed Koostaja: Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi
vööde parasvöötme õhk (PÕ), karm (-20°C). (<500mm/a). läänetuuled, suhteliselt lühike (lähisarktiline ja külmal aastaajal külmal aastaajal suvi ja pikk talv, lähistarktiline polaarne (arktiline või polaarsed üleminekuaastaajad vööde) antarktiline) õhk (AÕ) idatuuled. lühikesed. Polaarvööde Polaarne (arktiline, Õhutemperatuur aasta ringi väga Sajab vähe (<300mm/a), Polaarsed Kaks aastaaega (arktiline ja antarktiline) õhk (AÕ) madal (<-20°C). peamiselt lund. idatuuled (suvel polaarpäev
Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine
v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere lähistel, Põhja -Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul, Islandil ja mujal. Arktiline tundra Gröönimaal. 2. Mägitundra e. alpiinne tundra Esineb kõrgel mägedes. Alpiinne tundra. 3.Antarktiline tundra Esineb lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel. Antarktiline tundra Kergueleni saarel. Taimed v Tundrataimed on madalakasvulised. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla. v Madal kasv on vajalik ka selleks, et suveperioodil rohkem soojust saada. (Maapinna lähedal soojeneb õhk hoopis paremini kui kõrgemal.) v Tundra taimi iseloomustab veel ka kitsalehelisus ja juurte pindmine asetumine, mis on jällegi tingitud
Kujunenud ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kont. Palav, väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal (N: Sahara). Ekvatoriaalne Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp.
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T°
A kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi D vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske) U võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS E · Ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi D · Mereline õhk - m kujuneb ookeani kohal U · Kontinentaalne õhk - c kujuneb mandri kohal S
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved
Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder,
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne.
· Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme mereline õhumass on niiske, talvel soojem ning suvel jahedam kui parasvöötme mandriline õhumass Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) · Õhk on kuiv ja külm Õhumasside tekkepiirkonnad Lingid · http://www.cbs3springfield.com/weather/classr · http://www.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/geog10 Frondid Atmosfäärifront · Atmosfäärifront on kahe erinevate omadustega naaberõhumassi vaheline õhuke kokkupuutevöönd Külm front Soe front Liitunud e. oklusiooni front Lingid · http://www.classzone.com/books/earth_scienc
· Aastaajaks on ainult talv. Sademete aastane hulk on 100-200 mm Asukohad · Arktika hõlmab Põhja-Jäämere koos paljude saartega, samuti kitsa tüki Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Loomad · Kuna sealne kliima ja õhutemperatuur on niivõrd külm ja sademeid küllalt vähe, siis elavad seal Jääkarud. Jääkarude peamine toiduallikas on kala, mida nad püüavad. Antarktiline kliimavööde Kliima · Antarktilisele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad temperatuurid ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluste poolt tugevad kagutuuled ning valitsevad laskuvad õhuvoolud. Siin on registreeritud maailma madalaim õhutemperatuur -89,2 kraadi. Asukoht · Antarkitika hõlmab Antarktise mandri ja selle ümbruses oleva rannikumere. Loomad
ANTARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jkilbi kohal, maakera kige klmem piirkond ARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud P-Jmere jvljade kohal, liikudes lunasse hk soojeneb vhehaaval ja muutub kuivemaks (Eestis talvel, phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme...
VÖÖNDID. KLIIMAVÖÖTMED LOODUSVÖÖNDID Riik Euroopas / SOOJUS ja mujal maailmas - õhuma VÖÖTMED ssid KÜLMVÖÖ- Jäävöönd Külm ja kuiv jääkõrb DE (põhja-, (arktiline, lõuna-) antarktiline) Lähis- arktiline tundra Lähis- ~puudub ? antarktiline PARAS- parasvööde paras-soe, metsatun VÖÖDE -külm, dra (põhja-, paras-niiske,- okasmetsad (taiga)
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask
pilvitu. Selle tagajärjeks on õhutemperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Troopilist kontinentaalset õhku Eestisse praegu ei jõua, küll on ta valitsevaks suvisel ajal Vahemere ääres. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõike külmem piirkond.
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
suvel soe o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal mandriline kuiv mereline niiske o sageli eristatakse 4 aastaaega o sademete hulk jääb vahemikku 250-2000 mm aastas o õhumassid liiguvad läänest itta seetõttu on mandrite lääneosad sademeterikkamad arktiline ja antarktiline o polaarjoonist pooluseni on polaaröö, millal päike ei paista sellepärast on arktiline õhumass alati külm o õhu niiskus on väike nii mandri kui ka ookeani kohal, sest ookean on aasta läbi jääga kaetud o õhumass on kuiv ja külm 4. Kus esineb polaaröö ja polaarpäev? polaarjoonest põhja poole 5. Mis paneb õhu liikuma? Õhurõhkude erinevused Gradientjõud Coriolisi jõud
Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele
omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja- Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Saastajad- soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta
kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg. Püsivate tuulte suunamuutus. Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende t' ja niiskusolud on ühesugused igas horisontaalsuunas samal kõrgusel. mE-niiske ja kuum mT-niiske ja kuum cT-kuiv ja kuum cP-kuiv, suvel soe, talvel väga külm mP-niiske, talvel soe, suvel jahe cA-arktiline külm ja kuiv cAA-antarktiline- külm ja kuiv, atm front kitsas eraldusvöönd 2 erinevate omadustega õhumassi vahel. Statsionaarne front mitu päeva seisnud paigal Soe front soe õhk, mis liigub külmale õhule peale Külm front külm õhk, mis liigub soojale peale Delusioonifront ühenenud soe ja külm front. Soe front pilvineb, sajab. Talvel lund, tuiskab. Sajuala frondi ees. Külm front - pilved, sajab paduvihma, äike. Õhut' langeb, sajuala frondi taga.
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni.
vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel soe ja talvel väga külm. Troopiline mereline õhk - soe & niiske. Eestis esineb harva ja seda suvel. Troopiline kontinentaalne õhk - palav & äärmiselt kuiv, Eestisse ei jõua. Ekvatoriaalne õhk - kuum & väga niiske, esineb paduvihmasid. Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk - külm & kuiv. Mis on frondid? - Õhumasside piirialad. Tekivad erinevate omadustega õhumasside piirialadel. Tegemist on teatud (~100 km) laiuste vööndiga, milles õhumasside omadused kiiresti muutuvad. Liiguvad koos õhumassidega. Joonisel on näha peamiste õhumassie tekkealasid ja ka suuremate frontide paiknemist. Sooja frondi puhul on õhk soe, kuid see liigub ülespoole ja jahtub, selle tulemusel veeaur
kahjustuvad · Ekvatoriaalvööde Troopikavööde · · · · · · Parasvööde Arktiline kliimavööde Merelise paraskliima Plymouth, üleminekulise paraskliima Varssavi, mandrilise paraskliima Irkutsk, mussoonparaskliima Vladivostok. · Antarktiline kliimavööde Lähisekvatoriaalne kliimav Lähispolaarne kliima · Lähistroopiline kliimavööde ( Vahemereline, kuiv, niiske) ·
Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab. Sajuala on frondi ees. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva
Ekvaatori läheduses tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Peamised õhumassid on arktiline õhk- on külm ja kuiv. parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Õhu saastumine Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas, mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. Ilmakatastroofid
Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama. Külm front-tekib,kui külmem õhumass liigub soojale peale. Tekivad võimsad rünksajupilver, sajab paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb järsult. 20.Kliimat kujundavad tegurid- Arktiline õhumass: külm , kuiv . Parasvöötme mereline õhumass: niiske,suhteliselt soe. Parasvöötme kontinentaalne õhumass:suvel soe, talvel külm. Troopiline mereline: soe, niiske. Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on
jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18
ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral ja Antarktika poolsaarel ja ka teistel saarel. 3) mägitundra ehk alpiinne tundra kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe). Taimestik: Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas
Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvötme kontinentaalne õhk- on kuiv , suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal , keskmistel laiustel. Troopiline mereline õhk- on soe ja niiske , kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaaltuultevööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb kõrbete koal. Ekvatoriaalne õhk- on kuum ja niske, kujuneb ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis, nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit kata jääkilbi kohal. Font-kahe erineva omadustega õhumassivahel olev kitsas eraldusvöönd. Statsionaarne ehk püsiv front, esineb siis kui front on mitu päea seisnud ning pole võimalik määrata liikumise suunda. Soe front- tekib siis kui soe õhk liigub külmema poole. Külm front- tekib siis kui kümem front liigub soojema poole. Tsüklon on Madalrõhkkond Antitsüklon on Kõrgrõhkkond Tsüklonid kujnevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal
Mäe-orutuul Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid.
10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod. Aafrika, Aasia, Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika 13. Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral. Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline, Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15. Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? eesmärgiks oli koguda teadmisi maailma eri piirkondade kohta. Nad otsisid võimalusi uute loodusvarade hõlvamiseks, ohutute kaubateede leidmiseks v kaugete maade vallutamiseks. 16. Milliseid piirkondi uurisid viikingid? Atlandi ookeani põhjapoolseid saari 17
valdavalt selge, kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja väga kuiv, taevas pilvitu, kujuneb troopiliste kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk- kuum ja niiske, iga päev sajab paduvihma, maapind püsivalt niiske, kujuneb ekvaatori lähedases madalarõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel: 1)statsionaarne e püsiv front esineb kui front mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda, 2)soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale, 3)külm front siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Lõunatsüklon- sellised tsüklonid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja
loodus- A geograafilised Ekvatoriaalne vöötmed D U Troopiline Lähistroopiline Parasvööde S Lähisantarktiline Antarktiline Lõuna-polaarvööde M A A TE Maa albeedo A meridio- naalne D profiil U S Maa atmosfääri ülapiirile jõudva M Päikese lühilainelise kiirguse (sinine
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa.
Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega ohumassi segunemisel. Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vahemalt 8-20 oC ohutemperatuurist korgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab kulmas ohus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu voib naha sugisel jogede ja jarvede kohal enne vete kulmumist ·Ohumasside klassifikatsioon laiuskraadi ja aluspinna jargi- laiuskraad: Arktiline ohk A Pohja-Jaamere umbrus Antarktiline ohk AA Antarktikas Polaarne ohk P parasvööde: 50-60°NS Troopiline ohk T 20-35°NS Ekvatoriaalne ohk E ekvaatori lahedal Aluspind: Mereline ohk - m kujuneb ookeani kohal Kontinentaalne ohk - c kujuneb mandri kohal · Nimetada peamised ohumassid ja nende omadused- Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) vaga kulm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg Mandriline polaarne: cP kulm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg Mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg
külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse 3 tüüpi: 1) statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga.
kohal ja millel on sarnased omadused(temp. niiskus) Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Arktiline õhk külm ja kuiv. Parasvöötmeline mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe ja jahe. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Antarktiline õhk külm ja kuiv. Maakera kõige külmem koht. Fronfid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva paigal seisnud ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla
Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Eestit mõjutavad maksimumid ja miinimumid: Islandi miinimum- pehme ja sajune talv Assoori maksimum palavad ja päikesepaistelised ilmad suvel Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Õhumass tohutu suur õhu hulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Jaguneb : · Arktiline ja antarktiline külm ja kuiv. (antarktikas maakera kõige külmem piirkind) · Parasvöötmeline mereline: niiske, talvel soe ja suvel jahe; kontinentaalne: kuiv, suvel soe, talvel külm. · Troopiline mereline: soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole (laskuvad õhuvoolud); kontinentaalne: palav ja kuiv, pilvitu, suur ööpäevane temp kõikumine. · Ekvatoriaalne kuum ja niiske, sajab palju (rohkem kui jõuab ära aurata)
o Õhumass on ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega o Pooluste lähedal kujunevad külmad õhumassid, väikestel laiuskraadidel soojad õhumassid. o Õhumasside piirialal muutuvad õhuomadused Seal hakkab soojem ja kergem õhku tõusma Peamised õhumassid: o ekvatoriaalne (niiske), troopiline (kuiv & niiske), polaarne jaguneb kaheks antarktiline ja arktiline (kuiv & külm, parasvöötme (mereline külm, mandriline soe) Peegeldumine/neeldumine: o Aluspinna albeedo näitab pinnalt tagasi peegelduva ja pinnale langeva kiirguse suhet o Maapinnale jõudnud valgus peegeldatakse atmosfääri tagasi, kui pole pilvi, mis seda takistaks. (ka veepinnad ntks sood on väga peegeldavad) Sellepärast on kõrbel öösiti 0 kraadi ntks Püsivad rõhkkonnad maailmas:
Sahara).Eestis ei esine Ekvatoriaalne Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Eestis ei esine Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Eestis ei esine 5. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis
kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk
Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel soe, suvel jahe. Eestis talvel sulailmad, aga suvel vihmased ja tuulised. Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv ja selge, suvel soe, talvel külm. Eestis suvel palava ja talvel pakaselise ilma. Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja kuiv, pilvitu, temp. suur kõikumine ööpäevaselt. Ekvatoriaalne- kuum ja niiske, tõusvad õhuvoolud, sajab paduvihma ja maapind niiske. Antarktiline õhk- külm ja kuiv Front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Õhu saastumine Saasteained: SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine
Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus suurem, kõrgmägedes väike. Maavarad- tähtsamate maavarade leiukohtade läheduses elab rohkem inimesi. Kliima- lähis-troopiline ja parasvööde tiheda asutusega, arktiline ja antarktiline vöötmes ei ole elanike. Mullad ja taimestik- sega-, lehtmets, rohtlad palju inimesi, sest viljakas muld, piisavalt puiduvarusid. Ajalooline tegur- Vahemere äärne, Lähis-Ida, Aasia kesk- ja lõuna osa, asend veekogu ääres, kliima ja mullastik. Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase. Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur? Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline
on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond. Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Need jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks (tekivad sama õhumassi sees, on kohalikud nähtused ja ei ulatu suurele alale) ja frontaalseteks (esinevad koos külma frondiga). Inversioon olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. Selle tõttu ei saa õhk kõrgemale tõusta.
Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 13. Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda.
2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub.tekivad pilved-> laussadu (talvisel ajal sajab lund ja tuiskab).Külm front- Külm õhk liigub sooja alla, sunnib sooja tõusma
annaabi.ee 
