Õhumassid
Õhumassid
• Õhumassid on enam-
vähem ühesuguste
omadustega suured
õhu kogumid
• Õhumassid haaravad
enda alla tuhandete
ruutkilomeetrite
suurused maa-alad
Mandrilised ja merelised
õhumassid
• Mandrilised õhumassid on kuivad, sest
tekivad maismaa kohal
• Merelised õhumassid on niisked , sest
tekivad mere kohal
Ekvatoriaalne õhumass (EÕM)
• Õhk on kuum ja niiske
Troopiline õhumass (TÕM)
• Õhk on kuiv ja soe
Parasvöötme õhumass (PÕM)
• Parasvöötme
mandriline õhumass
on kuiv, talvel külm
ning suvel soe
• Parasvöötme
mereline õhumass on
niiske, talvel soojem
ning suvel jahedam
kui parasvöötme
mandriline õhumass
Antarktiline ja arktiline õhumass
(AÕM)
• Õhk on kuiv ja külm
Õhumasside tekkepiirkonnad
Lingid
• http://www.cbs3springfield.com/weather/classroom/guidetometerology/6552732.html
• http://www.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/geog101/textbook/weather_systems/air_masses_types.html
Frondid
Atmosfäärifront
• Atmosfäärifront on kahe erinevate
omadustega naaberõhumassi vaheline
õhuke kokkupuutevöönd
Külm front
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piia Pärn
Õppematerjali autor
Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõuna pöörijoonel 23,5S.(kõige kaugemal meile) Kevadisel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid. ****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine ...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole. *Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud-
Kui valguskiir läbib neid kihte siis nad murduvad erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpindadel. Ülemine miraaž(alumised kihid jahedamad ülemistest)- kujutis tekib tegelikust kõrgemale. Alumine miraaž(alumised kihid soojemad ülemistest)- kujutis tekib tegelikust madalamale Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Mirage https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#miraaz https://et.wikipedia.org/wiki/Miraa%C5%BE O Orograafiline tõus Nähtus, mis tekib siis, kui õhumass on madalalt sunnitud kõrgendus kõrgemale, kui see tõuseb maastik. Kui õhumass suureneb kõrgus see jahtub kiiresti adiabaatiliselt, mis võib tõsta suhteline niiskus 100% -ni ja loo pilved ja õigetes tingimustes sademed. Allikad: https://et.vvikipedla.com/wiki/Orographic_lift Osoon Osoon on värvitu gaas, hapniku kolmeaatomiline allotroop valemiga O3. Enamus Maa osoonist asub 15-30 km kõrgusel stratosfääris, moodustades osoonikihi, mis kaitseb Maad UVB kiirguse eest.
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid