Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"andres mustonen" - 38 õppematerjali

andres mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder – bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tšello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid.
thumbnail
16
pptx

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen ? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 305. ● Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 511. ● http://www.music.lv/upload/pages/23/Andres_Mustonen.jpg ● https://maximreider...

Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

Andres Mustonen ja Hortus Musicus Üldinfo ● Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. ● Omal alal üks vanimaid katkematult tänini tegutsevaid ansambleid maailmas. ● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo...

Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hortus Musicus – renessansi kontsert

a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen , kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt, Hollandist, Hispaania, Suurbritannia renessansi, Saksa ja mõningal määral Itaalia stiili segu...

Renessanss
4 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism

Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp ­ 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...

Muusikaajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hortus Musicu

Minule tekkisid silme ette koheselt kaunites riietes mehed ja naised, kes ballisaalis tantsu vihuvad. Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale. Isegi ainuüksi selle lossi pärast oleks võinud kontserdile tulla. Kontserdi ettekanne oleks võinud ilmekam olla. Esinejad olid väga tõsiste nägudega. Neist ainsana oli Andres Mustonen , kes esitas oma osa väga ilmekalt ning kohe oli aru saada, et ta on hingega asja juures. Seda oli näha nii tema kehakeelest kui ka näoilmetest. Kahtlemata võtsid teised ka oma osa hingega, sest muidu poleks see ansambel nii kaua koos püsinud, kuid nad oleksid võinud seda rohkem välja näidata. Samas nende pillimänguoskuse tase oli väga hea ning nende ühine koostöö võiks olla eeskujuks nii mõnelegi ansamblile....

Muusika
38 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

Järgmistel kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt, Kuldar Sink. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen . 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks oli 20 aastat Tõnu Kaljuste, tehes koori tuntuks ja hinnatuks kogu maailmas. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo...

Muusika
52 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Arvo pärt

Uskudes, et saladus peitub ühehäälsuses, hakkas ta uurima keskaja muusikat. Siin leidis ta tuge väikesest huvilisteringist, kes käis koos helilooja ja muusikaloo õppejõu Heimar Ilvese kodus. Sellesse ringi kuulus näiteks 4 ka Andres Mustonen , kes asutas peatselt vanamuusikaansambli "Hortus Musicus" - esimese omalaadse Nõukogude Liidus. Vanamuusika oli Nõukogude Liidus tollal aga peaaegu tundmatu ning Eestis polnud kuigi palju ka selle valdkonna noodimaterjali - seda saadi tuttavate käest Moskvast, palju kirjutati ise käsitsi ümber. Pärdi kolmas sümfoonia (1971), pühendatud Neeme Järvile, oli omamoodi üleminekuteos. Sümfoonia muusikalises materjalis on palju sellist, mis meenutab 14.-15....

Muusika
109 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hortus Musicus

HORTUS MUSICUS andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse...

Muusika
23 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Suure-Jaani Muusikapäevad

aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi. Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen , Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo....

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontserdiretsensioon „Jõuluduur“

detsembril käisin Tallinna Jaani kirikus vaatamas (kuulamas?) Tallinna Filharmoonia kontserti Jõuluduur, kus esinesid solistidena Marvi Vallaste, Oliver Kuusk, dirigendiks oli Eri Klas, kes juhatas Tallinna Kammerorkestrit koostöös ansambliga C-Jam. Marvi Vallaste on eesti lauljatar ning ilmselt teatakse teda ka Kanal 2 saate Reporter ilmaennustajana. Marvi on sündinud Saaremaal 1895.aastal. (Ehk liiga vana ilmatüdruku kohta?) Laulmist hakkas ta õppima Kuressaare Gümnaasiumis Laine Lehto käe all ning ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus tema juhendajaks olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taust...

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Fr. R. Kreutzwald

v. Pancki lõigatud varjupildid perekonnast, tütre Annette Adelheidi ja poja Friedrich Alexise fotod. Aknal õitseb luuderohi. Majaproua Marie Elisebethile meeldis tikkida ning kududa. Muuseumis on säilinud tema mustriraamat, mis pärineb aastast 1763 ja sisaldab vahelehel ka andmeid rahvuselt Marie Elisebeth Saedleri sugupuu kohta. Klaveril on Annette Adelheidile kuulunud noodid. Võrulastel on siin võimalus kuulata head muusikat. Esinenud on Andres Paas, Age Juurikas, Andres Mustonen , Lauri Väinamaa jt. Pillimeister Aavo Saarva on lahkelt oma ülesandeks võtnud klaveri mängukorras hoidmise. Suurim ruum Kreutzwaldite majas 10 MAGAMISTUBA Magamistoa kohta ei teata täpselt, kus mööbel täpselt paiknes, kuna magamistuppa võõra jalg ei olnud astunud. Mööbeliesemetest on seal: riidekapp, voodid, kummut nipsasjakestega, Annette Adelheidi ja Tartu kooliõpetaja Gustav Blumbergi laulatuse...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Riiklik Akadeemiline Meeskoor

Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (1964­1991), Kuno Areng (1966­1990), Ants Üleoja (1991­1997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päe...

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Dzäss Eestis

Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi ­ näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumi...

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Retsensioon "Hortus Musicus"

Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba; Valter Jürgenson ­ tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tsello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin. Solistideks on Jaan Arder ­ bariton ja Joosep Vahermägi ­ tenor....

Muusikaajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontserdiarvustus

märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfoonia orkestri saatel toimuvat kontserti ,,Penderecki ­ sild üle milleniumi läve" kuulamas. Sellest kontserdist kuulsin juhuslikult enda õe poisilt, kes on lõpetas 5 aastat tagasi Muusika keskkooli ning soovitas minna. Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry ­ David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast lugupidaval kontserdil, kus on vaja tasemel tsellomängijat. Teise pala solistiks oli Magdalena Pilipczak viiulil. Esitusele tulid Penderecki ,,Concerto grosso nr. 1", mis valmis 2000 aastal ja teiseks palauks oli Benjamin Britteni teos ,,Viiulikontsert op.15". Kontsert ise oli üsna hea, kuigi meie i...

Muusika
44 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

muusikakollektiivid (koorid, orkestrid, ansamblid) ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali Eesti Kultuurikapital 7. kontserdipaigad, ooperimajad ,,Estonia" ,,Vanemuine" Kuressaare lossihoov Jõhvi kontserdimaja Pärnu Kontserdimaja 8. Eestis toimuvad muusikafestivalid (klassika, jazz, folk) Suure-Jaani festival Pärnu Ooperipäevad...

Muusikaajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert

Aga pean ütlema, et minu meelest pole see olnud mitte sugugi halvem kogemus, pigem vastupidi. Nimelt vaatasin siis 1. jaanuari õhtupoolikul Eesti Televisiooni pealt Eesti Kontserdi ja Hennessey uusaastakontserti, mis toimus tegelikult Estonia kontserdisaalis. Kontserti eesmärk oli viia kuulajad kaugetesse maadesse ning erinevatesse maailma paikadesse. Sellest tuli ka kontserdi alapealkiri ,,Eksootiline rännak. Dirigendiks oli Andres Mustonen ning lisaks oli tulnud esinema Etty Ben-Zaken Iisraelist. Mulle meeldis ta isiklikult väga, kuna ta hääl oli väga mitmekülgne, värvikas ning võimas. Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks...

Muusika
17 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Hortus Musicus ja selle liikmed

6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................6 Hortus Musicus ja selle loomine Hortus Musicus on Eesti muusikaansambel, mis loodi 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Tänaseks on Andres Mustonen seda ansamblit juhtinud juba ligi 40 aastat. 2012. aastal tähistabki bänd oma 40. Sünnipäeva. Bänd on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo. Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima...

Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hortus Musicus

a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen (viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis,...

Muusika
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

J. S. Bach ja kaasaegne kontserttegevus eestis.

Mis on orelikontsert. Veel üks festival seotud Bachiga oli avatud sellel aastal eesti pealinnas, mis sai nimeks ,,Johann Sebastian Bach orelimuusika festival." Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini. Ürituse korraldamise idee kuulus organistile ja professorile Andres Uibole. Festival toimus Tallinna keskosas, Niguliste kirikus. Kontserdil esinesid umbes kolmkümmend kohaliku tunnustatud muusikut. Nende seas olid Andres Uibo, Andres Mustonen , Oksana Sinkova ja teised andekad muusikud. Johann Sebastian Bachi festivalil esitati mitmesuguseid helilooja teoseid. Seal kanti kuulajatele ette monumentaalseid lugusid organile, viiuli sonaate, orkestri süite ning aariaid ,,Jõuluoratooriumist" ja Missast h-moll. 2 Eestis toimub palju Bachi festivale, kuid on ka teisi festivale, kus mängitakse tema teoseid. Näiteks selle aasta 6...

Muusika
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun