Arvutivõrgu diagnostika Diagnostika vajadus Andmeedastuse kvaliteeti on vaja pidevalt jälgida. Kvaliteedi järsk langus viitab arvutivõrgu ebakorrapärasele funktsioneerimisele. Diagnoosida saab erinevate seadmete ja andmeedastuse korrektsust. Ping Võrgu ühendust saab kontrollida ping käsu abil. Selleks tuleb kontrollida ühendust enda arvuti ja mõne teise arvuti vahel. Ping peab andma vastuse kui arvuti kuhu pöördute on töökorras. Ping 2 Pingi saab teostada nii IP aadressi kui ka arvuti nime järgi. Selliselt kontrollitakse TCP/IP protokolli liiklust. Ping annab teada, mitu protsenti infost jõuab kohale ja kui palju läheb kaduma. Ping 3
1.Dekooder - , , , . , 1, 0. . n 2n . 2n . . (, , ) . . / . , . . . . . . . A DC 0 B 1 2 3 E 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. . , , , . . : . (bus arbiter). .
GSM lahendused ei ole kuigi kiired tänapäevaseks andmeedastuseks. Selle abil ei saa saata reaalajas videoid ja muusikat. Selleks, et seda teha saaks tuleb kasutusele 3G kolmas põlvkond. Selle tehnoloogia abil on andmeedastus palju kiirem. 3G2 Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi. See on Universal Mobile Telecommunications System. Seda aitavad arendada kõik maailma juhtivad arvuti- ja mobiilside tootjad. See tehnoloogia suurendab andmeedastuse kiirus ja lubab ka videoid saata üle mobiilside võrgu. 3G3 Iga3G telefon omab kiiremat andmeedastust ja muid lisateenuseid mida GSM telefon ei võimalda. Helistamise omadused oma ka UMTS puhul samad mis praegusel GSM telefonil. Hetkel on andmeedastuse kiiruseks 2Mbit/sek. See on kiirem kui enamus ADSL ühendusi. 3G4 Kasutades UMTS-i peaks edaspidi saama näha ka helistaja pilti ja näha millega ta helistamise ajal tegeleb.
Gateway 3 Lüüsid on kallid. Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult kindla ülesande täitmiseks). Lüüsi töötlusvõime (töökiirus) pole eriti kõrge. Lüüs saab olla ka eraldi seade. Lüüs on vajalik TCP/IP liikluse reguleerimiseks. LAN adapter (Võrgukaart) Võrgukaart on liides arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaarte on erinevate ühendustega ja erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka andmeedastuse kvaliteet. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse. Andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse. Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel. Võrgukaardi ülesanded 2 Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel.
Edastusmeediumid Andmeedastus Andmeedastuseks nimetatakse andmete teisaldamist andmesidevahenditega ühest punktist teise või teistesse punktidesse. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmevahetus kahe arvuti vahel. Andmeedastuseks kasutatakse tavaliselt kaablit, kuid kaablid on erinevad. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel saab olla kas jäme või peenike. Vahe on kaabli läbimõõdus ja sellega koos ka kaabli segmendi pikkuses. Koaksiaalkaabel on mõeldud kohtvõrgu loomiseks. Koaksiaalkaabel 2 Kaabli keskosa on vasest ja koosneb ainult ühest kiust. Seda kiudu kaitseb plastikust isolatsioon,
sprintlink.net 17 144.232.8.246 151 sl-gw40-fw-8-0.sprintlink.net 18 144.232.209.234 206 sl-internap-86-0.sprintlink.net 19 216.52.191.10 151 border6.ge2-0-bbnet1.dal.pnap.net 20 216.52.189.82 151 ti-1.border6.dal.pnap.net 21 192.91.75.198 151 www.ti.com Host reached Nagu näha sõltub otsitava aadressi kättesaamine eelkõige sellefüüsilisest kaugusest meist, kuid ka internetiteenuse pakkuja ühenduste kvaliteedist. Andmeedastuse maksimaalkiirus Kasutasime andmeedastuse kiiruse hindamiseks spetsiaalseid internetilehekülgi http://www.ruuter.ee/kiirus.php, http://cyber.pri.ee/kiirusetest ning FTP- programmi Ipswitch WS_FTP (laadides alla ftp.funet.fi-st). Ühenduse kiirus varieerus 2.33Mbps .. 4.00Mbps Keskmine ühenduse kiirus jäi ~3Mbps kanti. Parimaks tulemuseks saime, nagu öeldud 4.00Mbps. 4. Kiiratava signaali spekter 20MHz
megabitini sekundis. Kasutada saab kolme andmeedastuskiirust: väike (Low-speed), 10-1500 Kb/s (interaktiivsed seadmed: klaviatuur, hiir, juhtnupp) keskmine (Full-speed), 0.5-12 Mb/s (audio- ja videoseadmed) suur (Hi-speed), 25-480 Mb/s (Videoseadmed, mäluseadmed) 5 USB 2.0 puudused Kuigi spetsifikatsioonijärgselt on USB 2.0 andmeedastuse tippläbilaskevõime 480 Mb/s (60MB/s), siis praktikas niisugust kiirust saavutada ei saa (~33,5MB/s praktikas). USB siinil on suured viivitused andmete päringu saatmisel ja andmete saatmise alustamisel. Näiteks Firewire siini andmeedastuskiirus on küll ainult 400 Mb/s (80 MB/s ehk 10 MB/s väiksem kui USB 2.0-l), tagab Firewire suurema reaalse edastuskiiruse. Järgnevad muudatused Järgnevatel aastatel on USB spetsifikatsioonis tehtud mitmeid muudatusi: 2000
) rakendustarkvara ( teadma rakendusprogrammide peamiseid ülesandeid ja nende kasutamisvõimalusi) · Arvutivõrgud- lokaalvõrgud ja laivõrk ( teadma nende mõisteid, kasutamise eeliseid ja ohte); telefonvõrgu kasutamine arvutivõrkudes ( teadma nende kasutamist andmesidemes. Teadma mida tähendavad digitaal- ja analoog telefonivõrk. ISDN mõistet. Teadma termineid faks, modem, digitaalne-, analoog. Teadma andmeedastuse kiiruse ühikut bps (bit per second) ja bood.); elektonpost ( teadma selle põhimõiset, selle kasutamise võimalusi ning oskama võrrelda tavalise postiteenust ja elektroonkirja erinevusi); Internet (peaks teadma tema kasutamisvõimalusi, interneti mõistet ning peaks oskama kasutada otsingumootoreid) · Arvutid igapäevaelus- arvutid kodus ( teadma, milleks on võimalik arvutit kasutada);
juhtmete katkemine seal tõenäolisem kui mujal. Aeglases siinivõrgus lõpptakisteid ei kasutata. Aeglase siinivõrgu andmeedastuskiirus ulatub kuni 125 kBit/s. Siiniühendused Juhtplokk ühendatakse siiniga erilise siinivõrgu- vasalülituse(CAN transceiver) kaudu. Juhtplokid võidakse siiniga ühendada rööbiti,jadamisi või segaviisil.Häid omadusi on mõlemal põhiühendusviisil.Jadamisi ühendatud vasad suudavad elektrihäiretest tingitud vigu ise parandada,ilma et andmeedastuse kiirus väheneks. Lüüs Autodel,mille siinivõrgus on mitu juhtplokki,jagatakse võrk mitmeks osaks,et tõsta töökindlust ja vähendada valmistuskulusid.Sel juhul ei põhjusta ühe juhtploki toiteta jäämine kogu siinivõrgu ummistumist veateadetega,vaid ummistab vaid oma haru.Ühtlasi kindlustatakse veateadetest hoolimata,et võrgus jätkub andmeedastusjõudlust toimivusse seisukohalt oluliste sõnumite tarvis. Auto eri siinid ühendatakse omavahel lüüsi abil.Lüüs ei
8. Sideliinid ja –võrgud Andmed suured, seega oluline sideliinide läbilaskevõime. Võib kasutada fiiberoptikat. Kasutatakse koht- ja laivõrke. Nii traat kui raadioside. Põhiliinid: vaskjuhtmetest keerdpaar, koaksiaalkaabel, valguskaabel, kõrgsagedusside, mobiiltelefon, raadioside, pakettraadiovõrk, mikrolaineside, satelliitside.Avalikku telefonivõrku saab kasutada op. juhtimisel juhtmepaaride jäiga ühendamise korral. 9. Andmeedastuse koht- ja laivõrgud Kohtvõrk- (local area network, LAN) on piiratud alal toimiv võrk, mis rahuldab ühe kindla töörühma tarbijaid. Laivõrgud (wide area network WAN) moodustavad suuri süsteeme. näiteks telefonivõrk ja internet. elektrivõrgu op.juhtimiseks on vaid selleks otstarbeks loodud laivõrk, mille eest hoolitseb EE Televõrk. 10. Dispetšisüsteemi kasutajaliides Ehk MicroSCADA. Erinevate õigustega kasutajatel erinevad liidese omadused kasutada.
Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Suurt muutmälu , erinevaid kaarte mis lihtsustavad ja kiirendavad (nt . videokaart jne ) 21. Nimeta arvuti liike näited! Lauaarvuti , pihuarvuti , tööjaam 22. Millised on kolm põhilist andmeedastuse viisi arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Traadiga , õhu kaudu ( lained ) ja valgusega . 23. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). 760 x 8 =6080 bitti , 6080 : 4 =1520 sekundit (VALE ;) ) 24. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti
Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine; Turvamehhanismide ründed; Ründetarkvara. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 12 Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 13 Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Liinide manipuleerimine ka siserisk Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt Automaatvastaja kaugmanipuleerimine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 14 Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Infotehnilistest mehhanismidest on
nõuda kahte pöördumist põhimälu juurde: esiteks vahemälust andmeelementide üleskirjutamiseks, teiseks vajaliku andmeelemendi lugemiseks. Arvutiprotsessori (CPU) vahemälu on tavaliselt jaotatud mitmeks tasandiks (Layer). Tavalises protsessoris võib olla kuni 3 tasandit. Vahemälu tasand N+1 on üldiselt mõõtmetelt suurem ja andmete kättesaadavuse ja andmeedastuse kiiruselt aeglasem, kui vahemälu tase N. Kõige kiirem mälu on esimese taseme vahemälu Layer1 või L1. Tegelikult on ta protsessori lahutamatu osa, kuna asub protsessoriga ühel ja samal kristallil ja kuulub funktsioneerivate blokkide koosseisu. Protsessorites on vahemälu L1 tavaliselt jagatud kaheks vahemäluks, käskude (juhised) vahemälu ja andmete vahemälu (Harvardi arhitektuur). Enamik protsessoreid ei saa ilma L1 vahemäluta töötada. L1 vahemälu töötab protsessori sagedusel ja
Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Liinide manipuleerimine ka siserisk Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine Turvamehhanismide ründed; Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanism ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Info Tehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjetktid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid.
portaalid Seadmed: portal kraanad, tõstukid, jõuda virnastajad Peamised lastid: konteinerid, haagised, uued/kasutatud autod, tükklastid Nordlandkai terminal 7 Nordlandkai on multifunktsionaalne terminal, kus tegu on nii ratastega lastidega( haagised, veoautod) , kui ka metsasaadustega(puit), mis on toodud peamiselt Soomest. Online laodnus ja radio andmeedastuse süsteem tagavad optimaalse ladustamise planeerimist ja head terminali kontrollimist. Terminali territoorium: 484 000 m2 Kaide üldpikkus: 1550 m Sügavus kai ääres: 9,5 m RoRo kaid: 4 Rööbastee pikkus: 10 000m Seadmed: konteineri kraanad, tõstukid, jõuda virnastajad Peamised lastid: paber ja metsasaadused(puit), haagised, konteinerid 8 Schlutup terminal 9
Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus
, CRT. , , LCD-, , , CRT-. FED- . Dekooder Dekooder - , , , . , 1, 0. . n 2n . 2n . . (, , ) . . / . , . . . . . . . A DC 0 B 1 2 3 E Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. . , , , . . : . (bus arbiter). . Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaatorid - , . : , . - () , . , , , : , -- ( ); Optilised mäluseadmed " " CD-ROM . 1,2 . , , . . . " , " CD-R. , . CD-.
21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid (autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte). Infrapunaliidesel vilgutab üks arvuti infrapuna valgusdioodi ja teine anduriga loeb, mis infot esimene saatis. 24. Ülesanne nr 1
Seejuures seadsime ühe modemi A modemiks ja teise B modemiks. Ei mäleta kumb meie olime, B vist.. 5. Programmis Tera Term seadistasime järjestikpordi seaded (menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oli 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2 ja kontrollisime andmeside toimimist arvutite vahel. 6. Ostsillograafil seadistasime nii, et saime mõõta vahelduvpinget. 7. Fikseerisime liinis kulgeva signaali ajalise esituse andmeedastuse ajal, edastades mõlemalt poolt mõnda sümbolit või tähte, meil @. Ja salvestasime saadud pildi. 8. Panime ostsillograafi tööle spektrianalüsaatori reziimi ja fikseerisime liinis kulgeva signaali võimsusspektri kui andmeedastust ei toimunud ja kui edastatati mõlemalt poolt sümbolit @. Kui andmeedastust ei toimu: Kui mõlemalt poolt edastati: 3.4 Kodune individuaalülesanne Kasutades järjestikliidest on vaja edastada N bitti andmeid. N on üliõpilaskoodi numbrid
ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus Ühenduse loomiseks saadetakse esimene, ühenduse initsialiseerimise pakett läbi võrgu See pakett sisaldab päises sihtkoha täielikku aadressi ja igast võrgusõlmest läbiminekul salvestatakse selles loodava kanali loogiline number Selliselt luuakse edastuse ajaks virtuaalne (loogiline) kanal Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Ühendusega edastus Andmeedastuse pakettide edastamisel lisatakse nendele kanali loogiline number, mille kohaselt andmepaketid toimetatakse sihtkohta Ühenduse lõpetamiseks (katkestamiseks) saadetakse läbi võrgu vastavasisuline pakett, millega kustutatakse võrgu sõlmedes kanali loogiline number ja ühendus lõpetatakse Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 11 Ühenduseta edastus Ühenduseta edastuse korral valitakse igale paketile antud hetkel sobivaim teekond läbi võrgu
pisikestes tükki-des (nagu näiteks veebileht) ei pruugi efektiivne edastuskiirus sama suureks kujuneda kui oodatud. Telefonid GPRS vajab kasutamiseks uusi telefone, mis jagatakse toetatud kommunikatsiooniliikide järgi kolmeks. A-klass toetabsamaaegselt nii pakett- kui ka kanalkommutatsiooni (saab korraga nii andmeid edastada kui rääkida). B-Klass Toetab pakett- ja kanalkommutatsiooni aga mitte üheaegselt, jälgib aga mõlemaid kanaleid (saab andmeedastuse katkestada sissetuleva kõne vastamiseks). Praegu enim kasutatav C-Klass Toetab kas pakett- või kanalkommutatsiooni ja jälgib ainult oma toetatud kanaleid. Telefonid(A) GPRS mobiiltelefonide juures kasutatakse taolisi numbrikombinatsioone: 2+1, 3+1, 4+2 Nimelt suurem number tähistab seda, kui mitu kanalit on telefon võimeline allalaadimiseks hõivama, väiksem aga võimet hõivata kanaleid üles laadimiseks Telefonid(B) 3+1 telefon suudab seega alla laadida infot
siis kogu võrk ei tööta. z Edastuskiirus on piisavalt suur ja ühe liiniosa koormatus ei sega teiste arvutite suhtlemiskiirust. z Võrgus ir Täht-ringvõrk (Star-Wired Ring) z Ringvõrk omab tähtvõrgu kujulisi laiendusi. z Ühe võrguosa töötamise lakkamine ei lõpeta veel kogu võrgu tööd. z Info liigub aga mööda ringi ja pääseb ainult ühest arvutist teise. Topoloogia kokkuvõte Füüsiline Kaabel Andmeedastuse topoloogia protokoll Siinvõrk Koaksiaal, Ethernet, fiiber, keerdpaar LocalTalk Tähtvõrk fiiber, keerdpaar Ethernet, LocalTalk Täht-ring võrk keerdpaar Token Ring Puuvõrk Koaksiaal, Ethernet fiiber, keerdpaar
· Infopüük · Võltsimine · Süsteemide manipuleerimine · Turvamehhanismide ründed; · Ründetarkvara; Füüsilised ründed · Infrastruktuuri füüsiline rünne; · Vandalism; · Volitamatu sisemine hoonesse; · Vargus; · Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Süsteemi manipuleerimine · Andmete või tarkvara manipuleerimine · Liinide manipuleerimine ka siserisk · Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparaatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt · Automaatvastajate kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed · Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonnategelikest või oletatavatest turvaaukudest; · Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise
parameetrid,kandefaasi ja koodi mõõtmisandmed ja parandid. Eeldatakse ,et saaanud parandid on 500 km raadiuses küllalt sarnased. DGPSandmeside peab võimaldama andmeedastuse kiirust vähemalt 200 bitti (bitt = kahendnumber).Mida kõrgem sagedus,seda rohkem kaksikvahe (double defference) vaatlus: -kehe infot saab edastada ja seetõttu kasutatakse VHF ja vastuvõtjaga vaadeldakse ühte satelliiti kahel epohil UHF raadiosidet. Tudijaamad ühendatakse sageli t1 ja t2, - kahe vastuvõtjaga vaadeldakse kahte võrgus WADGPS, kus enne nõutava täpsuse
1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23
· sõnumi saamise või saatmise salgamine (mugav võimalus nt sisseantud tellimusest loobumiseks, desinformeerimiseks jne.) 38. Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi Olulisemad alaliigid: · andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõiguste muutmine vms) · liinide manipuleerimine · andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt) 39. Ründed turvamehhanismidele ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest.
· Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum
toimimiseks. Ajatempli taotlus ja Ajatempli vastus (inglise keeles Timestamp request and Timestamp reply message) Kõigil võrguseadmetel on süsteemikell. Tehniliste ajamõõtmise ebatäpsuste tõttu pole seadmete kellad omavahel sünkroonis. Ajatempli sõnumid aitavad ajakriitilistel rakendustel üle võrgu suhelda. Ajatempel kajastab keskööst (GMT põhjal) möödunud aega millisekundites. Sünkroniseerimiseks saadab andmeedastuse algatav seade ajatempli. Vastusesse lisatakse ajatempel sõnumi saabumise ja tagasi lähtestamise kohta. Marsruuteri kuulutus ja marsruuteri leidmise palve (inglise keeles Router advertisement and Router solicitation message) "Marsruuteri kuulutus" teavitab võrguseadmeid enda olemasolust ja edastab IP-aadressi. Marsruuterid edastavad seda sõnumit regulaarselt sätetes määratud aja tagant. Võrguliikluse vähendamise huvides on sõnumi levituse intervall tavaliselt 7–10 minutit
Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum
t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l.) - Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport I.) - Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli
..................................................................7 3. PILET.............................................................................................................................................8 1. Dekooder....................................................................................................................................8 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. ................................................................9 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. ......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed...........................................................................................................
Kõvaketast isel. järgmised näitajad: mahud ulatuvad 111GB-st kuni 4TB-ni levinumad ketta läbimõõdud on 1,8”, 2,5” ja 3,5” tolli ketaste pakett pöörlemiskiirus 4200 kuni 15000 pööret minutis. pöördumisaeg – näitab aega pöördumise algusest kuni andmete edastuse alguseni ülekande kiirus: o sisemine – näitab, millise kiirusega andmed jõuavad kõvaketalt kontrollerisse o väline – näitab andmeedastuse kiirust kõvaketta kontrolleri ja pöörduja vahel 20 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) Algselt töötasid Sony ja Philips audio-CD välja muusika salvestamiseks. Hiljem arendati välja CD-ROM-i andmete säilitamiseks. Esimest CD-d esitati 1984. aastal. Standardselt on CD-ROM-i läbimõõt 12 cm. Plaat (joonis 4.25) koosneb järgmistest kihtidest (alustades alt, sealt valgustab laser):
salvestatud sõna (First In First Out). Tegemist on puhvermäluga, mida kasutatakse erineva kiirusega töötavate süsteemi komponentide vahel. Ühelt pool kirjutab üks seade infopaketi oma kiirusega sisse ja teiselt poolt loeb teine seade paketi oma kiirusega samas järjekorras välja. Kahe pordiga mälu võimaldab sama aegselt lugeda ja kirjutada. Samaaegne kirjutamine ja lugemine eeldab, et adresseerimine, kirjutamise ja lugemise juhtimise loogika ja andmeedastuse kanalid lugemiseks ning kirjutamiseks peavad olema sõltumatud. Lugemise ja kirjutamise sõltumatus tõstab mälu hinda (more kristallipind). Võib kohata ka kolme pordiga, kust saab kahest allikast korraga kirjutada ning ühest infot lugeda. Assotsiatiivmälu. Tavalises mälus määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata aadressiga mälu sõnale vaid otsitakse sõna ühe osa järgi ülejäänud sõnaosa või
Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid. TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline ning seetõttu ei sobi ta sellistele asjadele nagu VoIP, SAN (Storage Area Network), DNS ja nii edasi. 7
Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks. Bitivoo tüürimisel võimendust muutes võib kaja summutaja põhjustada bitivigu. Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et teada anda erinevatest teenindustest. Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz). Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see konkreetse ühenduse ajaks välja. Kaja vähendamisega tegeleb sel juhul modem. Kommuteerimine Telefonivõrkudes on ühenduste loomiseks olnud kasutusel kanalikommutatsioon. Selline kommuteerimisviis loodigi algselt kõneedastuseks. Küllalt kaua kestnud analoogtelefonide ajastul tekitati kahe abonendi ühendamiseks nende
Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvuti-võrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen- datud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele res- surssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini
programmidele (Word jt); 2. Tuumtestid //kernel benchmark// - reaalsete programmide fragmentidest koostatud testid (Linpack, Lawrence Livermore Loops jt); 3. Sünteetilised testid //synthetic benchmark// - programmid, mis on spetsiaalselt koostatud jõudluse testimiseks (Whetstone (ujupunkttöötlus), Dhrystone (püsipunkttöötlus) jt); 4. Tehingutöötluse testid //transaction processing benchmark// - testid, mis on suunatud välismälude ja seadmete (süsteemide) andmeedastuse jõudluse võimekuse hindamisele (TPC testid jt); 5. Rööptöötluse testid //parallel benchmark// - testid, mida rakendatakse rööptöötlust kasutavate arvutite jõudluse hindamiseks (NPB1, NPB3, HPL, HPCC jt). 19. Protsessori jõudlust mõjutavad tegurid(programm, kompilaator, ISA, mikroarhitektuur, tehnoloogia). Valikut mõjutavad tegurid: Töötlusalgoritmi liik (universaalne, spetsialiseeritud) ja keerukus Süsteemi (nõutav) paindlikkus ja programmeeritavus
transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). Selliseid ühendusi nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks. TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d
2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8
Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin – nii nagu ütleb siini nimetus, on sünkroonsel siinil kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga. Kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada mitte üksikuid sõnu, vaid edastada plokk korraga. Selline edastus on kasulik vahemälu laadimisel. Asünkroonne siin – ei ole taktsignaali otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. Siinitsüklit jutiv komponent paneb aadressiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta. Siinitsüklit juhitavaks komponendiks võib olla nt protsessor. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema. Tagasisidega siin – DAtaValid signaal, millele vastu võttev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei
sama clock signaal. SPI – Serial Peripheral Interface – Sünkroonne järjestiklüli. Töötab fullduplex režiimis. Kasutatkse lühikesel distantsil kommunikeerimiseks. Nt sensorid, SD kaart. Toetab kõrgetel sagedustel töötavaid võrgulülitusi CPU-de ja teiste seadmete vahel. SPI on sisuliselt ümberlülitusregister, mis edastab jadamisi andmebitte teistesse perifeersetesse liidestesse. Andmeedastuse vältel mängib üks SPI süsteem “Master” rolli ehk nö. Peremehe rolli, mis kontrollib andmevoogu, samal ajal kui teised SPI-d on “Slave” rollis ehk nö. Sulase (neegri? /mihkel) rollis. Üks “Master” võib samaaegselt andmeid edastada mitmetesse “Slave”-desse. Kuid ainult üks “Slave” rollis töötav SPI võib juhtida väljundit kirjutamaks “Master”ile mingi aja tagant andmeid tagasi. SPI süsteem koosneb kahest andmeliinist ja kahest kontroll-liinist:
RPC-kutse NFS-deemonile nfsd. Kutse parameetriteks on failisang, failinimi ning kasutaja- ja grupikood faili pääsuõiguste kontrolliks. Et volitamata kasutajad ei saaks faile lugeda ega muuta, peavad kasutaja- ja grupikoodid mõlemas hostis kokku langema. Enamikus Unixi teostustes täidavad NFS-funktsioone nii kliendi kui serveri poolel tuumataseme deemonid, mis aktiveeritakse süsteemi käivitamisel: NFS-deemon (nfsd) serverhostis ja BIO-deemon (biod) klienthostis. Andmeedastuse parandamiseks teostab biod asünkroonset S/V-reþiimi, st eellugemist ja järelkirjutamist; kusjuures mitmed nfsd-deemonid töötavad reeglina samaaegselt. SMB SMB (Server Message Block) on võrguprotokoll, mille peamine kasutusala on pakkuda üle võrgu ligipääsu failidele, printeritele ja teistele seadmetele. Sarnaselt NFSle võimaldab see kasutada võrgus asuvaid faile samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. SMB on kõige paremini tuntud kui “Microsoft
Salvestatud info säilib ka pärast mälust lugemist toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua. Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 3. ANDMEEDASTUSE JUHTIMINE: SÜSTEEMID KATKESTUSTEGA JA ILMA, PRIORITEEDID Andmeedastuse juhtimine (bus arbitation) andmeedastuse juhtimise eesmärgiks on maksimaalselt efektiivne arvuti andmesiinide kasutamine ning nende otstarbekas jagamine kõigi arvuti funktsionaalsete komponentide vahel. Passiivne andmevahetus ei toimu I/O seadmete ning protsessori vahel mingit erilist suhtlust (I/O seadmed ei nõua tähelepanu) ning prioriteetide probleem on lahendatud korrapäraselt multipleksori abil.
pole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel. Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega: segmenteerimine koos lehekülgedeks jaotamisega tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbriks, leheküljenumbriks ja nihkeks. 3. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroone jne. Sünkroonne siin sünkroonnsel siinil on kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga, clock reguleerib Asünkroonne siin Taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavatae signaalide abil. Saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis, kui andmed valmis saadab prose teise sünkrosignaale, mis eelmised maha võtab. Ajastus on asünkroonsel siinil paindikul. Asünkroonse siini eelis on sõltuvuse puudumine sünkrosignaalist. Tagasisideta siin DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata lugema Tagasusidega siin DataValid signaal, mille vastu võetav signaal annab
Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism. Volitamatu sisenemine hoonesse Vargused Ressursside väärkasutus Ressursside blokeerimine Infopüük Võltsimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine. Liinide manipuleerimine ka siserisk. Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu. Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkinna telikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Ründetarkvara
koonduksid ning koos asuksid probleemi lahendama, soovitavalt koos AS Tallinna Sadamaga. Kõige kasulikum ja efektiivsem oleks kõiki Eesti kaubasadamaid hõlmava EDI süsteemi loomine. Järgmisest aastast alustab tööd kaubaveo logistika elektrooniline andmevahetussüsteem, mis võimaldab transpordifirmadel ületada Eesti piir vaid paar minutiga. EDI andmeedastuse käivitamiseks luuakse hüvisvõrk ehk virtuaalne võrk, mis hakkab teisendama erinevate sõnumi edastajate infot ühtsesse formaati ja saadab need edasi sõnumi adressaadile, samuti on tema ülesandeks vastutada andmeturbe eest ja hallata asjakohast teabehoidlat.E-piiriületuses hoiab kokku aega ja tõstab turvalisust lühendab piiriületusprotsessi tundidest minutiteni ca 400 000 kaubaautol aastas,info tegelikust piiriületusest saabub ette, mis
(IEEE GlobalHistory Network, 2012) 2.3.2 802.11b Teine versioon standardist sisaldas endas väga suuri muutusi võrreldes esimese versiooniga. Väljastati see 1999. aasta juunis ja uutest muutustest kõige suuremaks võis pidada dramaatilist maksimaalse kiiruse tõusu. Nüüdsest võis olla teoreetiline maksimum kiirus 11mbps aga see oli ainult siis kui signaal seadmete vahel oli tugev. Kui signaal oli nõrk, siis langes ka andmeedastuse kiirus seadmete vahel. Sarnaselt eelmise versiooniga kannatab ka seegi vana 2.4 GHZ sageduse probleemi all ehk seda võisid segada muud seadmed nagu telefonid. Esimesed 802.11b seadmed jõudsid turule enamjaolt väga kiiresti, sest vanad seadmed, mis kasutasid 802.11 standardit, võisid tarkvara uuenduse tulemusel minna üle 802.11b standardile. Kasutajal oli ka võimalus valida ise aeglasem ühenduse kiirus, mille tulemusena oli signaal tugevam ja ühendust ei mõjutanud teised seadmed mis
Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism. Volitamatu sisenemine hoonesse Vargused Ressursside väärkasutus Ressursside blokeerimine Infopüük Võltsimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine. Liinide manipuleerimine ka siserisk. Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu. Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkinna telikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Ründetarkvara
Andmeedastuskiirused 20, 40 ja 250 kb/s. Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978. Käskude edastamiseks kasutatakse tugevvoolu juhtmeid. X10 PRO formaat on tugevvoolu juhtmetes andmeedastuse de fakto standard. X10 edastus sünkroonitakse tugevvoolu vahelduvpinge nullväärtustega. Loogiline 1 antakse edasi 1ms pikkuse signaaliga sagedusega 120kHz ning loogiline 0 selle signaali puudumisega. Võrgu elemendid võivad olla saatjad, vastuvõtjad või mõlemad neist üheaegselt. Vastuvõtuseadmed toimivad kaugjuhitavate lülititena või regulaatoritena lampidel. X10 käsud võimaldavad lülitada seadmeid sisse ja välja ning määrata lampide heleduse astet
Andmeedastuskiirused 20, 40 ja 250 kb/s. Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978. Käskude edastamiseks kasutatakse tugevvoolu juhtmeid. X10 PRO formaat on tugevvoolu juhtmetes andmeedastuse de fakto standard. X10 edastus sünkroonitakse tugevvoolu vahelduvpinge nullväärtustega. Loogiline 1 antakse edasi 1ms pikkuse signaaliga sagedusega 120kHz ning loogiline 0 selle signaali puudumisega. Võrgu elemendid võivad olla saatjad, vastuvõtjad või mõlemad neist üheaegselt. Vastuvõtuseadmed toimivad kaugjuhitavate lülititena või regulaatoritena lampidel. X10 käsud võimaldavad lülitada seadmeid sisse ja välja ning määrata lampide heleduse astet
annaabi.ee 
