"Sügisball" Mati Unt 1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist.
Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235. emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“.
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse,
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et
Mati Unt modernistlik romaan ,,Sügisball". Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale
Sügisball Mati Unt Tegelased: Eero luuletaja; nukker & üksik (lk12) August Kask meestejuuksur; vana & kibestunud (lk16) Maurer arhidekt; uudne & modernne, unustab naise (lk20) Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46)
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub.
Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga populaarne, samanimeline film võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi peaauhinna. Põhjust ei ole raske aimata, teema on universaalne: linnastumine ja elu anonüümses linnakeskkonnas (nn linnakirjandus kui nähtus oli neil aastatel tõusuteel), tegelaskujudes tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates hoonetes asuvad korterid ,,on laotud üksteise peale" nagu ka kirjaniku süzee: pildikesed ja
tema sõbrad ja esimene silmarõõm Kai. Ta ei tahtnud Kaid loovutada oma pinginaabrile , temaga oli ta kogu aeg võidelnud Kai tähelepanu eest. Teel mõtles ta selle peale kogu aeg, eriti kuna tema isa oli tema jaoks üpriski võõras, sest tema kaptenitöö hoidis teda perest kogu aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta vanem , kuid see neid ei heidutanud. Alguses oli Bodagna natuke aega ka Magnuse isa armuke, kuid see ei kestnud pikalt. Veidi pärast seda, kui poolatar oli lahkunud , oli ta juba
Sügisball Raamatu kokkuvõte Sügisball jutustab kuue inimese elust samas linnaosas, kuid need inimesed omavahel ei ole kohtunud, alles raamatu lõpus nad kohtuvad. Raamaru üks tegelane on Eero, kes oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit. Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer, kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene.
Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama jääda, sest pole ülemist korterit, kus toimuks hilisõhtune pidu või alumist korterit, kus keegi otsutab õhtul remonti tegema hakata. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Antud teoses vihastas mind see juhtum, kus August Kask piilus oma pikksilmaga teiste inimeste korteritesse ja uuris, mida inimesed teevad. ,,August Kask tegigi nii. Ta oli ostnud suure pikksilma ja uuris sellega öösiti vastasmaja aknaid." Minu arvates on selline teguviis labane. Inimesed, keda jälgitakse salaja kuskilt kaugelt, ei saa tunda end turvaliselt isegi mitte oma kodus, sest iial ei või ju teada, mida jälgija tegelikult tahab. Antud olukorra tegi August Kask küll oma uuringuid, kuid teised võivad arvata, et jälgijal on mingid
* Täna on sinu päev, aga minu sõda. Sinu mets ja veebruarihommik. Sinu päev, aga minu päev ka. Kui mina suren, on minu maailmal lõpp, aga sinu maailm kestab edasi. Sina külastad mind maailmas, tahtsid oma mõtetes tappa, röövida ja reostada, aga jätsid mind siiski üksi. 4) Mati Unt ,,Sügisball" · Põhitegelased: Eero Mustamäe paneelmajas elav luuletaja, naise poolt maha jäetud. Tema sooviks oli leida oma luuletusi mõistev lugeja. Talle meeldis olla üksinda kodus, harva käis ta sõpradega väljas. August Kask ta elas Eeroga samas majas, kuid ei teadnud üksteist. Ta armastas täpsust ja statistikat.Ta on meestejuuksurist vanapoiss, kes ei suhelnud eriti kellegagi. Ta vältis kontakte teiste inimestega.
Postmodernistlik romaan. Tegevus toimub tolleaegses uudses elamurajoonis Mustamäel, mis on autori arvates elamiseks ebaloomulik keskkond. Sest inimesed on küll tihedalt kokku surutud, kuid üksteisele võõrad ning puudub kontakt loodusega. Läbiv teema on selles romaanis üksildus. Teoses on mitu paralleelselt kulgevat inimsaatust, mis hiljem põimuvad ja üks teist mõjutavad. Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks Mustamäe projekteerija; sveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha. See romaan näitab, kuidas inimesed elavad igaüks omas maailmas ega mõista sageli üksteist. Tõnu Õnnepalu ehk Emil Tode Tema tuntuim teos on romaan ,,Piiririik" (1993). Teos oli omal ajal väga uuenduslik eesti kirjanduses. Teos on postmodernistlik, tegevus toimub Pariisis
sümbol, kes tahaks uuendusi ja muutusi ühiskonnas. Võimukandjate komisjon otsustab ta ikkagi tappa, et elu saaks samas rütmis jätkuda. See sümboliseerib, kuidas käituti nõukogude võimu ajal teisitimõtlejatega. Romaan ,,Sügisball" (1979) kujutab tol ajal uuenduslikku magalarajooni Mustamäed. Kujutab erinevaid inimesi, kes seal elavad (sh telerisõltlasest üksikema Laura, pervert August Kask, arhitekt Maurer, ettevõtlik ja moraalivaba restorani uksehoidja Theo, luuletaja Eero).Algul kulgeks nagu igaühe elu eraldi ja kõiki vaevab mingil määral üksindus. Romaani jooksul puutuvad nende elud kokku ja nad mõjutavad üksteist. Romaan näitab, kuidas ka paljude inimeste seas võib inimene jääda üksikuks ja tunda, et teda ei mõisteta. Linnakeskkonnas on inimesed tihti võõramad, kui maal või külades. Emil Tode
näiteks: Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud Film oli fragmentaarne Kindla teemaderingi eristamatus Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad) Arhitekti naine Ulvi ( soovib oma mehega kontakti saada, kuid lõpuks leiab, et sellel pole mõtet) Laura tütar (õpib alles maailma tundma) Ristumiskohad: August kiindub Laura tütresse, kellega nad peavad mitmeid sõnatuid vestlusi. Ulvi ja Theo leiavad üksteist, kuid Theo
"Sügisball" on 2007. aastal valminud draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimielisest romaanist. Filmi rezissöör on Veiko Õunpuu, kunagine maalikunstnik, esseist, produtsent ja hevikitarrist. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda ühendab üksindustunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt.
Praegugi leidub inimesi, kes pole valitseva süsteemiga rahul ja mõtlevad teisiti. Kui siin avaldub rahulolematus ainult Timo kaudu, siis nüüd on pigem suuremad rahvahulgad, kes käivad meelt avaldamas ja saavutavad eesmärgi erinevalt Timost. "Sügisball" M. Unt 1) Kus ja millal? 1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on seeeest statistikahuviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees.
Praegugi leidub inimesi, kes pole valitseva süsteemiga rahul ja mõtlevad teisiti. Kui siin avaldub rahulolematus ainult Timo kaudu, siis nüüd on pigem suuremad rahvahulgad, kes käivad meelt avaldamas ja saavutavad eesmärgi erinevalt Timost. "Sügisball" M. Unt 1) Kus ja millal? 1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on see-eest statistika-huviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees.
Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta
Lapse nimi oli Aap, seda ütles ta ise ja pidas tüdrukut oma emaks. Pärt ütles, et röövlid peksid teda ja võtsid koti ära. Karina läks keldrisse toitu otsima ning leidis oma musta nahkkoti. See oli täis raha! Varsti tuli Marius musta autoga. Selgus, et see on Kääbuse talu, kuna seal elas enne kääbusekasvu mees. Marius võttis ta koos lapsega peale ja nad sõitsid ära. Auto oli sama mis röövlitel- Ford Mondeo. Pärt ei läinud kaasa, sest tundis ära röövlite auto. Marius viis ta ühte suvilasse, mis oli justkui paradiisis järve kaldal, ja käis ise pidevalt ära. Majas oli veel keegi Eero ja vannitoas naiste aluspüksid. Marius oli rahutu ja vahelduva tujuga. Puudus justkui kontakt välismaailmaga. Karina tahtis sealt ära minna, aga Marius valetas, et pole aega ja et auto on katki. Järve ääres kohtas Karina neidu. Too ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga lastekodus olnud
Intervjuu Allan Vainolaga. 5 häirida.12 Intervjueeritavad mainivad ka mitmel korral, et diskomeheks (nendest pikemalt edaspidi) hakkamine oli välistatud, sest nende väärtushinnangud kehastasid punkaritele kõike seda, mille vastu punk võitles – näiteks konformism ja Läänelikud eluviisid. Diskomehed mõjusid punkaritele tobedate ja arusaamatutena, sest väärtustasid enim välismaist diskomuusikat, teksapükse, kilekotte ja tosse, Eero Tamm sõnab intervjuus lisaks, et võrreldes punkaritega oli diskomeeste maailmapilt palju ahtam ning vähem vaimne ning et punkarid olid üldjuhul võrdlemisi suure lugemusega13. Lisaks aitas punkliikumise tekkimisele ENSVs kaasa selle populaarsus Lääneriikides. Maailma tõenäoliselt tuntuim punkbänd Sex Pistols ilmus maailmaareenile 1970. aastate teises pooles ning Soome televisiooni kaudu said sest osa ka ENSV põhjaosas elavad inimesed
Ta kohtub naisega kes tutvustab talle enda tütart ja ta hakkab õhtuti temaga kohtamas käima.Hilem selgub, et neid oli 2 kaks õde, nad ei saanud koos välja tulla, sest neil olid ainult ühed kingad kahepeale. Selles loos jutustatekse palju tolleaegsest vaesusest. Enn Jaanipoeg ,,Väike Eero" oli naabripoiss kes käis nõu küsimas, ta isa oli kunstnik, ema aga suri. Isale saadeti kiri kus üks naine pakkus end naiseks, oli neil katseajaga. Eero käis siis naabrimehele rääkimas kuidas neil n.õ. uue emaga läheb. Kokkuvõttes naine ei sobinud, oli liiga töökas ja korralik. Andres Kasteorb. Tema kohtub oma loos naisega, kellel on väga armukade mees. Lõbuks ajas mehe armukadedus naise väikesele seiklusele. Rein Malvet. Ta nägi nägemust või unenägu tütarlapsest, kes armastab teda piiritult, selle tüdruku nimi oli Monika Tee. Ta hakkas linnast kus ta viibis seda neiut otsima. Ta
aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011
Kuid see ei ole tema kott, sellel ei ole vana kleepeka jälge, ning see kott on raha täis. Karina jätab koti sinna kust ta selle leidis. Marius tuli Karinale ja lapsele järele. Kui Pärt näeb musta Ford Mondeot keeldub ta kaasa minemast, sest tema ründajad olid sõitnud samasuguse autoga. Marius viis Aapi ning Karina enda majja, mis asus järve kaldal. Ta juhatas nad väikesesse kuid hubasesse tuppa esimesel korrusel. Marius ise elas maja teisel korrusel. Majas elasid veel Eero, Helen ja Anett.. Majas oli veider süsteem. Liikumist oli väga vähe, samas puudus polnud millestki. Külmkapp ja sahver olid toitu täis. Omavaheline suhtlus ning ka suhtlus välismaailmaga oli minimaalne. Tundub nagu aeg seisaks selles majas. Maja taga puude all seisab suur suletud furgooniga veoauto, mis ei ole Karina majas viibimise ajal kordagi liikunud. Õhtuti kui Aap on magama jäänud on Karinal võimalus järve ääre käia.
Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg. Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks. Tänu heale perekonnale oli tal korralik kavastus. Kõnelaadi oskad kasutuada vastavalt vajadusele. Kui oli vaja karm olla, siis seda ta ka oli. Sander küll ei sallinud, et Matilda teda luuletusi kirjutama sundis, aga ta armastas teda sellegipoolest. Olid teiste tegelastele meeldmööda. Välimus oli korralik ja tänu perekonna rikkusele kandis ka kalleid riideid. Ta hoolis väga teiste arvamusest. Ta ei tundunud erti haritud inimene, kuna tahtis jätta muljet, et teda huvitab luule, et parem teiste silmis olla. Laura on Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Käitus nii nagu rikkad daamid käituvad. Kõnelaad
Pärast raamatu väljaandmist ta muutus ülbeks, üleolevaks ja ennasttäis olevaks(,,Naa, ma arvasin ju kohe, et annan neile kogu aastaks lehetäidet!"). Matilde ja Ludvig vahetasid koha, enne käsutas Matilde Ludvigit, pärast vastupidi (,,Matilde, too mulle klaas konjakit!"). Kui Piibeleht oleks peaaegu, et kogu Ludvigi varanduse endale saanud, siis tunnistas Ludvig vana Vestmanile, et Piibeleht pole ärimees ja Ludvig pole luuletaja. Ta tegi seda, sest ta kartis, et võib oma rikkuse kaotada ning see näitab et ta on ahne. Tal oli idee, et Piibeleht kirjutaks talle raamatu tema eest, mis näitab, et valetamisega tal pole probleemi. Kui tutvustati Piibelehte, siis ta väitis koheselt, et Piibeleht on ärimees. Ta isegi pettis oma äia, et tema saladusi hoitaks. Ludvig ei ole just aus mees, pigem vastupidi. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Laura Vestman riietub lihtsalt, kleit seljas ja asi korras. Ta on Matilde noorem õde
onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas Tallinnas Hiiul, Pargi tänavas. Juba väga varajases nooruses oli Urmas silmapaistev laps: tähelepandav oli varajane rääkimisoskus, hea miimika, seltsivus ning tihti ka tahtmine seltskonnas kõva häälega laulda. Urmas oli viisakas ja korralik poiss, kes armastas väga loodust. Väiksena armastas ta muuhulgas luubiga lilleõisi uurida ja abistas isa meisterdamisel- ehitamisel. 1960. aastal sündis Urmasele õde Merike ja 1968. aastal vend Marko, kuid Urmas oli õest- vennast hoopis rahulikuma meelega. Kodu oli Kibuspuule väga oluline koht. Urmase „võrratu lastetuba“ paistis välja kogus tema olekus, käitumises ja suhtumises. Väga aktiivne väljas käija Kibuspuu ei olnud, vaid armastas pigem raamatuid lugeda ja joonistada. Ta luges vabalt
Teda austati ja armastati. Välisuselt oli tavaline. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus. Teiste tegelastega sai suhteliselt hästi läbi. Suhtus teistesse hästi. Välimuselt oli väga kena. Ta isa oli rikas sai endala kalleid riideid. Vaimselt oli täiseti normaalne. Armastas luulet. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada. Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander armastas teda. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
