Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Pimedad" Maurice Maeterlinck kokkuvõte/analüüs (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kirjandusteose analüüs
Koostaja : Sten Kangilaski
8.12.11
Pimedad
Maurice Maeterlinck
Tln Perioodika 1996
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Kuus pimedat istusid kuskil kivi või kaljurahnu juures, natuke eemal oli mingi kirik või loss. Tegelasteks olid pimedad inimesed, osad sünnist saati pimedad, osad hiljem pimedaks jäänud, mõni pimedaks jäänu suutis veel mingit moodi ähmaselt näha, mitte selgelt, kõigest piisavalt, et aru saada kas väljas on valge või pime.
See kirik või loss oli neile „varjupaigaks.“ Keegi oli nad sinna randa kivi juurde toonud . Üks pimedaks jäänutest tahtis hakata tagasi varjupaika liikuma, kuid sünnist saati pime arvas , et oleks palju targem sinna jääda ning oodata, kuni neile järele tullakse. Ilmselt ootasid kirikuõpetajat või nunna - kedagi kes nende eest hoolitseb. Ootasid, et neile järgi tuldaks, ning kirikusse tagasi juhatataks.
Mingi hetk tuleb metsast keegi. Mõni hetk hiljem saadakse aru, et tegemist pole mitte inimese, vaid nende varjupaiga koeraga. Koer hakkab ühte sündinud pimedatest enda järel kiskuma. Üks hetk jääb koer seisma, sündinud pime kobab midagi enda ees, see on külm. Ta saab aru, et tegemist on koolnuga. Avastatakse, et preester on surnud.
Mõni aeg hiljem kuuleb üks pimedatest lehtede kahinat, keegi tuleb. Nõdrameelse laps hakkab nutma . Saadakse aru, et keegi tuleb, muidu laps ei nutaks. Laps tõstetakse kõrgemale, et ta paremini näeks. Sammud jõuavad pimedateni, nende keskele , pime naisterahvas küsib, kes oli tulnud, kuid vastust ei saanud. Väike laps hakkab südantlõhestavalt nutma...
2. Teose probleemistik ja ideestik
1)Kas elu kohta peab kõike teadma?
Ei pea. Selle vastuseni jõuab sündinud pimedate kaudu, kes pole kunagi maailma visuaalselt näinud, kuid see-eest tunnetavad seda ning on rahul.
2)Kas hea elu elamiseks peab maailma oma silmadega nägema?
Ei pea. Sündinud pimedad, kes pole mitte kunagi näinud, tundusid olevat rahul enda olukorraga, nad polnud mitte kunagi näinud, kuid nad kujutasid maailma endale ette.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Keskseteks tegelasteks tundusid olevat kolm sündinud pimedat. Nad tajusid ennast ümbritsevat maailma hoopis teistmoodi, kui teised tegelased – pimedad, kes on varem olnud nägijad ning hiljem nägemise kaotanud.
Sündinud pimedad tundusid võtma kõike toimuvat palju vabamalt kui pimedaks jäänud, nad ei reageerinud äkiliselt kõige peale, mis nende ümber toimus, pimedus oligi nende maailm.
Kuna nad polnud mitte kunagi pärismaailma oma silmaga näinud, siis olid nad niivõrd harjunud mittenägemisega, et tajusid kõike helide põhjal, said palju paremini aru mis nende ümber toimub kui need, kes on olnud nägijad.
KOLMAS SÜNDINUD PIME: „Ma tunnen juba ammu koltunud lehtede lõhna.“
KUUES PIME: „Ma katsusin kord üles tõusta, aga ümberringi on kibuvitsad; kardan kätt välja sirutada.“
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Pime vanaeit
Ta oli selline kergelt unistaja tüüpi, ta pööras pidevalt tähelepanu ümbritsevale. Jutustas sellest, millisena ta hetkel neid ümbritsevat ette kujutab, missugune ilm on, milline on taevas. Ta tundus olevat leppinud sellega, et ta pime on ning tunnetas kogu ümbritsevat maailma, kordagi nägemata seda saart kus nad olid. Samuti meeldis talle oma lapsepõlve meenutada – seda aega, mil ta veel nägija oli.
Valisin just selle tegelase, sest ta oli kunagi olnud nägija, ta teadis milline maailma tegelikult välja nägi ning ta suutis seda ette kujutada, vaimusilmas näha tegelikku maailma, luua endale kuuldavate helide põhjal vaimusilmas visuaalne pilt ümbritsevast keskkonnast. Ta teadis, mis tunne on olla nägija.
5. Teose miljöö
Teose tegevus toimus pimedal ajal, öösel või hilisõhtul kuskil saare peal. Läheduses asus mingi loss või kirik. Tundus olevat tuuline ilm, võimalik, et enne sügisel täpselt enne talve, enne lume mahatulekut. Tegelased tundusid olevat välitingimustes.
Tegelased võis jagade kahte suuremasse gruppi – sündinud pimedad ja need, kes varem on olnud nägijad. Mõlemad tajusid neid ümbritsevat hoopis erinevalt, sündinud pimedad tundusid kõike neid ümbritsevas keskkonnas toimuvat palju rahulikumalt võtvat kui need, kes on varem olnud nägijad. Varem nägijad olnud tundusid olevat pidevalt ärevil ja reageerima kõige peale, mis nende ümber toimus, lehesahin või tuule poolt tekitatud heli.
6. Minu arvamus teosest
Minu arvates oli see teos väga mõtlemapanev. Andis mõista, milline võib olla pimeda inimese igapäevaelu ning pani rohkem hindama seda, et välist maailma näha saan. Eriti tekkis kaastunne sündinud pimedate puhul, kes pole kunagi ümbritsevat maailma näinud, kui oli hea meel, et nad seepärast nördinud ei olnud, nad suutsid teadmatust fantaasia abil meeldivamaks muuta ning üritasid teiste meelte abil luua pilti neist ümbritsevast.
Samuti oli huvitav lugeda sellest, mida tundis inimene, kes on varem näinud ning pimedaks jäänud. Sündinud pimedatel tundus olevat veidi lihtsam oma saatusega leppida kui pimedaks jäänutel, sest sündinud pimedad ei osanudki muud moodi elada, pimedus oligi nende maailma, nad olid sellega väga harjunud ning palju harjumatum oleks ilmselt olnud nägijaks saada.
TEINE SÜNDINUD PIME: „Ei tea, mis meie jalge all võib olla...“
TEINE SÜNDINUD PIME: „See on tuul. Kuulake!“
PIME VANAMEES: „Me pole kunagi seda maja näinud, milles elame-, asjat katsume ta seinu ja aknaid-,me ei tea, kus me oleme!“
Pimedad-Maurice Maeterlinck kokkuvõte analüüs #1 Pimedad-Maurice Maeterlinck kokkuvõte analüüs #2 Pimedad-Maurice Maeterlinck kokkuvõte analüüs #3 Pimedad-Maurice Maeterlinck kokkuvõte analüüs #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Teose sisu lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Minu elu lugu
4
docx

Minu elu lugu

Tema üksikasjalikud ja väga täpsed kirjeldused loodusest, reisidest, erinevatest situatsioonidest jm on märkimisväärsed. Mina, kes ma näen ja kuulen, ei suuda ka kirjeldada ega kirjutada millestki nii emotsinaalselt nagu seda on teinud Helen Keller, kellel puudus võimalus näha silmadega ning kuulda ja kuulata kõrvadega. Helen Keller on väitnud, et ta nägi unenägusid. Aga kuidas ta neid nägi, kui ta ise oli pimekurt...? Kas pimekurdid ja ka pimedad näevad unenägusid samamoodi nagu nägijad? Saan aru nendest, kes on nägemise mingil ajahetkel kaotanud. Neil on ehk säilinud mälus mõningad pildid nähtust. Aga inimene, kes on pimedana sündinud...kas tema oskab või saab üldse millegi välimust ette kujutada? Ja lisaks veel unenägusud näha? Olen mõnikord mõelnud, kes on raskemas olukorras, kas kurdid või pimedad. Arvan, et pimedate inimeste elu on siiski raskem. Kurti inimest takistab asjaolu, et ta ei kuule ja ehk ei

Erivajadustega õppija
Kirjanduse konspekt - realism-sümbolism
10
doc

Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused

Kirjandus
O Wilde-E A Poe jt
4
doc

O.Wilde, E.A.Poe jt.

võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks. Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud). Kujundid ja metafoorid tema luules ei ole loogilised, aga olulised ongi kujutluspildid, mis lugejas tärkavad selle mõjul ja luuletuse meeleolu tajumine. Ta oli üldiselt julge ja rõõmus oma luuletustes. Kõige sümbolirikkam oli luulekogu ,,Illuminatsioonid" Maurice Maeterlinck 1862-1949 Sümbolistliku draama rajaja, mis kujut elu sümbolite abil. Esimene kuulsaim näidend draama -,,Pimedad" . Tegevus toimub üksildasel saarel keset merd, kus on pimedate varjupaik. Nende hooldaja vana preester on toonud nad välja jalutuskäigule. Näidendi alguses istuvad pimedad õues ja ootavad preestri tagasitulekut, kuid pr on ka tegelikult laval, kuid ta on surnud. Pimedad saavad oma olukorrast aru ja enamik neist tunneb hirmu. Arutavad, mida

Kirjandus
Diana Leesalu-Mahajäetud maja
44
docx

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“

hädas“) -Simmu käis maalt lapsi röövimas, kuna florianlaste kuningriigis ei sündinud lapsi. 14 LAHENDUS: Poisid hävitasid tehased ja päike hakkas paistma. Aeg hakkas edasi käima ja armastuse-puud hakkasid taas õitsema. -Ferimont ähvardas iga hetk Floriana müüridest läbi saada ja kõik hävitada. LAHENDUS: Poisid suutsid päikese tagasi tuua ja valguse saabumine tabasi ferimontlasi ootamatult ja nad kõik muutusid tuhaks. Peategelased ja nende analüüs Joonas: Joonas oli üheksaastane poiss, kelle parim sõber oli Martin kellega nad olid sõbrad juba sünnist peale (otseses mõttes). Joonas ja Martin sündisid 30 minutilise vahega ja hiljem sattusid nad kõrvalkorteritesse elama ja ka samas kooli käima. Joonasel polnud vendi ega õdesid ja ta vanemad olid väga tihti kaua tööl. Sellistel aegadel pani Martini ema ta voodisse. Joonas ei mõistnud absoluutselt tüdrukuid. Tema vanemad kingivad talle kogu-aeg uusi 15

Eesti kirjandus
Uusromantism
5
doc

Uusromantism

(proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale. 1 Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen, Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper).

Kirjandus
Sügisball-Mati Unt
6
odt

"Sügisball" Mati Unt

Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajam

Kirjandus
Maailmakirjanduse suured teemad lugemispaäevik
8
docx

Maailmakirjanduse suured teemad lugemispaäevik

Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast

Kirjandus
SINUHE
16
docx

SINUHE

Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' ­ Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna. `'Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.'' ­ Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda. II Raamat: Elu hoone `'Vahest soovin, et sõpra

Kirjandus




Kommentaarid (3)

totakad profiilipilt
jaanus jahumägi: väga kasulik ja põhjalik materjal. aitas väga =)
18:30 16-01-2012
elisekas1 profiilipilt
elisekas1: Oli abiks. Sisukas.

12:36 25-09-2012
trinzzik profiilipilt
trinzzik: no mida nalja :)
16:01 23-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun