Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Mida eestlane väärtustab?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hindad, elul, varuks, tundmine, püüelda, hobi, varakult, sport, muusika, niisamuti, teenimine, kukuks, hunnik, omades, õnnetu, rahal, asjale, ilusatisikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla. Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pereelu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda
Mis on inimeste elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev.Seal tuleb mängu inimeste tolerantsus ja otsustus, kellega oma aega ühiseid vaateid ja aega jagad.Pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla...
lühidalt defineerida. Seda peab lihtsalt ise kogema. Mina olen seda teinud ja võin öelda, et elus ilma sõpradeta pole suurt midagi huvitavat. Elu tõelised ja näilised väärtused. Mis on elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu
Sõpradest on kasu ja/või abi: nad on alati olemas, kui neid vajad; saad jagada mõtteid ja tundeid kellegagi, kes saab aru; aitavad sind, kui sul on probleeme; sõbrad lihtsalt vajalikud; nad on ägedad, neile saab loota; sõpradelt saab häid nõuandeid; sõpru saab usaldada; kui on mure, saab pöörduda tema poole; sõbrad on tähtsad, aitavad vaba aega veeta ning end vajalikuna tunda; sõbrad on alati toeks; sõbrad aitavad välja ja ilma nendeta poleks elul mõtet. Nende seas tunnen end vajalikuna: sõbrad on nii abiks, kui ka toeks; nad on mulle toeks; nad on mul alati olemas; sõbrad ongi kogu mu elu; tunnen, et olen keegi. Polegi sõpru vaja - sel valikul puudusid kommentaarid. Kommentaarid sõprade olulisuse teemal. Antud küsimusel oli kõige rohkem kommentaare vastajate poolt, millest võib järeldada, et noortele on sõbrad ühe suurema tähtsusega nende elus ning seda hinnatakse kõige kõrgemalt.
töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused
Mina ja ettevõtlus Ettevõtjaks olemine on vastutusrikas töö. Ettevõtjaks hakkamisel võib olla mitu ajendit. Peamine ajendiallikas on enamasti elatise teenimine, kuid on ka teisi motiveerivaid faktoreid. Mõnel juhul tekib inimesel lihtsalt hea äriidee või on mõni eriline anne. Oma ettevõte luua on tõhus valjapääs, kui pole võimalik võõrsil töötada. Saab ju töötada ka omas kodus iseenda peremehena. Kavalamad ettevõtjad teevad aga nii, et muudavad oma hobi ametiks. See on väga osav lüke, sest siis pole töö vastukarva ja töö laabub alati paremini kui ta on meeldiv. Nagu öeldakse: valida tuleb ametipost, kus ollakse valmis tööd tegema ka ilma tasuta. Ka mina olen juba ettevõtjaks olemist proovinud. Nimelt asutasime koos kahe sõbraga õpilasfirma ,,Starlight accessories" mis tegeles mõneti ka taaskasutusega. Täpsemalt võtsime me vanad auto süüteküünlad, puhastasime nad ja varustasime kõige vajalikuga, et muuta nad
kuhjumise kriis. Sageli teravdab olukorda ka laste murdeiga, mis on perele tõeline katsumus. Neljas abielukriis tekib enamasti kahekümne viiendal abieluaastal ja selle märksõnaks muutub meeste nn teine noorus. Lapsed suured, pesa tühi ja vanaisaks saamine näib meestele sageli lahjem perspektiiv kui laiast ilmast õnneotsimine. 6 Miks me tülitseme? Mis viga oleks elul, kui puuduksid konfliktid! Kuid kas selles paradiislikus rahus ei jääks paljud asjad segaseks? Ilm ju ka muutub pärast suurt tormi erakordselt selgeks ja klaariks. Eks me kõik ole korduvalt kogenud, kuidas rahulik vestlus läheb märkamatult üle kuumaks väitluseks, mis omakorda kirglikuks tüliks muutub. Nii vestluse kui tüli sisu võivad olla samad, vahe on suhtlejate toonis ja suhtlemise intensiivsuses.
hing) Pascal: ,,inimene on mõtlev pilliroog" Inimene kui mikrokosmos: inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt. Inimene kui liitsubstants: Liitsubstantsi osa Võime Intentsionaalne objekt Keha Iha Nauding/ rahulduse allikas Hinge alam osa Iseloomu omadused, Armastuse/tunnustuse nägemine, tundmine, allikas. Au taotlemine kompimine Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas 5. Kristlik mõtlemisviis Erilisus kogu loodu hulgas(siiski veel mõeldakse, et inimene on liitsubstants): 1.Kogu inimene on jumala palge järgi loodud 2. Inimene tunneb head ja kurja ja eristub sellega kõigist teistest olendeist Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt.
Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb
Kuigi uuringutega pole seda tõestatud või kasvatajatelt rahulolu kohta päritud, siis ise selles ringis viibinuna tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates. Rõõmsate ja võidukate hetkede jagamine toimus niisamuti ühiselt – seda suuremaks kasvas selle positiivne mõju. Iga õpetaja oli teisele toeks ning pakkus lahkelt oma abi, mistahes küsimuste lahendamisel. Ka lasteaiast väljaspool tekkinud küsimustes.Õpetajad hoidsid ühte ning otsisid aktiivselt täiendavaid võimalusi suhtluseks. See omakorda kasvatas võimalusi hoida tööpostil avatud ja kaasavat töökliimat. Lisaks lasteaia traditsioonilistele üritustele pidasime üksteist meeles ka oma tähtpäevadel. Väärtustasime mitte
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardavalt lammutav võidukäik,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast. Ma olen sama debiilik kui sina kuid mina olen oma valdkonnast. Apelsin > tervis > sport > raha > naine > seks > aids > surm. Järeldus - ära söö apelsini! Saab selili, saab kõhuli.Saab kummiga, saab kummita. Kummiga on ohutum aga kummita on mugavam. Millest sina mõtled? Mina räägin ujumisest. Mida rohkem ma mehi tunnen, seda rohkem oma koera armastan. Ma ei ole täielik idioot - pisut jääb veel puudu. Kui ma tahan last, siis sünnitan ta, mitte ei võta endale meheks. Arvad, et oled asendamatu? - Pista näpp korra vette ja vaata, kas jääb auk alles. VÄRVID:
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 )
rängalt kahju kättesaajatele; osa langeb saagiks neile, kel sellega pole asja, osa läheb kaduma, kuna ülemäära ägedalt rabatakse, osa kukub mujale, kuna ahnelt röövitakse. Kuid kaua ei kesta isegi selle rõõm, kelle rööv hästi õnnestus. Nii et igaüks, kellel rohkem mõistust, jookseb kingikeste sissetoomist nähes teatrist minema, teades, et pisiasjad lähevad kalliks maksma. Keegi ei astu lahkujaga käsikähmlusse, keegi ei löö väljujat -- riid käib noosi ümber. (8) Niisamuti läheb sellega, mida saatus ülalt läkitab: kõhkleme õnnetuina, killustume, ihkame endale rohkem käsi, vaatame kord selles, kord tolles suunas. Meile tundub, et liiga hilja saadetakse see, mis ärritab meie ihasid, et kõikidest oodatu jõuab vähesteni. (9) Ihkame kukkuvatele kinkidele vastu minna. Rõõmustame, kui oleme midagi endale kiskunud ja kui teisi vedas endalekiskumise asjatu lootus alt; armetu saagi lunastame suure ebameeldivuse hinnaga ning saame petta
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, üh
See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks
et siin teatakse ka seda, et on veel palju sellist, mida ei teata. Müüdis seevastu ei ole vastuseta küsimusi, müüt kätkeb endas müüdilise maailmamõistmise jaoks kõikehõlmavat ja lõplikku tõde. Kuid oma teadmatuse endale teadvustamine pole tunnetamises mitte eesmärk omaette, vaid oluline just seetõttu, et see loob eeldused olemasoleva teadmise täiendamiseks , korrigeerimiseks, arendamiseks. Kes arvab ennast juba kõike teadvat, ei saagi ju seada eesmärki püüelda parema teadmise poole. Teadvustades endale sellise arvamuse ekslikkust luuakse eeldus teadmise arengule. Seega, “ma tean, et ma ei tea” märgib üht olulist faasi teadmise arengus. Teadmise areng näeks skeematiliselt välja järgmine: esialgne teadmine --> ma tean, et ma ei tea, s. t. teadvustan endale oma esialgse teadmise piiratust --> korrigeeritud, täiendatud teadmine. Sokratese seisukoht, mille kohaselt tõeliselt tark on üksnes jumal, on aga
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mid
ROLAND: Kas kohvi on? OSVALD: Ei ole. ROLAND: Ma võtaksin siis teed. Laura? Ka teed? Selge. Laurale ka teed. OSVALD: Teeme siis kõigile teed - on üks löterdamine. (Hakkab toimetama.) Aga mul on ainult kaks tassi. ROLAND: Me joome Lauraga ühest. OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll kole, võtan selle endale. Külalistele antakse ikka paremad asjad. Tee peab vähe tõmbama. Istume siis laua taha. (kõik istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? Kuidas elu läheb? ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa panna? Põrand on vähe külm. Näiteks meie - lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, mööbel, auto - mis sa veel tahad! Kõik ise, keegi pole aidanud. Ja auto ei ole mingi vana risu. LAURA: Kusjuures mina ei teeni peaaegu midagi. OSVALD: Ah soo. ROLAND: Viis aastat vana "Mazda" OSVALD: (Laurale) Millega sa tegeled?
OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll LAURA: Jah, muidugi. Kellele kange, kole, võtan selle endale. Külalistele antakse kellele lahja? ikka paremad asjad. Tee peab väheke ROLAND: Kange. tõmbama. Istume siis laua taha. (Kõik OSVALD: Kange. istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? LAURA: Mhmh. Kuidas elu läheb? ROLAND: Noh, teeme väikese terava kah. ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes (Võtab mantlitaskust lapiku konjakipudeli.) praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti OSVALD (Laurale): Vaata, seal on mõned ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa pitsid. panna? Põrand on pisut külm. Näiteks meie ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. – lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, OSVALD: Osvald
Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine… Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust läbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. *Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus. *Naer ei ole muusika, kus nõutakse nooditundmist. Naerda võib kõvasti, valesti, õelalt, halvustavalt, südamest. Peaasi, et naer pakuks rahuldust. *Naer on kate, mille alla peidetakse suurimad mured ja valud. *Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. *Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle? *Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob... *Ka nalju tuleb teha nii, et sinu üle naerma ei hakataks! *Pole midagi rumalamat, kui rumal naer!
Kui järele mõelda, siis pole ehk seda vajagi, oled niigi minuga mu südames. Luba mulle ainult üht. - Ära hakka iial rabelema seal liialt, põhjustaksid palju valu. Sa tead, et olen su jaoks alati olemas, ükskõik mis ka ei juhtuks. Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga? Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga! Armastus ei saa olla otsast lõpuni puhas, puhas kui allikavesi. see ei saa olla lõputu, lõputu kui maailm. Armastus ei saaolla ainult valus, selles on ka midagi head, kasvõi natukene. Armastus ei saa küsida meilt küsimusi, teades, et me oskame neile kindlasti vastata. Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus,
libiseda nagu rutiinist, mis ei vääri põhjalikku süvenemist ja tähelepanu. Pea meeles, et 80% tööst tehakse ära 20% aja jooksul kogu kulutatud ajast, seepärast alusta hoogsalt ja toimi sihikindlalt.(2) 7. Keskendu olulisele ja tunne sellest rõõmu. 13 Kavanda järgmisesse päeva juba eelmisel õhtul mõni selline tegevus, mis sind uut hommikut ootama paneb (põnev töölõik, huvitav hobi, erutav kohtumine, pereüritus jne). Kunstnik Salvador Dali'le meeldis virguda enesesisendusega: "Ärka üles, sind ootavad suured teod!" Päev lõpus leia see, mis sind on rõõmustanud, mida head oled teinud-näinud- kogenud ning millega eneses rahule jäänud.(2) 8. Õpi kasutama väikesi ajavahemikke. Lõõgastu, kavanda midagi, tee kokkuvõtteid, korralda ära mõni pisiasi, tee ülestähendusi, märkmeid (kui jõudehetkel päevast kokkuvõtet teed ning oma märkmeid sirvid, võid
Agressiivne kuulamine s.o väga tähelepanelik kuulamine, sellega võidad inimeste südame. Sisekaemuslik juht teab, et oluline inimlik soov on kihk olla mõistetud. Igaühel meist on sügav vajadus omada arvamust ning soov, et selle arvamusega arvestataks. Niisiis on sisekaemuslik juht suurepärane kuulaja. Iroonia seisneb selles, et seda tehes hakatakse rääkima kui suurepärastest suhtlejatest.--- Selle kuulamine, mida teistel on öelda, on märk lugupidamisest.See näitab, et hindad inimesi ja usud nendesse.See on empaatia ilmutamine. Pead ennast samastama teise inimese vaatekohaga. Pead äratama endas huvi isiku vastu, kes sinuga suhtleb.Pead end nende olukorda asetama ja saama jälile, mida nad mõtlevad. Üksnes seda tehes mõistad neid ja ainult siis tunnevad nemad end mõistetuna.Inimene, kes tunneb end mõistetuna, kuulab ka sind, kui on sinu kord kõneleda.(113). Suuremaid kingitusi, mida saad teisele inimesele teha, on kinkida neile oma jäägitu tähelepanu
Naeratage endale ja näidake kõigile välja, et kõik on hästi. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia ehk õitseng ehk naturalistlik hüve muudab elu inimese jaoks elamisväärseks/heaks. Soov olla õnnelik on inimese jaoks loomuomane. Kuna see on loomuomane kannab see ka nimetust naturalistlik. Igal asjal on eesmärk ( näiteks hariduse eesmärk on tarkus). Mis on inimese elu eesmärk? Inimese elul on loomupärane eksistentisalislik eesmärk. Aristotelese arvates on eesmärke kahte tüüpi: 1) on vaja millegi muu jaoks( muusikariistade kunsti eesmärk on muusikariistade valmistamine, ent muusikariistade valmistamine pole eesmärk- eesmärk on muusika). Nii on ka inimese elu puhul. 2) Õnn on inimese elu lõplik eesmärk. Inimese elumõte on teostada põhifunktsiooni. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Pahe klassikalises eetikas on
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
.. Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki. Nüüd tulebki see päev mil professor ja ta naine hakkavad koju
.. Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki. Nüüd tulebki see päev mil professor ja ta naine hakkavad koju
tahaks õppida lihtsalt sellepärast et huvitab? Naljakas küll, aga ainuke asi, mida ma tahaks õppida, kui peaks kirjutamisest villand saama, oleks raamatupidamine. Numbritega mulle meeldib jannata küll, mul on ka küllalt suur FIE raamatupidamine. Kas te ketramise olete selgeks saanud? Ei! Kas elu maal on läinud paremaks? Mitmeti võetav asi. Mõnes mõttes on küll. Töötuid on reaalselt vähe. Palk samas - nö on iseküsimus. Aga muidugi on maalelamine eelkõige tugevate inimeste hobi. Või omapäraste. Meelakkumine on ta ainult siis, kui ise mesilasi pead. Ma ei tea, kas ta saakski kunagi teisiti olla. Aga sinnapoole püüda võiks koguaeg, et maal maksimaalselt hüvesid oleks. Peale puhta õhu ja privaatsuse muidugi Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks
Ta tormas välja kabinetist, majast ning istus kõnnitee äärele ja süütas suitsu, et äsjakuuldut seedida. See oli nüüd kindel. Kati elu on läbi. Finito" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 102). Kati üritas mõelda, kuidas edasi elada. Varem või hiljem pidi ta rääkima vanematele ja sõpradele ning klassikaaslastele, kuid ta kartis lähedaste suhtumist. HIVi nakatunuid kardetakse ning neist hoitakse eemale. Olukord tundus Kati jaoks lootusetu, ta ei näinud enam oma elul mõtet ega osanud leida oma probleemile lahendust. Kati tahtiski teha enesetappu ja hüpata kõrge hoone katuselt alla, kuid enne seda mõtles ümber. Paraku ta libastus ja hoopis kukkus alla, kuid lähedased peavad seda enesetapuks. Teose lõpus on toodud välja Kati lähedaste mõtted Kati surma kohta. Teose autor tahab sellega lugejale näidata, et enesetapp mitte ei lõpeta valu, vaid jagab selle laiali teistele inimestele, enesetapja lähedastele ja tuttavatele.
annaabi.ee 
