Elu tõelised ja näilised väärtused (2)

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Arutlev ühiskonnast

Samuti on noorte hulgas üha enam hakanud levima arvamus hariduse mõttetusest. Koolis valitsevad kaagid (potensiaalsed paadialused) intellektuaalide üle. Kuid hiljem vahetuvad rollid, kuna tänapäeva arenenud maade ühiskond soosib haritlasi. Seetõttu, pole mõtet koolis veedetavat aega niisama mööda lasta vuhiseda, vaid teha oluline investeering tulevikku hariduse näol. Ja kes nii ei arva, teevad suure karuteene oma elu tõukamisele prügikasti suunas. Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju niivõrd mitmekesine, et võikski jääda neid üles lugema. Jätan selle siiski tegemata, kuna nagu juba eelpool mainitud, on maailmavaated varieeruvad ning musta rääkimine valgeks äärmiselt raske, kuna vana karu tantsima ei õpi.

Kirjandus

5

doc

4 kirjandit

kes baarileti ääres õlle välja teeb või tuld annab. Kui kohtud iga päev samade inimestega nii-öelda sunnitud seltskonnas (kool, töökoht), ei pruugi su kaaslased veel sõbrad olla. Teid peavad ühendama sarnased eesmärgid, sümpaatia, lugupidamine teineteise suhtes ja nii edasi. Loomulikult on sõpruse mõistet väga raske lühidalt defineerida. Seda peab lihtsalt ise kogema. Mina olen seda teinud ja võin öelda, et elus ilma sõpradeta pole suurt midagi huvitavat. Elu tõelised ja näilised väärtused. Mis on elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad

Kirjandus

1

doc

"Mida eestlane väärtustab?"

Mida eestlane väärtustab? Mis on elu mõte? Seda ei tea me keegi. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike

Kirjandus

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Nende olemasolu või puudumine mõjutab lapse kujunemist ja tema elu täiskasvanuna tugevamal määral, kui tahetakse tunnistada. 13 Isal on omad ülesanded lapse kujunemisel ja emal omad. Kumbki vanem ei saa teist asendada. Soolise identiteedi kujunemisel samastub laps oma samast soost vanemaga. Vastassoost vanemat vajab laps selleks, et saada selgeks oma soo väärtused ja õppida looma suhteid vastassooga. Ema on tüdrukule mudeliks, milline naine on ja kuidas ta erinevates olukordades käitub. Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik: et olen isa silmis midagi väärt, olen seda teiste meeste arvateski.

Perepsühholoogia

72

docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

kaalutlevamaks ja julgemaks, ent nad ei muuda (või kui, siis väga harva) oma olemust. Sünnipärane, bioloogiline pool on aga vaid üks osa inimese terviklikust loomusest. Liisa Keltikangas-Järvinen selgitab, et tegemaks õigeid otsuseid, vajab iga laps suunamist ja kasvatust - on see ju inimese enda otsustada, kuidas ta oma kalduvused realiseerib. Sünnipäraste kalduvuste ja valmiduste kogumist areneb kasvatuse kaudu personaalsus, s.t sellised komponendid nagu mina-pilt, enesehinnang, väärtused, motiivid, eetilised sihid, sotsiaalsed võimed ja tegevusmudelid. Personaalsus on eriline temperamendipõhine vääriskivi, see on kasvatuse lõpptulemus, kirjutab Keltikangas-Järvinen (2009). See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul

Religioon õhtumaises kultuuris

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

Kommentaarid (2)