6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja
7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt: a) pearaamatupidaja b) ettevõtte juht c)valvur-turvatöötaja d) kassapidaja 8. Loetle panga arvelduskonto avamiseks esitatavad dokumendid: vähemalt neli 1. arve avaldamise avaldus 2. äriregistri kaart ja kandeotsus 3. ettevõtte põhikiri ja selle koopia 4. asutamisleping ja selle koopia 5. otsus allkirjaõiguslike isikute volituste kohta 6. allkirjaõiguslike isikute passikoopiad 9. Millist vara ei amortiseerita: a) omavalmistatud põhivarad b) maa c) immateriaalne põhivara d) ehitised hooned 10. Millisest tehingusummast alates (sularahas tasumise korral) ei tohi firma käibemaksu maha arvata: a) 10000 EEK b) 50000 EEK c) 100000 EEK d) 200000 EEK 11. Katseaja maksimaalne pikkus on: a) kaks kuud b) kolm kuud c) neli kuud d) kuus kuud 12. Lähetatud töötajale säilitatakse: a) palga alammäär b) keskmine töötasu c) 75% keksmisest töötasust 13
Haldusruumid 2050 aastat Rendipindade parendused 410 aastat Masinad ja seadmed: Bürooseadmed 34 aastat Häiresüsteemid 57 aastat Arvutustehnika 35 aastat Sõidukid 410 aastat Muud seadmed 34 aastat Muu materiaalne põhivara 420 aastat 17 Maad ei amortiseerita. Varaobjekti lõppväärtus, kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetod vaadatakse üle ning vajaduse korral korrigeeritakse iga majandusaasta lõpul. Lõppväärtuste, kasulike eluigade ja meetodite muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt). Põhivara inventuur toimub iga majandusaasta lõpul. Inventuuride läbiviimise üksikasjaliku eeskirja (asukohad, meeskonnad, vastutavad isikud jne) kehtestab kirjalikult kontserni ettevõtte juhtkond. 3.4
juhtimisarvestus? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises aruande. plaanis 2.Millist liiki põhivaralt ei arvutata kulumit? 2.Milised varad võivad kuuluda teehoiuettevõtte käibevara hulka Maad ei amortiseerita (?) (vähemalt 3)? Kasutusrendis olevalt varalt. (?) Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised Ettemaksed 3.Mis võib sisalduda teehoiuettevõtte omakapitalis (nimetage vähemalt 3 majanduslikku kategoorijat)? 3
kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot) R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L – põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T – põhivara kasulik eluiga (aastat)
AS B omanikud aktsepteerisid AS B müügihinnaks 500 000 kr. Ekspertide hinnangul on materiaalse põhivara turuväärtus 30 000 kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam. AS B netovara turuväärtus on: AS A raamatupidamiskanne: D Raha 31 000 D Nõuded 75 000 D Varud 71 000 D Materiaalne põhivara 360 000 D Firmaväärtus 25 000 K Lühiajalised kohustised 62 000 K Pangakonto 500 000 Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana, mida ei amortiseerita. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Immateriaalne põhivaraobjekt võib olla piiratud või piiramatu kasutusajaga varaobjekt. Piiratud kasutusaeg on näiteks õigustel, lubadel, kui need antakse välja teatud perioodiks. Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu.
kasuliku eluea lõppedes või eksisteerib aktiivne turg ning on alust arvata, et nõudlus püsib immateriaalse põhivara kasuliku eluea lõpuni (IAS 38) 27 Kui immateriaalse põhivara kasutusaasta ei ühti majandusaastaga, arvutatakse amortisatsioonikulu proportsionaalselt kasutusajaga. 28 Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid selle väärtuse püsivuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise test. 29 Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil genereeritavate tulevaste rahakäivete nüüdisväärtus (RTJ 5 nimetab seda kasutusväärtuseks) või vara netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti
b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F põhivara soetusmaksumus (eurot) R moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud,
Kasulik eluiga on: ·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või ·tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: ·piiramatu kasutuseaga põhivarad; ·piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaadid ja raamatud, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele kuuluvad piiratud kasutuseaga põhivarade hulka nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne. Piiratud kasutusaeaga põhivarasid amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni
soetamise kuupäev, ning amortisatsiooniarvestuse algus kuupäev. Materiaalse põhivara iga objekti kohta koostatakse arvele võtmise akt, millele lisatakse koopia ostudokumendist koos muu dokumentatsiooniga. Aktile märgitakse vara kasutuskoht ja materiaalselt vastutav isik. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Erandiks on piiramatu kasutuseaga objektid (maa, raamatud jne), mida ei amortiseerita. Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest. 10 Kasuliku eluea ning amortisatsiooninormi määramine Merit Aktivas toimub esimese amortisatsiooni arvestamisel. Amortisatsiooni arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu.
6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb
Reaalväärtuse meetodit on võimalik rakendada ainult reaalse turu eksisteerimise korral. 6 Investeeringu kajastamine reaalväärtuse meetodil Kui puudub aktiivne turg, kasutatakse reaalväärtuse määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8
amortisatsiooninormi. Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust, kajastatakse see toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Amortisatsiooni arvestus Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid: hooned, rajatised 50 a 2 %, masinad ja seadmed 5 a 20 %, mööbel, bürooseadmed 5 a 20 %, muu inventar 5 a 20 %, immateriaalne põhivara 4 a 25 %. Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku
soetusmaksumuse kuluna kajastamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid tegureid: * põhivaraobjekti eeldatav kasutusiga * põhivaraobjekti eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jaotatakse põhivarad kaheks: * piiramata kasutuseaga põhivarad * piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, arhivaalid, muuseumi eksponaadid, raamatud. Piiramata kasutuseaga põhivarasid ei amortiseerita. Piiratud kasutuseaga põhivarad on kõik muud põhivarad. Aasta amortisatsiooni summa leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga.
Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon! Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni arvestamise seisukohalt Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist. Seega on amortisatsioonimeetodi ja määra valikul eesmärgiks vara kasutuse õiglane peegeldus. Amortisatsiooni arvestamise seisukohalt jagunevad põhivarad kaheks: · Piiramata kasutusega põhivarad (nt maa, raamatud, püsiva väätusega kunstiteosed) Neid ei amortiseerita!!! · Piiratud kasutusega põhivarad (ehk need,mis pole piiramata kasutusega, nt masinad, ehitised jne) Amortisatsiooni tuleb arvestada alates põhivara arvele võtmisest kuni: · Amortiseeritava osa on täielikult amortiseeritud ehk soetusmaksumus on täielikult kuludesse kantud 14 · Vara on lõplikult eemaldatud kasutusest, nt müüakse ära
vastuvõtmisest. 45. Ehitusfirma põhivara: materiaalne ja immateriaalne. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Jaguneb: piiramatu ja piiratud kasutuseaga. Piiramatu: maa, kunstiväärtused, raamatukogu, relvad, mets ja produktiivloomad. Nende soetusmaksumust ei amortiseerita. Kinnisvara, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupidamisarvestuses kahe erineva objektina. Materiaalseteks põhivaradeks ei arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne
teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta [11]. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramatu kasutusega materiaalsest põhivarast. Maa ja kasvav mets on piiramatu kasutusega põhivara, mis võetakse bilansis arvele tema tegelikus setusmaksumuses ja mille soetusmaksumust ei amortiseerita [7 : 15]. Materiaalsed põhivaraobjektid esitatakse bilansis algselt soetusmaksumuses, edasi kajastatakse eed jääkmaksumuses [20 : 110]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · põhivara arvele võtmise kriteeriumid; · põhivarade liigtus, süstematiseerimine; · amortisatsiooni arvestamise meetodid; · amortisastioonimäärade vähemikud; · paranduste, remondi- ja hoolduskulude arvestuse kord; · korralise inventeerimise kord;
Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: • Masinad ja seadmed 10-25 % • Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-33 % Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. 9
Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast järgnevalt: ehitised 50 aastat; masinad ja seadmed 5-6 aastat; muu inventar 2,5-5 aastat. Maad ei amortiseerita. 11 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Sihtfinantseerimine
Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul ja mis kannavad oma väärtuse toodangule ühe või mitme tootmistsükli jooksul. Põhivarade väärtus kandub toodangule läbi amortisatsiooni. Põhivaraks võib olla maa, hooned, seadmed, rajatised, jne. Põhivara võib olla piiratud või piiramatu kasutuseaga. Piiramatu kasutuseaga on maa ning seda ei amortiseerita. Põhivara va. pikaajalised finantsinvesteeringud jaguneb kaheks: materjaalne põhivara ja immaterjaalne põhivara. Esimeste hulka kuuluvad kõik materjaalsed varad, mis on füüsiliselt olemas. Immaterjaalne vara ei oma füüsilist vormi ja siia kuulub näiteks ettevõtte asutamise ja arengu kulu, firmaväärtus, litsentsid, patendid, kasutusõigused, arvutitarkvara jms. Bilansi kohustused võivad olla ettevõtte laenuks võetud vahendid või muud nõuded olmandate isikute vastu
Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul ja mis kannavad oma väärtuse toodangule ühe või mitme tootmistsükli jooksul. Põhivarade väärtus kandub toodangule läbi amortisatsiooni. Põhivaraks võib olla maa, hooned, seadmed, rajatised, jne. Põhivara võib olla piiratud või piiramatu kasutuseaga. Piiramatu kasutuseaga on maa ning seda ei amortiseerita. Põhivara va. pikaajalised finantsinvesteeringud jaguneb kaheks: materjaalne põhivara ja immaterjaalne põhivara. Esimeste hulka kuuluvad kõik materjaalsed varad, mis on füüsiliselt olemas. Immaterjaalne vara ei oma füüsilist vormi ja siia kuulub näiteks ettevõtte asutamise ja arengu kulu, firmaväärtus, litsentsid, patendid, kasutusõigused, jms. Bilansi kohustused on ettevõtte laenuks võetud vahendid. Kohustuste pool on samuti üles ehitatud
- ümberhindluse kuupäev; - varaobjekti asukoht; - varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused; - kogus. Varakaardid avatakse FISis nii bilansis kajastuvatele põhivaradele kui ka bilansiväliselt arvestatavatele põhi- ja väheväärtuslikele varadele. Bilansivälise põhivara soetusmaksumus on 0 eurot, kuid FISi tehnilistel põhjustel võetakse taoline vara arvele soetusmaksumuse ja kulumiga 0,01 eurot. Varakaardile märgitakse kulumikoodiks 0000 (ei amortiseerita). Bilansivälise väheväärtuslike varade elueaks on varakaardil märgitud 1 kuu, mistõttu nende maksumus kantakse soetamise kuul läbi amortisatsiooni arvutuse koheselt kuludesse ja seega ei kajastu bilansivälise põhi- ja väheväärtuslike varade inventuurinimekirjas ka varade jääkmaksumust. Mitteamortiseeruvatel varadel on varakaardil märgitud elueaks 999 aastat. Amortisatsiooni arvutust ei toimu ja inventuurinimekirjas kajastub mitteamortiseeruva vara jääkmaksumus samas
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Kasulik eluiga Maa ei amortiseerita Ehitised ja rajatised 10 - 20 aastat Seadmed 4 - 6 aastat Sõidukid 3 - 4 aastat Muu inventar 2 - 3 aastat Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis
jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: piiramatu kasutuseaga põhivarad; piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaadid ja raamatud, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele kuuluvad piiratud kasutuseaga põhivarade hulka nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne. Piiratud kasutusaeaga põhivarasid amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni
· millel on oluline väärtus ettevõtte finantsolukorra hindamise seisukohast; · millel on materiaalne vorm. Materiaalne põhivara koosneb: piiramatu kasutusajaga ja piiratud kasutusajaga põhivarast. 6.3.1 Piiramatu kasutuseaga põhivara Piiramatu kasutusajaga põhivaradeks on varad, millel puudub kasutusiga: maa, kunstiväärtused, raamatukogufond, muuseumieksponaadid. Piiramatu kasutusajaga põhivarale kulumit (amortisatsiooni) ei arvestata Maa on piiramatu kasutusajaga, maad ei amortiseerita. Kinnisvaraobjekti (maa koos seal asuvate hoonetega) soetamisel tuleb maad ja hooneid arvestada eraldi. Selleks leitakse eksperdi hinnangute alusel maa ja hoonete soetusmaksumus nende hinna osatähtsuse järgi kinnisvaraobjekti ostuhinnast. 6.3.2 Piiratud kasutusajaga põhivara Piiratud kasutusajaga põhivara on: · Maarajatised (teed, parklad, tarad jne.) ja ehitised · Masinad ja seadmed (tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed)
· Inventuurikomisjon -kas juhi käskkirjaga või koosoleku protokolliga võib moodustada kas: · alalised- püsivate koosseisudega või · uued iga inventuuri läbiviimiseks · Inventuur ja loend on kohustuslikud: · iga majandusaasta lõpus; · ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel, likvideerimisel; · materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel (ainelise vara puhul). Raamatud ja kunstiteosed on põhivarad, mida ei amortiseerita. Arvele peaks võtma väärtuslikud asjad. Põhivarasid inventeeritakse Akadeemias üle kolme aasta. · Inventeerimisjuhend · inventuuri ajagraafik · inventuurikomisjoni liikmete ülesannete jaotus ja vastutuspiirkond · inventuuri ettevalmistus · inventuurihetke määratlemine · rendile- või tasuta kasutusse antud varade inventeerimine · inventuuri tulemuste kujunemine ja vastav vormistamine
Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks. Määramata pikkusega elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse bilansipäeval läbi väärtuse test (kehtis kuni 2012. a., alates 2013. a. amortiseeritakse immateriaalset vara). Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga siis eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni 10 aastat (alates 2013. a.). Arendustegevusega seotud väljaminekute (ehk arendusväljaminekute) kajastamisel peab ettevõte valimaks:
annaabi.ee 
