LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDITE ANALÜÜS Analüüs Mõdriku 2014 1 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Viljandi Vallavalitsuse, Suure- Jaani Vallavalitsuse ja Abja Vallavalitsuse.Kõigi kolme ametijuhendites on välja toodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Ametijuhendites on väljatoodud, kellele sotsiaaltöötaja allub, see on kõigil erinev: Viljandi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja allub abivallavanemale, Suure-Jaani Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sotsiaalosakonna juhatajale ning Abja Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vallavanemale. Arvan, et kõige mõistlikum on sellekohapealt Suure-Jaani Vallavalitsuse ametijuhend, kuna sotsiaaltöötaja peakski alluma sellise ametniku korraldustele, kes on erialaselt seotud ja kursis
AMETIJUHENDID Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Kohalike omavalitsuste seast valisin analüüsiks Halinga, Haljala ja Salme valla sotisaaltöötaja ametijuhendid. Kõikides nimetatud valdades nimetab sotsiaaltöötaja ametisse vallavanem. Kõikide valdade sotsiaaltöötaja ametijuhendites on põhieesmärgiks sotsiaaltöö korraldamine. Halinga valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis on lisatud, et sihtgrupid tuleks ise välja selgitada, kuid Salme valla puhul on sihtgruppideks toodud lapsed, vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla puhul pole sihgruppe välja toodud, vaid on öeldud, et sotsiaaltöötaja põhieesmärkide alla kuulub sotsiaalpoliitika elluviimine, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolduse
Ametikohustused ja tööülesanded on põhjalikumalt välja toodud Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendi ja Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendi puhul. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis on tööülesandeid välja toodud hulgi vähem. Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendi tööülesannet on võrreldes Tapa ja Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhenditega kõige enam tegemist nii öelda paberitööga ja dokumentatsiooniga. Näiteks on Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendites välja toodud, et sotsiaaltöötaja töötab välja valla sotsiaalhoolekande arengukava valla arengukava osana, moodustab ja peab valla sotsiaalregistrit ning edastab sotsiaalregistrist laekuvat informatsiooni õigusaktides ettenähtud korras, koostab projekte täiendavate vahendite saamiseks eelarvesse, teostab projektide läbiviimist, koostab ja esitab vallavalitsusele õigusaktide projektid täiendavate toetuste määramiseks ja maksmiseks
SEKRETÄRI AMETIRIIETUS. ÜMBRIKE VALIK JA POSTITAMINE. Anna Moltsar Riietus, kui väline visiitkaart Hoolitsetud välimus, kõige muu hulgas ka riietus see näitab lugupidamist iseenda ja teiste suhtes Ametiriietus Ametiriietus võib olla ettevõtetes ja korporatsioonides reglementeeritud sisekorraeeskirjades, ametijuhendites või kirjeldatud töölepingus. Ametiriietusega püütakse jätta muljet ja luua positiivset mainet külaliste silmis. Lohakalt seotud lips või auk sukapüksis ei jäta korrektse äripartneri muljet. Ametiriietus Heaks tavaks on kanda igapäevase tööriietusena klassikalist kostüümi, mis on meeldivalt komplekteeritud seeliku või pükstega. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku omavahelist kombinatsiooni
Pakutakse humanitaarabi teenust nendele kelle rahaline seis on kesine ja kellel on õigus sellisele abile. Hoolitseb puuetega inimeste vajaduste eest aitab soetada vajaminevaid asju. Ülesannete hulka kuulub ka vajalike materjalide ettevalmistamine, lasteasutusse või hooldekodudesse paigutamist vajavatele inimestele kui ka asenduskodudesse saatmine, vanemlike õiguste äravõtmine kui ka lapsendamine. Häid erinevusi on kõigis ametijuhendites nt Salme valla sotsiaaltöötaja üheks ülesandeks on pidada arvestust eakate tähtpäevade üle ja õnnitleda juubilare nende kodus kui ka vastutada sotsiaalregistri STAR korrektse toimimise eest. Kohtla-Nõmme üheks ülesandeks on organiseerida põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele soodussõidukaardid . Kuid on ka hea punkt see , et Halinga korraldab omasteta surnute matmist. Suurema haardega tegeletakse selles vallas eakate ja puuete inimestega ja ka nende hoolekande asutuste jälgimisega
ning dokumente Deltas. Mina, kui personalispetsialist puutun kokku ka ametijuhenditega (nii käskkirjas kui ka ametijuhendis), pean pöörama tähelepanu nendes sisalduvas infos riigisaladuse registreerimise ja haldamise kohta, et need oleksid kindlasti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Praeguse seisuga ei tohi olla Päästeameti kodulehel üleval paljude teenistujate ametijuhendite käskkirju, sest osade riigisaladusega tegelevate teenistujate ametijuhendites on kirjas riigisaladuse registripidamine või muu ülesanne RS-ga seotud. Kui dokumendiregistris on näha need ametijuhendid, siis saab väga lihtsalt teenistujad ja ametikohad omavahel kokku viia ning on põhimõtteliselt üldsusele teada, et mis ülesannetes (riigisaladuse mõistes) keegi on. Oman ise täielikku riigisaladuse luba, mille saamiseks pidin läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Julgeoleku kontrolli tegi julgeolekuasutus Kaitsepolitseiamet.
Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub OLUDE tõttu (mitte isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollide omandamine lapsepõlves (G. Sullivan). Rolliootus teiste poolt edastatud ettekujutused, kuidas antud rollitäitja peaks käituma. Formaalsed rolliootused on kirjeldatud ametijuhendites ja töökirjeldustes. Mitteformaalsed rolliootused edastatakse grupiliikmete poolt. Meeskond see on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. -kindel rollijaotus ning koostöösuhted. -Tulemusliku tiimitöö alus on püüd luua häid inimsuhteid. Tulemusliku tiimitöö eeltingimused ja tunnused: -rühma liikmete vastastikune usaldus- vaba ja kiire suhtlus - rühmaidentiteet grupis osalejate tunne, usk et nad kuuluvad ainulaadsesse ja
ja korraldab ettevõtte personalitöö arengu ja toimimise tagamiseks olulisi koolitusi; 11. teeb tihedat koostööd kõikide ettevõtte üksustega. Personaliosakonna juhtimine ja ülesehitus 1. Osakonna tööd juhib personaliarenduse direktor, kes vastutab töö korraldamise ja tegevuse tulemuslikkuse eest. 2. Osakonna koosseisu kinnitab personaliarenduse direktori ettepanekul juhatus. 3. Osakonna töötajate tööülesanded on määratud ametijuhendites. 4. Osakond koosneb personaliosakonnast, õppeklassist ja büroo assisteerivatest töötajatest. Klienditoe administraatorite tööd korraldab internetikasiino klienditoe juht. Klienditoe juhi eesmärk on osakonna töö igapäevane korraldamine, tööprotsesside väljatöötamine ja kliendirahuluolu saavutamine professionaalse ja kiire teeninduse tagamise kaudu. 1. Osakonna juhi peamised ülesanded: 1.1. Osakonna sujuva tööprotsessi tagamine 1.1.1
· Produktiivsus · Organisatsiooni võime maksta palka · Teiste ettevõtete palgad 5. Ametikohtade hindamise põhimõtted · Hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises · Hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi, mitte üksikute ametikohtade kaupa · Hindamise tulemused on suhteliselt, kehtides antud organisatsiooni ja antud perioodi kohta · Põhiinformatsioon töö hindamiseks saadakse töö analüüsi käigus (ametijuhendites) · Ametikohtade hindamisega ei määrata ära palgamäärasi, vaid sellega luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks 1 6. Ametikohtade hindamise erinevad meetodid · Analüütilised/mitteanalüütilised meetodid a) mitteanalüütilised meetodid käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel kui tervikut, ilma komponentideks lahutamata
- rollid (rolli jaotus) - reeglid ja normid Staatus grupi liikme asend, vastavalt grupi hinnangutest ja väärtustest Roll normidega piiritletud käitumisviis antud grupis Rollikujutlus näitab milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootused sellele Rolliootus käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne. Rollikonflikt tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema
kujundavad nad inimese püsiva suhtlemisstiili. Rollidega seonduvad erinevad põhimõisted, mis aitavad mõista rolli erinevaid aspekte. 1) rolliootused- on antud rolli täitjale esitatavad käitumise ning tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Tihti arvavad inimesed, et teine pool ( juht) teab tema rolli suhtes esinevaid ootusi. Inimestel on organisatsioonis erinevad ametirollid, mis on tavaliselt fikseeritud ametijuhendites, eeskirjades ja määrustikes. NÄITEKS: Juhid täidavad oma töös tihti erinevaid rolle ( ettevõtja, võtmeisik, sidepidaja, kontrollijad, finantside jagajad jne) Alluvad ootavad juhilt, et nende soove ja vajadusi mõistetaks. Juht ootab alluvalt aga, et ta täidaks korrektselt oma ülesandeid. Samas aga peab juht juba lahendama ja võtma vastu otsuse mingi konflikt lahendamisel jne. 2) rollikujutlus- näitab, milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ning teiste ootustest sellele
nähtud teatavatel juhtudel, peab aga tööandja olema vanem kui 18 eluaastat. Iseseisva sissetulekuga isikud, kes on 18 aastased ja kelle teovõime on kohtu poolt piiratud, võivad ainult eestkostja kirjalikul nõusolekul sõlmida töötajatega töölepinguid. See kehtib ainult majapidamises abistamise ja isikliku teenindamise eesmärgil. (2 – lk 257; 4) 1. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 Töötaja Töökohustused töötajatele on üldjuhul sätestatud ametijuhendites ja asutuse sisekorraeeskirjades, lisaks ka töölepingus, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Üldiselt on arusaam, et töösuhtes on nõrgem pool töötaja. Sellepärast on töötaja töötingimused riigi kontrolli all, mis tähendab et töötajal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks alati tööinspektsiooni poole. Eelkõige on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui töötaja on näiteks puhkusel,
Tööaja riiklik norm ei või ületada 8 tundi päevas ega 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 tundi nädalas). Allmaatöölistel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel on piiriks 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel on samuti 35tunnine töönädal. (4, 5) Töötajate töökohustused on üldjuhul sätestatud ametijuhendites, samuti asutuse sisekorraeeskirjades. Lisaks töölepingule võib asutuses olla ka kollektiivleping vabatahtlik töötajate ja tööandjate kokkulepe, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Arvan, et paljud suure asutuse töötajaist on nõus, et mõistlik on valida töötajate usaldusisik, kelle ülesanne on esindada töötajaid suhetes tööandjaga, vahendada tööandja infot töötajatele ja osaleda konsultatsioonides. (4, 5) 5.2 Tööandja
11. Roll (role) - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetevaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14
võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300. Töökaitse peaspetsialist on tööandja täieõiguslik esindaja töökaitse
käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks.
Rolliga seonduvad neli põhimõistet: · rolliootused, · rollikujutlus, · rolli omaksvõtt, · rollikäitumine. Rolliootused kujutavad endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida antud rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetavaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. Rollikujutlus näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. Rolli omaksvõtt või tagasilükkamine sõltub nii sellest, kui selgelt rolli ette kujutatakse, kui ka sellest, kuivõrd inimene usub suutvat rolli täita
Kirjelduselementide soovitusloetelu Dokumendisüsteemi alusdokumendid Asjaajamiskord (AAK) Asjaajamiskorras AAK on üheselt mõistetav, kasutajasõbralik, toimiv Allüksuse põhimääruses Ametijuhendites AAK koostamisel lähtutakse: Riiklikest õigusaktidest Organisastiooni asjaajamine peab tagama asutuse ülesannete Oma organisatsiooni tegevuse iseärasustest täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase
Et tulemuste planeerimine toimiks, on vajalik luua järgmised tingimused: organisatsiooni, struktuuriüksuste ja ametikohtade eesmärgid määratletakse grupianalüüside käigus, seda õpitakse ja harjutatakse sisekoolitusel, "tulemuskeelt" kasutatakse ka nõupidamistel jne. tulemuste kirjeldused kajastuvad organisatisooni vastavates aasta-, kvartali- ja kuuplaanides, ametijuhendites ning töö- ja infokorotseduurides harjutakse mõtlema ,,tulemuskeeles", mitte tegevus- ehk protsessikeeles. Kui organisatsioonis on harjutud kasutama nn "tegevuskeelt", siis kajastub see ka kasutatavas sõnavaras: töötaja täidab ülesandeid või kohustusi; kogub, süstematiseerib, korraldab, koordineerib, aitab kaasa...jms. Milleni soovitakse jõuda või jõutakse, seda nimetatakse harva.ole teada. Sel juhul ei saa keegi
mille paneb paika VR valituse seadus, mis eelkõige käsitleb ministeeriume. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid Riigi kui halduse kandja organid keskhaldusorganid (president, valitusus, ministeeriumid, riigiametit, ametid ja inspektsioonid ja struktuuriüksused kohtadel) ja kohahaldusorganid (maavanemad) teostavad vahetut riigihaldust. Halduse organisatsiooniline süsteem H org pädevuse, piiritlemise ja teostamise põhialuseks. · Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on
4 Kasutajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 5.4.1 Üldist Dokumentide haldamist juhitakse nagu teisigi asutuse tegevusi sisemiste õigusaktide abil. Kasutajate vastutuse ja pädevuse määratlemisel peab eesmärgiks olema autent- sete, terviklike ja kasutatavate dokumentide loomine ning alalhoidmine. Kasutajate ülesanded dokumendisüsteemis võib kindlaks määrata: asutuse ja struktuuriüksuse põhimääruses; asjaajamiskorras; ametijuhendites; muudes aktides. Asutus peab määrama dokumendihalduse korraldamise ja dokumendi süsteemi toimimise eest vastutava personali – dokumendihalduse personali. Peale selle tuleb dokumendisüsteemi kasutajate vastutus ja pädevus määratleda asu- tuse struktuuri kõigil tasanditel. 5.4.2 Juhtkond Asutuse juhtkond saab võtta meetmed dokumendihalduse kui iseseisva valdkonna sujuva toimimise tagamiseks
Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 – ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) 1.3 Otsene ja kaudne riigihaldus. Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise
organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus.
paberis. Omane suurtele ettevõtetele. See aitab ülesannete täitmisel tekkivaid ebaselgusi ja vaidlusi kergemini lahendada, ka neid, mis on viinud töötülini ja kohtusse. Paljude inimeste kohustuste ja õiguste kirjapanek on tülikas, mahukas ja aeganõudev. Kirjapandu kipub muutuvates tingimustes vananema. 10.8. Töökirjeldused, ametijuhendid ja siirmiskunst Kirjalik siirmine leiab oma väljenduse töökirjeldustes ja ametijuhendites. Töökirjeldus on töö või ülesande täitmiseks vajalike tegevuste loetelu. Seal tuuakse ära töö või ülesande eesmärk ja mida selle saavutamiseks tuleb teha, missuguseid oskusi on vaja, missugused õigused ja vastutus tööga kaasnevad, kirjeldatakse seoseid teiste tööde või ülesannetega ning töötingimusi. Ametijuhend on üksiktöötaja seisundi, põhikohustuste, -õiguste ja -vastutuse kirjeldus.
organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus.
annaabi.ee 
