Greete Hiiemäe, Katarina Oja, Eliisabet Sinimeri Ameerika Ühendriigid 19.sajandil Valitsejad Thomas Jefferson (1801-1809) James Madison (1809-1817) James Monroe (1817-1825) John Quincy Adams (1825-1829) Andrew Jackson (1829-1837) Martin Van Buren (1837-1841) William Henry Harrison (1841, suri tööpostil) John Tyler (1841-1845) James Knox Polk (1845-1849) Zachary Taylor (1849-1850) Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901) Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (Praegune Demokraatlik Partei)
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate
Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Varased eluaastad
...............................................20 LISA.....................................................................................................................................22 Ameerika Ühendriikide hümn..............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia)
Massachusetts Michigan Minnesota Mississippi Missouri Montana Nebraska Nevada Rhode Island Põhja-Dakota New Hampshire New Jersey New Mexico New York Ohio Oklahoma Tennessee Texas Utah Vermont Virginia Washington Wisconsin Wyoming o Washington DC Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president, valitsus ja kongress, välissaatkonnad jpm. Washington asub halduslikult Columbia ringkonnas. Linn hõlmab põhiosa ringkonnast, mistõttu linna ja ringkonda sageli samastatakse. Siiski eristatakse vikipeedias asulat ja haldusüksust. Näiteks Columbia ringkond loodi 1871 ja selle piirid pole sellest ajast saadik muutunud, aga linn oli märgatavalt vanem ja kasvas järjest suuremaks. Pärast Columbia ringkonna moodustamist hõlmas Washingtoni linn
...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT...................................................................................7 2.1. Saavutused....................................................................................................................... 9 2.2. Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?....................................................9 3. KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 4. KASUTATUD MATERJALID............................................................................................ 11 5. LISAD...................................................................................................................................12
Referaat Abraham Lincoln Sisukord · Sissejuhatus · Abraham lincoln : Varasem elu Poliitilise tegevuse algus Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincolni surm · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma teile Abraham Lincolnist, kes oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president aastast 1861- aasta 1865.Ma räägin veel kust ta oli pärit, kes olid ta vanemad kuidas ta suri ja kas ta elu möödus nende aastate jooksul. Abraham Lincoln Varasem elu Abraham Lincoln sündis 12.veebruaril 1809. aastal Hardin County-s ja suri 15.aprillil 1865.aastal Washington, D.C. Tema isa nimi Thomas Lincoln ja ema nimi oli Nancy Hacks. Ta sündis perre teise lapsena. Nende pere oli usutunnistuselt baptistid. Nad kolisid 1816.
Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Kansase-Nebraska akt · tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks · asutas 29. mail 1856 Vabariikliku Partei organisatsiooni Illinois' osariigis · 16. juunil 1858 Vabariikliku Partei senaatorikandidaat Illinois' osariigis - Stephen Douglas valiti Douglas · 6. novembril 1860 presidendiks Ameerika Ühendriikide president · Vannutati presidendiks 4. märtsil 1861 · 4. veebruar 1861 Ameerika Riikide Konföderatsioon · 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda · Bull Runi lahingu kaotamine Virginia osariigis juulis 1861 - orjanduse küsimus sõjategevuse mõjutamisel Ühendriikide kasuks kuulutas vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad · Lincoln võttis 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte
ABRAHAM LINCOLN Abraham Licoln oli Ameerika Ühendriikide Poliitik ja 16.president 1861-1865. Elulugu Abraham Lincoln'ist. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Abraham Lincoln sündis puuseppa Thomas Lincolni ja tema abikaasa Nancy Hacks Lincolni teise lapsena Kentucky osariigis. Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega. Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854 Kongressi poolt vastu võetud KansaseNebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi.
Teesid: · Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve. · Pooldas orjade vabastamist ja püüdis takistada orjapidamise levimist, kuigi käsitas orjapidamist iga osariigi siseasjana. · 1864 valiti A. Lincoln uuesti presidendik, valimistas ette põhiseaduse 13. paranduse- orjuse täielik keelustamine.
President Taylori surm, Millard Fillmore'i saamine USA presidendiks Franklin Pierce'i valimine USA presidendiks. Harriet Beecher Stowe'i "Onu Tomi onnikese" ilmumine raamatu kujul Kansas-Nebraska seadus Vabariiklaste partei rajamine Nn verise Kansase sündmused James Buchanani valimine USA presidendiks Ülemkohtu otsus Dred Scotti kohtuasjas John Browni rünnak relvalaole Harper's Ferrys Abraham Lincolni tõus USA presidenditoolile Lõuna osariikide lahkulööömine ja Ameerika Konföderatsiooni loomine eesotsas president Jefferson Davisega Sumter Forti tulistamine, Kodusõja algus Kodusõja lahingud( Shiloh' all, Antietami lahing). Asundustalude seadus Orjuse kaotamis proklamatsioon. Gettysburgi lahing Kindral Shermani võidud Rbert E. Lee alistumine Ulysses S. Grantile, Kodusõja lõpp Lincolni tappmine. Andrew Johnsoni presidendiks saamine Põhiseaduse 13. parandus (orjuse kaotamine) Vabameelsete büroo loomine Kongressi rekonstruktsiooni poliitika elluviimise algus.
1854. aastal asutati Vabariiklik partei, mis seisis kodanluse ja farmerite huvide eest. Nad olid tulenevalt põhiseadusest, mis ütles et kõik inimesed on vabad ja võrdsed, orjanduse vastu. Leeride vahelised pingedteravnesid 19. sajandil, mis tõi endaga kaasa Missouri kompromissi tühistamise 1850. aastal ning orjandusküsimustes jäeti otsustusõigus osariikidele. 1860. aastal toimus murdepunkt kui dekraadid said presidendivalimistel lüüa ning presidendiks sai vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast Lincolni presidendiks saamist eraldus Ühendriikidest Lõuna- Carolina, selle teoga liitusid veel 7 lõunapoolset osariiki ning nad moodustasid uue, iseseisva riigi- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Uue riigi pealinnaks sai Richmont, võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davise. 14. aprillil 1861. aastal vallutas uus riik Fort Sumteri misjärel Ühendriikide president kuulutas nad mässajateks, mässajatega liitus peale seda veel 4 osariiki
On dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Praegugi tähistavad ameeriklased 4.juulit kui iseseisvuspäeva. Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson. Thomas Jefferson (17431826) Thomas Jefferson (13. aprill 1743 4. juuli 1826) oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Chartale.Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia,
ABRAHAM LINCOLN & AMEERIKA KODUSÕDA TTG 11A Autor: Sten Lepamaa ABRAHAM LINCOLN 12.02.1809-15.03.1865 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VARASED ELUAASTAD Sündis Kentucky osariigis ,tema isa oli puusepp. Kolisid paar korda ,kuid lõplikult jäi Lincoln Illinois`i osariiki kuni presidendi valimisteni. Koolis palju ei käinud,kuid luges võimalikult palju raamatuid. POLIITILINE TEGEVUS 1846 a. valiti kongressi liikmeks. 1849 a. väsis poliitikast ja töötas juristina. 1854 a. tagasitulemist ajendas teda orjuse küsimus. 1861-1865 a. toimus kodusõda, milles oli Lincolnil väga suur tähtsus. A.Lincoln valiti presidendiks 4.03.1861 KODUSÕJA ALGUS
3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley
Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole moodustasid Suurbritannia, kellega liitusid mitmed Saksamaa väikeriigid. Patrioodid+, lojalistid-, kveekerid+- Vaherahu sõlmiti 1782. aasta 30 novembril. Rahulepingu allkirjastamiseni jõuti aga alles 3. septembril 1783. aastal. See kirjutati alla Pariisis tookordse Prantsusmaa kuninga Louis XVI vahendamisel. USA-d esindasid Pariisis diplomaat Benjamin Franklin ja John Adams. Suurbritanniat esindas diplomaat David Hartley. Suurbritannia tunnistas Põhja- Ameerika 13 koloonia iseseisvust. Määrati kindlaks piir USA ja brittidele kuuluva Põhja-Ameerika vahel. Majandusalased kokkulepped (näiteks kalapüügi tsoonid, võlakohustuste täitmine, lojalistidele tuli tasuda kompensatsiooni sõja ajal neilt konfiskeeritud vara eest jne.). Lepiti kokku sõjavangide vahetamise küsimuses. AÜ riigiaparaadi loomine: see protsess algas juba Iseseisvussõja ajal
1787.a asuti välja töötama põhiseadust Ühed pooldasid tugevat keskvõimu föderaalvõim Teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduse kaitseks suuremaid õigusi 1789.a hakkas kehtima föderalistliku suunaga põhiseadus Uus riik Ameerika Ühendriigid senine riikide liit muutus liitriigiks USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington Uue pealinna Washingtoni rajaminem, mis välistas võimalikud osariikidevahelised pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud Territoriaalne ekspansioon 19.saj esimene pool hõivati uusi alasid nii diplomaatilisel teel kui ka sõjalise jõuga Põhjendus: Ameerika Ühendriigid peavad valitsema oma mandrit mitte sekkuma Euroopa asjadesse 1820.a president James Monroe lausa nõudis Euroopa eemalejäämist Ameerikast
· 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad. · Nende vahele jääv Kesk- ja Kaug-Lääs: farmerid, põllumajandus, konservatiivsus, religioossis, vabariiklaste toetajad · ,,Sügav Lõuna": kodusõjas olid konföderatsiooni poolel, eriline identiteet ja kõnemaneer · ,,Piiblivöönd": kristlik-konservatiivne piirkond, mis paikneb lõunapoolsetes osariikides USA Mõju Maailmas I: Majanduslik Mõju · USA kui maailma majanduse vedur · Juba 20.saj. alguses sai USA-st maailma juhtiv tööstusriik · Arengu soodustajad: ettevõtlik vaim, tehnikalembus, ei olnud pidurdavaid traditsioone ja eelarvamusi · Alguseks piisavalt suur sisemajandus. Moodsa tarbimisühiskonna pioneer
...................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Paindliku reageerimise doktriin............................................................................................ Sisepoliitika............................................................................................................................... Lyndon Johnson............................................................................................................................ Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika............................................................................................................................... Richard Nixon........................................................................
Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule. Tähtsamad isikud George Washington (22. veebruar 1732 Fredricksburg, Virginia 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11- aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks[1][2].Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee)
tööstus vähe arenenud ja põllumajanduses olid põhiliselt orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine: 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna - Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg. USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada. Kodusõda: 12
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
ühelt poolt Thiers, kes kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais. Eriti veriseks läks mai lõpus, 21.-28.mai. Pariisi kommuun tegutses 2 kuud ilma eriliste tulemusteta. Kolooniatesse saadeti ligikaugu 45tuh inimest, 25tuh kommuni said surma lahingutes/rünnakutes. Pariis oli jälles Thiersi kontrolli all, sai Pr.maa presidendiks. Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Algas Prantsusmaa III Vabariik(1871-1940). 1875 võesti vastu erinevatest fragmentidest koosnev põhiseadus. Sõna “vabariik” ei kasutatud tükkaega. Presidendi valmise seaduses mainite seda sõnda. MacMahon oli rojalist(teine pres). Saadikute koda, mille rahvas valis oli vabariigi meelne- puhkes(1877) konstitustiooniline kriis. MacMahon proovis peaministriks
Henry Lee, olid nüüd saanud "vabad ja sõltumatud osariigid2. Nüüd jäi veel luua neist ühine riik. ["Lühike Ameerika ajalugu" lk 78] [http://incredibleimages4u.blogspot.com/2010/04/american-war-of-independence.html] -8- Kodusõda 1860. aasta presidendivalimistel nimetas vabriiklik Partei oma kandidaadiks Abraham Lincolni. Pertei populaarsus kasvas, kui selle juhid hakkasid orjanduse leviku peatamist nõudma. Veel lubasid vabariiklased kehtestada tööstuse arendamiseks kaitsetolle ja seaduse sätestamist, mis kindlustaks lääne-ekspansioonist osavõtjaile tasuta jaosmaad. Demokraatide seas polnud üksmeelt. Parteist eraldusid lõunaosariiklased, kes nimetasid oma presidendikandidaadiks John C. Breckenridge'i Kentuckyst. Põhja demokraatide väljavalitu oli stephen A. Douglas
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Haridus ja perekond Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. 1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina. Kui USA sisenes
######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand".
-1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine 10. Koosta:
2) Usa 19 saj Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus. Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19. Sajandi keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavassse sisepoliitilisse kriisi, mille keskmeks oli endiselt orjanduse küsimus. Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei. Vabariiklaste populaarsus kasvas ning 1860.aasta valimstel valiti presidendiks nende kandidaat advokaat Abraham Lincoln. Lincolni presidendiks valimine oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök, mis pani alguse eraldumisele. Kuu aega enne Lincolni ametisse vannutamist otsustasid esialgu 7 osariiki unionist eralduda ja moodustada uue riigi- Ameerika osariikide Konföderatsiooni pealinnaga Richmondis . Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis. Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861. aasta märtsis oma ametisse vannutamise kõnes
Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei
Eleanori rõhutute ja dikrimineeritute kangelannaks 1, kes päästis paljude juutide elu. Kuigi tema ja Franklini eraelulised suhted polnud kiita, olid nad väga head partnerid poliitikutena. Abikaasa halvatuse tõttu reisis ta Franklini eest Ameerikas ringi. Eleanor päästis isegi abikaasa kolmanda ametiaja presidendina. Peale presidendivalimisi puhkes sõda Pearl Harboril, kus esimene leedi käis ise kohal ning rääkis ja julgustas haavatuid. Alates 1946. aastast töötas Eleanor president Harry Trumani soovi Ühinenud Rahvate Organisatsioonis, kus tema karjääri üheks tipphetkeks oli kindlasti Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 10. detsembril 1948, kuna ta oli üks, kes aitas Inimõiguste ülddeklaratsiooni koostada. Peale ÜRO-st lahkumist 1953. aastal suundus Eleanor mässavasse Euroopasse, kus ta soovis inimõigusi levitada ja sotsialismi ja natsionalismi leviku peatada. 1961
hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse Veneetsiasse nt. 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22-26 juuni Pariisis Juunipäevad. Seda vabariigi valitsus eesotsas Louis Eugene Cavaignaciga surus maha. Louis Napoleon prm president. Teostas 2. sept 1851 riigipöörde ja kuulutas end keisriks (Napoleon III). Enne seda oli ka olnud Napoleon II, Napoleoni poeg, kes polnud edukas. Saksamaal revolutsioon samuti Viini kongressi tulemus. Vormärtz Märtsirevolutsioon. Keshtestati libreaalsed valitsused. Vürstid jäeti kyll alles, kuid nende võimu piirati. Siiski hakkasid vürstid rev.jõude tagasi suruma. Saksamaal õnnestus valida Rahvuskogu 1848. töötati välja konstitutsioon.
mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990 leidsid Valdur Timusi ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua ja tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929 Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
