Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alused ja vundamendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vundament, pinnased, vaiad, betoon, vundamente, vundamendid, savipinnas, vajumine, kandevõime, vaiade, pinnasele, külmumis, kaljupinnas, tihendamine, raudbetoon, vundamentide, lintvundament, postvundament, plaatvundament, monoliit, ebaühtlane, kihist, toetub, ehitusalused, väheniiske, kivikbetoon, rajatakse, vaivundament, saavutatakse, kohtvaiaVundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga. Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2
Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste
dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest:
Alused ja vundamendid Vundament kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele Pinnase all mõistetakse looduslikke materjale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Aluste ja vundamentide projekteerimine Lähteandmed on enamasti ligikaudsed. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovi võtmisel on raske tagada pinnase loodusliku struktuuri säilimist. Pinnased on olemuselt palju keerukamad kui enamik ehitusmaterjale. Tegemist tasand- või ruumiülesandega, mitte varrassüsteemiga. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas. Pinnased 1. kalju omavahel tugevalt seotud massiiv, enamvähem kõik aluspõhja kivimid 2. jämepurdpinnased kruus ja rähk, teradevaheliste sidemeteta ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm 3
20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema süvistatud allapoole pinnasevee minimaalset taset. Lisaks nimetatud tüüpidele kasutatakse ka: kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu, kohtvaiu. Vundamentide rajamisel, allmaatööde käigus tuleb sageli süvendeid, kraave kaitsta sissetungiva vee eest. Selleks kasutatakse punn- (sulund-) vaiu.
Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika
teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja
annaabi.ee 
