Tallinna Inform Ülesanne Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Graafika Õppemärkmik Õpperühm Allveel Mängus allveelaevade häving s eesmärgiks on hävitada oma võimalik. Allveelaeva hävitamise mis kokkupuutes allveelaeva Mängija reguleerida on mängua mida ületades jääb mäng seism pomme oled teele lasknud ja vajutades nupule "Alusta mäng nuppu "Tuld" ja mängu saab iga Allveelaevade häving gus allveelaevade häving saab mängija oma käsutusse sõjalaeva ja smärgiks on hävitada oma territoriaalvetes nii palju allveelaevu kui alik
1. Andmed: Lahendus: OK Arvestades keskkonna sagedust ja antud sagedusi on lahendus selline: 60MHz <- elektrijuht OK 30GHz <- dielektrik OK 2. Andmed: =5 Lahendus: 1) OK 2) OK 3. Andmed: F=3GHz Lahendus: OK Vastus: Laine levib sagedusel 3GHz ainult 6,4 sentimeetrit. Seetõttu on antud radar halb allveelaevade avastamiseks. 4. Andmed: a) b) c) Valem: Lahendus: a) OK b) OK c) OK 5. Andmed: a=5m b=2m Lahendus: a) Laine tüüp on magnetiline laine H10 (ehk TE10). on leitud katseekitusmeetodil. OK. b) Vastus: Ülemine piir on 60 MHz ja nende vahe on 30MHz.
SISSEJUHATUS Maailmas on olemas palju laevu, mis on ehitatud erinevatest materjalidest, vastavalt ajastule ja vajadusele. Selge on see, et allveelaeva ei saa ehitada muust materjalist kui metallist ning sama hästi ka teame, et esimene laev oli ehitatud vastavalt ajastule puidust. Läbi aja on arenenud laevade ehitus üpris palju ning see, mis oli alguses, ei ole kaugeltki enam see, mis on ta täna. Referaadis on lähemalt räägitud allveelaevade, reis- ja kaubalaevade ning purjelaevade ehitamises kasutatavatest materjalidest. 3 1. PURJELAEV Purjelaev on tuule ja purjede abil liikuv laev, mille kogu purjepind on küllaldane tuules iseseisvalt edasiliikumiseks ja manööverdamiseks. Purjelaeva kiirus sõltub tuule tugevusest. [1] Purjelaevade korpuse kinnitused on tehtud messingust , kuid kere ehitamiseks kasutatakse
Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuselevõtt. Neid kasutati merelahingutes, mis aitas rünnata sõjalaevu ning vastase varustusteid. Tähtsamaks allveelaevade kasutamist võib pidada Jüüti merelahingut 1916. aastal. Kolmandaks tähtsamaks arenguks võib pidada tankide kasutamist. Suurima tankirünnaku andsid britid sakslatele Cambrai´ lahingus 1917. aastal. Tankid aitasid purustada vastase tõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid vastaste hulgas paanikat. Need
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma
Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41.
......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja. Ta julgustas allveelaevade kasutamist ka neutraalsete USA kaubalaevade vastu. 1916. aasta jaanuaris määrati Scheer Avamerelaevastiku ülemaks. Scheer oli kindel, et edu saavutamiseks merel tuleb Brittide laevastikku väikeste gruppide kaupa hävitada, kuni Avamerelaevastik on valmis otsustavat lööki andma. Peale Jüüti merelahingut ei julgenud Scheer enam brittidega otsustavaid lahinguid pidada. 1918. aastal määrati Scheer Saksa mereväe ülemaks. Sellel
Peale ehitustöid kinnitas keiser Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi põhikirja ning samal ajal alustati juba tehase ehitamisega (Karma, 1963). Aasta hiljem, 24.11.1913, hakati tehases laevu ehitama ning samal aegselt jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 19121915 ja tööd alustati 31.05.1913. Juba 1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ja seejärel kergeristlejate ning allveelaevade valmistamiseks. 5 I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja srapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid. Samal aastal telliti tehaselt kaheksa
Nafta eelised:kütteväärtus suur, transportida saab suuri koguseid, kasutamine mitmekesine.Puudus.peab töötlema, reostus oht.Maagaasi eelis:Odav ei pea töötlema, gaas on rõhu all, saaste aste väike,keskkonna sõbralik.Puudus:Transport kallis,ohtlik.Tuumaenergia osatähtsus suur:Prant.Rootsi, Ukraina, L-Korea, Hispaania.Tuumaenergia eelis:suur energia sisaldus, küttuse ja jäätmete väike maht, norm. tööl saastavad keskkonad akõige vähem, allveelaevade ehituseks.Puudus:Radioaktiivsed jäätmed, radi. Saastus, suur kapitali vajadus,arenenud teadus ja soojus reostus veekogudes.Päikese energia eelis:ei saasta, tasub rajada ka väikese energia tarbimise korras.Puudus: tehnoloogia kallis, vajab piisaval hulgal päikesekiirgust.Geotermaal energia eelis:kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, sama päikesel.Puudus:kasutus ala piiratud ja jooksvad kulutused suured.
2Al+3Cl2=2AlCl3 Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega Kasutusalad Vanasti kasutati väärismetallina Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks Peeglites ja reflektorites Alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina Alumiiniumnõud Alumiiniumfoolium Elektrijuhtmetes Vahtalumiinium(pildil)-ehituses Leidub deodorantides Alumiiniumsulamid Tuntuim duralumiinium Kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keres ja mujal Silumiin-happekindel, kasutatakse masinatööstuses Magnaalium (pildil)-korrosioonikindel sulam magneesiumist ja alumiiniumist Keraamika Savi sisaldab mitmesuguseid aluminosilikaate Savist toodete valmistamine põhineb alumiiniumi plastilisusel Portselani saadakse valge savi (kaoliin), jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu kokkusulatamisel Aluminotermia Alumiiniumi omadus kõrgel kuumusel teisi metalle nende
hakati kutsuma dogfight’iks. Kuulsaim - Albatros D.II Saksa lennuk, 1916. 195 km/h – 5180m – 3m/s – 2x7.92mm Allveelaevad Sakslaste “U-Boat” oli väga edukas, uputades peaaegu pooled Briti laevadest, mis transportisid varustust ja toitu. I maailmasõda alguses oli sakslastel 29 allveelaeva. Läbi I maailmasõja ehitasid sakslased 360 allveelaeva, millest 178 kaotati. Hinnatakse, et läbi saksa allveelaevade läbi kaotasid liitlasväed ligi 11 miljonit tonni kaupa mis oli transpordis. Zeppelinid Zeppelinidel oli üpriski väike osatähtsus I maailmasõjas, kuid neid siiski kasutati vaenlaste pommitamiseks. Neid ei kasutatud väga kaua, kuna zeppeline oli väga lihtne alla lasta ning need olid täidetud kergelt süttiva gaasiga. Aitäh kuulamast!
M U U T U S E D PÄ R A S T E S I M E S T MAAILMASÕDA V E R S S A I L E S S Ü S T E E M I LO O JA D David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister Woodrow Wilson – USA president V E R S A I L L E S RA H U L E P I N G U TINGIMUSED Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõja laevastik piirati 6 laevani. Loodi Reini demilitaseeritud tsoon. SÕJA TULEMUSED sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari mille tagajärjel tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Serbia ning senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogoolia liitusid Serbia- Horvaatia- Sloveenia kuningriigiks(hilisem Jugoslaavia) TÄNAME
Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloodiks. Kasutatud kirjandus 1. http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt8/ultra.htm 2. http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/attachments/028_UH _Ivo_Pruul_10_09_2008.pdf 3.
Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloodiks. Kasutatud kirjandus 1. http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt8/ultra.htm
Laev ehitati inglise matemaatiku William Bourne visandatud disaini järgi ning see kasutas edasi liikumiseks aere. Esimest korda katsetati sellist allveelaeva tüüpi Thamesi jõel aastate 1620 ja 1624 vahel. Aastal 2002 ehitati 2- inimese versioon Bourne'i laevast ühe BBC saate jaoks ning selle katsetamine vee all oli edukas. Kuigi allveelaev oli esmalt mõeldud veealuse maailma uurimiseks, ei läinud kaua aega, kuni selle leiutajad avastasid allveelaevade sõjalisi võimalusi. 1648 seadis Inglismaalt Chesterist pärit piiskop John Wilkins paika allveelaeva strateegilised omadused oma raamatus ,,Mathematicall Magick": omadus sa võid nähtamatuna minna ükskõik millisele rannikule kogu maailmas ilma, et keegi sind märkaks või takistaks; sellega reisimine on ohutum sellele ei mõju viie kuni kuue jala sügavusel ei tõusuvee ebakindlus ja tormi vägivald
aastal asutasid Daimler ja Maybach DMG (DMG, in English--Daimler Motors Corporation). Nad müüsid oma esimese auto 1892 aastal. Daimler suri 1900 ja Maybach lahkus firmast 1907. 1924 DMG sõlmis pikaajalise lepingu Karl Benzi firmaga Benz & Co ning 1926 pandi neile ühine nimi Daimler-Benz AG mis on nüüd osa Daimler AG´st Daimler-Benz AG oli Saksamaa autotootja. Daimler-Benz tootis autosid Mercedes- Benzi kaubamärgi all. Teise maailmasõja ajal tootis Daimler-Benz ka lennukeid, tanke, allveelaevade mootoreid ja relvadetaile. 1998. aastal ostis Daimler-Benz Ameerika Ühendriikide autotootja Chrysler Corporationi ja muutis nime DaimlerChrysler AG-ks. 2007. aastal müüs ettevõtte Chrysler Groupi maha ja võttis nimeks Daimler AG. Daimler AG On suuruselt kolmeteistkümnes autotootja ja suuruselt teine veokitootja maailmas. Lisaks autodele toodab daimler ka busse ja osutab finantsteenuseid. Samuti omab daimler ag suurt osalust EADS kosmose grupis. Daimleri agl on tütarfirma
Uurin seda, mis muutus Esimeses maailmasõjas relvastuse suhtes. Võrdlen sõjas osalenud suuremate riikide sõjatehnikaid omavahel. Oma töös tutvustan täpsemalt tanke, allveelaevu ja lennukeid. Informatsiooni kogusin ma erinevatest raamatutest ning internetist. Leidsin mõned huvitavad teosed: Paul Doswelli Tõestisündinud lood Esimesest maailmasõjast, kust sain infot eelkõige tsepeliinidest, John Keegani Esimene maailmasõda, kus oli minu jaoks palju vajalikku infot laevade ja allveelaevade kohta ja ka Keegani teisest raamatust Sõjakunsti ajalugu. Materjali leidsin ka ajakirjast Tehnikamaailm, kus Kaido Tiigisoon oli pikalt kirjutanud lennukitest Esimeses maailmasõjas. Internetist leidsin kõige rohkem informatsiooni, kuid kahjuks pole teada selle autorid. Lehekülgedel, mida külastasin oli täpselt ära toodud kindlate masinate andmed, mida vajasin oma uurimustöö koostamiseks. Eesti keelset eraldi raamatut Esimese maailmasõja kohta ma kuskilt kahjuks ei leidnud
mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena Ti-sulamites. Vastavalt paranenud omadustele kasutatakse titaanisulameid erinevates tööstusharudes. Keemiatööstuses, kus on oluline korrosioonikindlus toodetakse titaanisulamitest soojusvaheteid, klappe, mahuteid ja ka tarbekaupu juveelitööstusele. Titaanisulamid leiavad tänu väiksele tihedusele, kõrge tugevuseleja väsimustugevusele laialdast kasutust masinate tootmisel. Titaanisulamitest valmistatakse allveelaevade detaile ja sõukruvisid, lennukite telikuid, kinnitusvahendeid ja hüdraulikakomponente, autodele erinevaid vedrusid ja klappe. Erinevad sulamid on kasutuses ka reaktiivmootorite tootmisel, kuid samas leiavad tee ka inimese kehasse luu- ja liigeseimplantaatide, südameklappide ja hambaproteeside näol. Titaani aatom- ja kristallehitus Titaan on aatomnumbriga 22 ja aatommassiga 47,88. Titaani aatomis on 22 elektroni, 22 neutroni ja 26 prootonit
kuule enam hästi. Meile tuttav helinähtus on kaja mitmesugustelt takistustelt tagasipeegeldunud heli. Kuuleme seda siis, kui tajume peegeldunud heli esialgsest helist eraldi (ajavahemik nende vahel ei tohi olla alla 1/15 sekundi). Ultraheli (f > 20 kHz) peegeldumise järgi orienteeruvad nahkhiired pimedas ja delfiinid sogases vees. Kehade asukoha määramist tagasipeegeldunud ultrahelisignaali järgi nimetatakse kajalokatsiooniks. Nendega määratakse allveelaevade asukohad, merepõhja sügavust (kajalood), kalaparve asukohta ja liikumist ning kasutatakse ka udus liikumiseks.
Sama aasta augustis toimus Saksamaal salajaline mobilisatsioon ja 1. septembril 1939 oli Wechrmachtis umbes 4,3 miljonit meest. Saksamaal oli küll Versailles´ rahulepinguga keelatud nii suure sõjaväe omamine, kuid siiski ta tegi seda. Saksamaa ettevalmistumiseks II mailmasõjaks aitasid kaasa teised riigid pigem kaasa kui takistasid. Näiteks koolitas Nõukogude Liit Saksamaa tarvis relvastuse loojaid. Nad töötasid Saksa lennukitekonstruktorid Moskava- lähedases Filis, allveelaevade ja tankide tegemist õpiti Leningradis. 1938. aasta algas natsi Saksamaale soodsalt. Pärast Versailles´ rahulepingu ja teiste lepingute eiramist asus Saksamaa liitma teiste riikide sakslastega asustatud alasid endaga. 12. märtsil okupeeris Saksamaa Austria, mis on saanud tuntuks ´´anschlussi´´ nime all. Mitte ükski riik Euroopas ei protestinud selle peale, mis näitab järjekordselt seda keegi ei takistunud Saksamaal uuesti maailmasõda alustada.
Kas ja kuidas Saksamaa astus samme Teise Maailmasõja poole? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. Tingimuste kohaselt pidi Saksamaa loovutama umbes kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, keelati lennuväe ja allveelaevade omamine, samuti piirati laevastikku. Lisaks kõigele sellele pidi Saksamaa maksma reparatsioone võitjariikidele. Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida
ning kaaspõgeneja. * Timukas * Doktor Eugén Ica, hageja kohtus, kes teatas Inimõiguste Komiteele Atlandi massimõrvast. * Kapteni esimene abi Nöel Löndorf. * Kohtunik, kaitsjad, Vatikani esindaja kohtus Tegelased, keda mainitakse romaanis, kuid käsitletud perioodil tegevuses otseselt ei osale: Nikolas Batriani naine Paetricia Batrian, kes oli olnud sõbra Velagio Malevini kihlatu. Lapsed Britta, Orest ja Phyl. Ema tahtel ei pidanud poegadest saama meremehi. Romaani tegevuspaigad: Allveelaevade hävitaja, kindlusvangla Alligaatoriarkaadia, Saurusesaared, helikopter Atlandi ookeani kohal Ühel saatuslikul päeval sai Batrian viitseadmiralVelagio Malevinilt, kes töötas sõjalaevastiku juhtimiskeskuses ja oli Batriani ülemus, ülesande korraldada õppepommidega õppehäire. Tegelikult anti tema käsutusesse tuumapommid. Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Itaalia astus Antandi poolele (lubati maid Austria-Ungarist), Itaalia ründab Austria-Ungarit. Kolmikliitu lisandus Bulgaaria, mis aitas purustada Serbia väed. Hiljem tuli Kolmikliidule appi ka Türgi. Somme’i lahing Inglased võtsid kasutusele tankid + kerge kaitserindest läbitungida (kuulipildujad jne) + vastaste seas paanika tekitamine -Suur ning lihtne tabada -Jäi kinniosades kohtades Sõda merel Allveelaevade kasutamine Sakslased uputasid Inglise reisilaeva Lusitania Sõjatehnika areng Keemiatööstus Allveelaevastiku areng Lennuväe kiire areng Eluolu sõja ajal Elatustase langes järsult, toidupuuduse teke, levisid epideemiad. Naised pidid üle võtma meeste rollid Genotsiid Armeenia vastu Türgi ründas Vene alasid ning süüdistasid armeenlasi neile vastuhakkamises. Armeenlastele seati karmid piirangud, paljud tapeti ning inimesi saadeti Süüria kõrbe. Veebruarirevolutsioon
arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi). Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis
väed olid suurtest kaotustest juba alla andmas, seega ei suudetud Venemaa vastu piisavalt tugevat vastast kokku koondada. Samuti mõjutas edutut sõjategevust ka Itaalia (liitlase) kaotamine. Saksamaa oli totaalselt laostunud. Compiegne'i ja Versailles'i rahulepingud olid Saksamaale väga rängad: ta pidi loovutama 1/8 oma territooriumist, kaotas kõik oma kolooniad, maksma raskeid reparatsioone ning samuti piirati sõdurite arvu armees (kuni 100 000) ning keelati ajateenistus ja allveelaevade (samuti ka sõjatankide) omamine. Suur kaotaja antud sõjas oli ka Venemaa, kelle mahajäänud majandus ei olnud kaugeltki valmis nii suurteks sõjakuludeks. Venemaa sõdis kolme riigi vastu- Saksamaa, Türgi ja Austria-Ungari. Sõjaga kaasnenud tohutult suured inimelude kaotused ja küllaltki edutu sõjategevus viis riigi sisemisse kriisi, mille tulemusena toimus kaks revolutsiooni (Oktoobripööre ja Veebruari revolutsioon) ning kodusõda kuni aastani 1922. Venemaa
imega hakkama saada. Kõik sõdivad maad asendasid lennumasinate üksiktootmise jõudumööda seeriatootmisega. Kokku ehitati Esimese maailmasõja jooksul umbes 200.000 lennukit ning üle 250.000 lennukimootori. Ülekaalus olid kahetiivalised lennukid - biplaanid, millel olid aeglase kiiruse juures paremad lennuomadused. Kuigi iga 16 õhulahingu kohta tuli vaid üks allatulistatud lennuk, hukkus kogu sõja jooksul üle 10.000 lenduri. S-3B Viking Merejärelvalve ja allveelaevade vastane võitlus on üks tähtsamaid suundi kaitsmaks laevu ja linnu. Ballistilised raketid allveelaevadel moodustavad USA enda Ohio klassi laevadel juba 50 % kogu Ühendriikide strateegiliste rakettide arvust (igal laeval 24 raketti ja kokku 18 laeva kahe kodusadamaga). Lisaks on ründeallveelaevad suureks ohuks pealveelaevadele. Nii on loodud merelennuväele S-3, mille uuem modifikatsioon on S- 3B. Lennukil on suure võimsusega arvutisüsteem töötlemaks sensoritelt saadavaid andmeid
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala.
Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt 8. Millal toimus I maailmasõda?- 28. juuli 1914 – algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 9. Selgita mõisteid: kaeviku ehk positsioonisõda - sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise
Säilitati pingekolded Euroopas ning saksamaa militarismialused. Osales 27 keskriikidega konfliktis olnud riiki: saksamaa ja liitlased kutsuti vaid rahulepingute allkirjastamiseks. Venemaa polnud kutsutud. Baltiriigid osalesid mitteametlikult. Kaotajatega koostati 5 rahulepingut, mis olulisim: versailles rahuleping Versaille rahuleping saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad andma võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Compiegne vaherahu 11.11.1918 Suurriikide huvid SB- koloonia säilitamine, saksamaa nõrgestamine, liitlased (prants. ;venemaa) Vene- head suhted teiste riikidega, saksamaa ülemvõimu ei soovitud Saksamaa- kolooniate ümber jagamine, ülemvõim Euroopas, liitlased (Austria, Ungari, Itaalia) Pr
Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. 4.06.1920 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga Trianoni leping ja 10.09.1920 Austriaga SaintGermaini leping. *Doonau monarhia kui suurriik likvideeriti. Moodustati kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. *Endise AU suured alati liideti Serbiaga
positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse Saksamaa+Austria-U.
Sõjalise juhtkonna vale strateegia ja taktika Saksa väed olid kurnatud Saksa rahvas kaotas usu Saksa armeesse Liitlased jätsid Saksamaa maha 9. Versailles’ rahuleping ning selle tähtsamad punktid. Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon. 10. Keisrivõimu languse põhjused Venemaal. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai „pühamees“ Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas.
Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti (armee suurust piirati 100000 meheni ja relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelati üldine sõjaväe- kohustus. Keelatud oli ka omada õhujõude. Mereväes võis olla ainult 15 tuhat meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine.). Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s
Saksa poolelt oli lahing lüüasaamine. Saksa armee kaotused olid suuremad, kui prantsuse. Somme’i lahingus olid vastamisi prantsuse, inglise ja saksa väed. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim I MS. Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin. 1917: Tekkis konflikt saksa ja inglise allveelaevade vahel. Kuigi sakslased kuulutasid võidu, jäi tegelik võit pigem Inglismaale. Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9
Saksa poolelt oli lahing lüüasaamine. Saksa armee kaotused olid suuremad, kui prantsuse. Somme’i lahingus olid vastamisi prantsuse, inglise ja saksa väed. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim I MS. Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin. 1917: Tekkis konflikt saksa ja inglise allveelaevade vahel. Kuigi sakslased kuulutasid võidu, jäi tegelik võit pigem Inglismaale. Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9
1.Juuli 18. November Somme'i lahing Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda kasutati tanke ja pommitus lennukeid. Idarinne Veebruar Märts 1915 - Ägedad lahingud Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Vene väed purustati Ida-Preisimaal. Juuli algus 1915 Venelased üritasid Poolast vägesid välja viia. FAIL! September 1915 Rinne oli jõudnud liinile Riia Daugavpils Pinsk Tsernovtsõ. Teised rinded Veebruar 1915 Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveelaevade sõja. 7. Mai 1915 Sakslased uputasid reisilaeva ,,Louisitania". 1198 hukkunut, sh USA kodanikud. 31. Mai 1916 Jüüti merelahing (Taani rannik) suured kaotused mõlemal poolel. I MS suurim merelahing. 11. Oktoober 1915 Sõtta astus Bulgaaria Saksamaa poolel. Nende vaenlane oli Serbia. 27. August 1916 Sõtta astus Rumeenia Sakslaste vastu. Aasta 1917. Märtsi algus 1917 Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi 23.02). 23
Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja
· sulameid kasutatakse ehitus ja konstruktsioonimaterjalidena · kasutatakse lennukites, rakkettides, tehiskaaslastes, autotööstuses, ehitustegevuses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel. · alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergsüttivate materjalide ja lähkeainete valmistamise tsehhides. · tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium, mida kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Keraamika e. savitooted Erinevad savid sisaldavad erinevaid aluminosilikaate, mis on alumiiniumi ja muude metallide keeruka koostisega ränihappe soolad. Savist toodete valmistamine põhineb tema plastilisusel. Savist vormitud ese põletatakse kas madalkuumuses (9001200 ºC) või kõrgkuumuses (kuni 2000 ºC). Madalal kuumusel põletatud tooted on urbsed (ei pea kinni ei gaase ega vett), neid tuleb glasuurida.
president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas seekordne mõrv järgneva viie nädalal jooksul sündmuste ahela, mis viis Euroopa üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana.
Olulisemad pöördepunktid sõjas (lk 44-49) *Mürkgaasi kasutuselevõtt, mis oli edukas seni kuni kasutusele võeti gaasimaskid .Esimestena kasutasid sakslased. *Tankide kasutuselevõtt, esimestena kasutasid inglased . *Itaalia liitumine Antandiga, oli suur löök Saksamaale kuna Itaalia kuulutatud sõda Austria-Ungarile avas uue rinde kuhu sakslased-austerlased pidid saatma oma jõude. *Türgi liitumine Kolmikliiduga sundis inglasi Gallipoli poolsaarelt lahkuma. *Allveelaevade kasutuselevõtt tõi edu Saksamaale . Purustati mitmeid laevu ja ka reisilaev Lusitania kus oli hukkunute seas ka ameeriklasi. *kurnamissõda *Verduni lahing-ohvrite rohkeim Kus ja millal võeti kasutusele: mürkgaas, tank, positsioonisõda, lennukid, allveelaevad . *Mürkgaas-võeti kasutusele I maailmasõja ajal Ypres'i lahingus.( 1915. Aprill) *Tank- 15.september 1916 võtsid inglased kasutusele *Positsioonisõda ehk kaevikusõda-alates septembrist 1914 algas
Lõpuks otsustati,et Saksamaa oli kohustatud võitjatele maksa 132 miljarditkuldmarka,millest üle poole pidi saama Prantsusmaa. Saksamaa kuulutati i maailmasõja süüdlaseks. Versailles´ rahulepingu 231 klausel (nn sõjasüü klausel). 5) Versailles´ rahulepingu 227 klausel nägi ette ,et Wilhelm II Hohenzollern on rikkunud rahvusvahelise kõlbluse ja lepingute pühadust ning tuleb anda kohtu alla. Holland keeldus Wilhelm II välja andmast. Saksa väejuhtide ja allveelaevade komandöride üle peeti kohut Lepizigis. Seda ei tehtud mitte Antanti,vaid Saksa valitsuse sõjakohtus. Karistused olid kerged- rahatrahv või lühiajaline vanglakaristus. See oli esimene kord,kui inimsusevastase kutiteo kontseptsioon sai seadusliku heakskiidu. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1920. aastal toimus Saksamaal nn Kappi puts-monarhistlik riigipöördekatse Berliinis. Ebaõnnestus. 1922
pigem silindreid), igaüks umbes mündi suurune ja tolli pikkune. Kuulikesed aetakse üksteise järel vardasse ning paigutatakse tugevalt isoleeritud ja hermetiseeritud kambrisse. Paljudes elektrijaamades sukeldadatakse "kimbud" vette, et neid jahedana hoida. Veel kasutatakse reaktorite jahutamiseks süsihappegaasi või ka vedelalmetalle. Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Tuumareaktoreid kasutatakse ka allveelaevade ja mereväe aluste käitamiseks. Tuumajaamade juurde kuuluvateat korstendest tuleb ainult puhast veeauru. Ümbertöötlemine Selle protsessi käigus eraldatakse tuumajäätmete hulgast kasutamata jäänud kütus. Kasutatud varrastelt eemaldatakse metallkest ning selle sisu lahustatakse kuumas lämmastikhappes. Saadusteks on 96% uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Jäätmed
kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas
tegutses Atlandi ookeanis ja Hiinas. 16. Kuidas mõjutas olukorda merel Inglismaa osalemine sõjas? - Sõjad Saksamaaga. Saksamaa üritas Inglismaa laevastikku purustada, uputas reisi- ning kaubalaevu. 17. Millal ja kelle poolt kuulutati välja piiramatu allveesõda? Mida see tähendab? - 1915a. Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Inglismaa vastu, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt. Jõudude vahekord oli antandi kasuks. 18. Millal ja miks toimus Jüüti merelahing? Tulemus? - 1916a. sest sakslased saatsid oma lahingulaevu Inglise kaubateedele, kui inglastel õnnestus need hävitada. See sundis Saksa jõude rohkem baasidest väljuma, et Inglise kaubalaevu rünnata. Sakslased pidasid seda enda võiduks, kuid tegelikult võitsid inglased, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt. 19. Kuidas on seotud ülemvõim merel ja kolooniate hõivamine I MS-s? - 20
kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel "Poola koridoriks", kuna see tükeldas
Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Tehisintellekti osad teadmusbaas; järeldusmehhanism; kasutajaliides; omandamis / õppimiskomponent; Närvivõrkude kasutamine: Aktsiahindade prognoosimisel; Lõhna/värvi tuvastamisel; Käekirja lugemisel; Vigase toodangu diagnoosimisel; Allveelaevade avastamisel sonari abil Hea andmebaasi tunnused: Ta peab toetama kõikide firmale oluliste valdkondade tööd; ta peab tagama nende valdkondade sujuva koostöö; peab arenema koos firmaga; hea koostöö teiste firmade, ettevõtete, asutustega; peab koosnema omavahel ühilduvatest osadest Andmebaasi projekteerimise tugipunktid: Millist infot on mulle vaja; millisel kujul ma infot vajan; kui sageli ma mingit infot vajan; millist infot võib mulle veel lähemas ja
nagu terastel, vaid vanandamisega. 7.1. Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi Saksamaal asuva Düreni linna järgi) on kõige tähtsam ja tuntum alumiiniumisulam. Tema valmistamise menetluse leiutas 1906. aastal saksa insener Alfred Wilm. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Ta on tugev, kerge, korrosioonikindel ja terasele lähedaste omadustega. Seepärast kasutatakse teda lennukites, kaatrites, allveelaevade ja auto keredes. Duralumiinium on alumiiniumi sulam, mis sisaldab kindlasti vaske (2,2- 5,7%) ja magneesiumi (0,2-2,7%) . Selleks , et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb teda karastada ja vanandada. Eriti tugevad on kaks sulamit: Al + Cu (4,4%), Mg (1,5%), Mn (0,6%) - tõmbetugevus 470 MPa Al + Cu (1,6%), Mg (2,5%), Zn (5,6%), Cr (0,23%) - tõmbetugevus 570 MPa Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. 7.2
Hõbenitraati kasutatakse kloriidide määramiseks nii looduslikes vetes kui ka laborites. Hõbedaühenditega tehakse kindlaks sõjalisi mürkaineid ning muudetakse merevett joomiskõlblikuks. Hõbeda väga hea omadus on tema elektrijuhtivus. Hõbe on parim elektrijuht. Muidugi ei valmistata hõbejuhtmeid olmeseadmete tarvis, kuid näiteks Teise maailmasõja ajal, millal tuli saavutada telefoni ja telegraafiaparaatide, tankide, lennukite, allveelaevade, torpeedode, jt elektrisüsteemide töökindlus, kulutati USAs selleks aastas üle 300 t hõbedat. Hõbedata ei saanud läbi ka televisioonitehnika algaastatel. Esimene laengusalvestusega televisioonisaatetoru ikonoskoop, mis konstrueeriti 1930. aastate algul, muudab valgussignaalid 5 elektriimpulssideks. Ikonoskoobi põhiosaks on miljonitest omavahel isoleeritud hõbedaterakestest
Alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergesüttivatematerjalide ja lähteainete valmistamise tsehhides Tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium (95 % Al, 3-4 % Cu, 0,5-1,5 % Mg, 0,5% Mn, Si jt),mis on oma omadustelt tugev, kerge, korrosioonikindel ja terase omadustega lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Silumiin (85 % Al, 10-12 % Si) on happekindel, hästi valatav ja korrosioonikindel sulam ning seda kasutatakse masinatööstuses, mootorikolbide, käigukastide ja seadmete valmistamiseks. Magnaalium (Al, 10-30 % Mg) on väga korrosioonikindel sulam, millest valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, angaare, ehitusdetaile. 4 Magneesiumsulamid
annaabi.ee 
