Kolm Musketäri A.Duma Tegelase iseloomustamine: Dartanjan on gasgoonlane, kelle suurimaks sooviks on saada musketäriks. Ta on tark, arukas, julge, tugev, hooliv, noor, abivalmis, … Tal on tumedad ja pikad juuksed.Tema elu armastuseks on Constance. Dartanjan leab endale kolm sõpra Athos, Phortos ja Aramis. Nende ühine deviis on „ Üks kõigi ja kõik ühe eest“ Asjaolud: Tegevus toimub põhiliselt Prantsusmaal Pariisis. Riiki valitseb kuningas, kellele allusid musketärid. Usku valitseb aga kardinal, kellele allusid kaardiväelased. Üks sündmus: Dartanjani isa andis Dartanjanile 3 kingitust:hobune, 15 eküüd ja nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. Dartanjan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. Dartanjan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. Dartanjanilt varastati kiri.
kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn
Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1. diviis ülem kindralmajor Tõnisson. Juhtimise lihtsustamiseks formeeriti Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1.
&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle
2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS
2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS
1) Kuningas · Juhtis sõjaväge · Mõistis kohut · Talle kuulusid suured maavaldused · Osales usuürituste korraldamisel 2) Preester · Kõige targemad, lahendasid inimeste ja jumalate vaheliseid suhteid 3) Kodanikud · Talupojad · Käsitöölised 4)Alamklass · Rentnikud · Orjad Mille poolest erineb Mesopotaamia ühiskond ja riiklik korraldus Egiptuse omast? · Mesopot. Ei olnud inimene nii detailideni lihvitud · Egiptuses allusid kõik vaaraole · Talupojad ja käsitöölised olid sõltumatud kui Egiptuses · Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte.
a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (962-1806) · Otto kandis ka Itaalia kuninga tiitlit. Püha Rooma keisririik · Keisrile allusid : Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia, Burgundia (Prantsuse kaguosa), Tsehhimaa. · Keisrid rahvuselt sakslased · Ennekõike Saksamaa kuningad · Keisriks saamiseks pidi minema Itaaliasse ning seal kroonis paavst ametlikult keisriks. · Otto I allusid paavstid keisrile, hiljema enam mitte Saksa-Rooma keiser · Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik,
moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Siit järeldub, et feodaalid jagunesid kaheks ja väikefeodaalid allusid suurfeodaalidele. Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud
(peeti ka ennustamisjumalaks) Ta oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Sugulus Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apolloni järglased · Asklepios tervistusjumal · Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse ja ennustamise kaitsja. Talle allusid muusad (vaimse tegevuse kaitsejumalannad)
k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15. kaleviäärijad 16. stiftifoogt-tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid 17. linnasaras -linnakogukonna ühine maavaldus 18. praost- katoliku kirikus teat. kõrgem vaimulik 19. skribent-kirjutaja, sulemees (sageli halvustavalt) 20. diötsees- piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda
o Õigus osaleda kõigil rahvakoosolekutel. Iga 10 p tagant o Riigielu korraldasid 500-liikmelinenõukogu + riigiametnikud ( tähtsaimad 10strateegi e väejuhti). o 6000 kohtuikku o Kõik määrati koosseisu liisu teel, kanditaatide seest kes valiti rahva poolt Sparta- hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda o Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad o Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda o Sparta kodanikkond- spartaadid o Riigi eesotsas- kaks päritava võimuga kuningat. Neile allusid sõjavägi. Nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid. o Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu- geruusia ( vähemalt 60a) ja kodanike seast valitavad riigiametnikud-5 efoori. o Riigi koosseisus spartaate väga vähe, ülejäänud rahva moodustasid perioigid( isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta) ja heloodid (spartiaatide maaorjad). o Range kodanike kasvatamise süsteem- al 7ea elavad poised kodust eemal
Käsitöölised: Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi Usupuhastus ehk reformatsioon: Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3
Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu. Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast.lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari
Apollon Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimses orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast
ligikaudu 30 adramaad Dünamünde kloostrile hüvituseks selle eest, et kloostri mungad olid aidanud toimetada siinsete elanike usulist pööramist ja ristimist Eestimaa vallutamise järel.Abt Conrad lasi 1254. aastal ehitada Padise valdustesse kabeli, mille teenindamise ja kohaliku usuelu eest hoolitsemise eesmärgil läkitas ta kohale ka mingi arvu munki, kes allusid Dünamünde kloostrile. Siia tekkis väike abiklooster. Abikloostrit juhtis prior ja mis 1281.aastal ka pühitseti. Dünamünde kloostri vennaskonna ümberasumise Padisele 1310. aastal ning sinna suure kindlustatud kloostrihoonestiku rajamise põhjuseks oli Dünamünde kloostri Riia ümbruse alade sundmüük Saksa Ordule 1305. aastal. Iseseisva Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat. Jüriöö
Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Apolloni kaksikõde Artemis oli osav kütt ja kaitses elavat loodust, eriti loomi. Ta oli suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel olümplased laulsid ja tantsisid. Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid.
See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus
Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid. Kehtis feodaalkord. Liivimaa haru juhiti Riiast, hiljem Võnnust. 17. Piiskopkonnad Tartu, Kuramaa, Saare-Lääne piiskopkond ning Riia peapiiskopkond. Kellele maa allus? Riia peapiiskop kui teiste piiskopkondade juht. Mõisted diötsees, toomkapiitel. Piiskopkonnad olid kiriklikud riigid, mis allusid kaudselt Rooma paavstile. Kõik piiskopkonnad allusid Riia peapiiskopkonnale. Diötsees Provints, mida juhiti kui omaette riiki. Eesotsas oli piiskop, kõige kõrgem Riia peapiiskop. Toomkapiitel Piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud, kes muuhulgas valisid ka piiskopid. 18. Suhted vana-Liivimaa riikide ning kohalike eestlaste vahel Sakslaste ja taanlaste ülemvõim ei olnud esialgu veel kindel, toimus mitmeid ülestõuse
· Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval. 5. Mees Oli perekonnapea, kõik allusid temale. Kasvatas lapsi varasemal ajal Naised Neil polnud poliitilisi õigusi. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd
Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond.. Rahukohtunik esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918) Prokurör keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat. Prokurörile allusid: kubermanguasjurid, üks kohtu- ja teine administratiivasjade jaoks; eestimaal fiskusekomissaar, liivimaal ülemfiskaal ja maakonna e kreisifiskaalid; kubermanguprokuröri abid. Ülesanded: kubermangus üldise korra säilitamise eesmärgil seaduste õige tõlgendamine ja täpse täitmise ning kindlaksmääratud võimupiiride jälgimine amatiasutustes; vanglate, sunnitöö- ja töömajade regulaarne külastamine ning kinnipidamiskorra täitmise jälgimine; nõrgamõistuslikuks
Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis, kui külalisteks olid lähedased sugulased. Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks. Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite
814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast sõjaretkedel. Ta vallutas langobardide riigi ja sai ka Itaalia kuningaks. Ta alistas ka saksid. Lisaks Galliale allusid Karl Suurele ka suur osa Itaalia ja paljud germaanlaste alad üle Saksamaal. Aastal 800 krooniti Karl Suur keisriks. Karl Suure valitsemise ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri
evech, Karl Martell, · kukutati mitmeid Pippin Lühike, Karl keisreid Suur) · keisrivõim ei olnud päritav · keisrile allusid ametkonnad Vaimuliku ja ilmaliku võimu · Terves frangi riigis oli · Bütsantsi kirik seisis suhe kirik valitseja kaitse all. kindlalt keisrivõimu · Frangi riigi lagunemine kontrolli all ja l-euroopa killustatus · mitu tähtsat hilise rooma
l Preestritel korraldav vim templites, juhtivad preestrid valiti ülikute hulgast.*Krgemad v epealikud l l Kirjutajad ehk keskmise ja madalama astme ametnikud l l Sjav gi koosnes suures osas talupoegadest l l Talupojad harisid vaarao ehk riigi maad; t itsid kindlaid kohustusi ja koormisi l l K sitlised ttasid enamasti vaarao ja ülikute teenistuses, allusid riigiv imu kontrollile. Said tasu toiduainete ja tarbeesemetena. l l Orjad orjusesse langenud talupojad ja k sitlised ning sjavangid. Mesopotaamia lk 4958 Aeg ja riigid Iseloomustus IV aastatuhande lpp, III aastatuhat eKr *kiilkirja olemasolu *suurte templite ümber tekkisid linnad, mis moodustasid
Liiduvabariigid represseeritutele ja küüditatutele anti armu, Saksa ja Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks Õigused väiksemad kui sateliitriikidel Jaapani sõjavange lasti koju tuli kasutada tutvusi korruptsioon ja "letialuse kaubanduse" Kohalikud kommunistlikud parteid allusid liiduvabariikide õigusi suurendati vohamine täielikult Moskvale = üleliidulise kompartei Dissidentide liikumine omaalgatuslike väljaannete koostamine ja teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas 1957- kohalikud osakonnad 3 liiduvabariigis levitamine
Piirati kuninga võimu. 1629-Kuningas saatis laiali parlamendi 1640-kutsus parlamendi tagasi kokku,kuna Sotimaal puhkes mäss - Lühike parlament-3 nädalat . Pikk parlament kuni 1653 1642- Algas kodusõda 1649- Kodusõja lõpp. Hukati Charles I Parlamendi tähtsus muutus. Kuningas ei võinud enam parlamenti laiali saata. Parlamendi võimule allusid ametnikud ja maksude kehtestamine. Vabariigi ajal:parlamendil oli kõige väiksem võim Kujunes lordprotektori Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur Parlament säilis. 1653-kuulutati välja diktatuur(kestis 5 a) ja parlament saadeti laiali. Lõpuks kutsuti tagasi Pr. maale pagenud kuningas. Stuartite restauratsiooon: 1660-Breda deklaratsioon-lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kutsuti tagasi Charles II
piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Uue aasta alguses lähenes rinne Tallinnale, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti suutis sellel ajal saata rindele vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister 4 Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõududejuht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas
olid tasuta. Renessansiteater Püüti elustada antiikaja teatritraditsioone. Hakati ehitama teatreid hobuserauakujulise saali ja eesriidega. Palju kasutati maalitud dekoratsioone. Klassitsistlik teater Väga tähtsad olid mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtus. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Lavakujundus pigem lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Modernistlik teater Näidendites hakati tegelastena kasutama pühakute ja imetegijate asemel tavalisi igapäevaseid isiksusi. Selle tõid omaga kaasa Voltaire' mõju ning suurenev vabadusesoov rahva seas.
Tekkisid matemaatika, kogus hoogu ajalugu ja meditsiiniteadus Avastati, et Maa on Pythagoras, Hippokrates ümmargune Archimedes, Eukleides Ühiskondlik korraldus Linnriigid oli iseseisvamad Linnriigid allusid suurriikide Ainult kreekapärane eluviis valitsejatele Tähtsamad keskused- Linnades püsis kreekapärane Ateena ja Sparta eluviis, kuid maakohtades oli Enamik kreeklasi teenis tihti näha idamaist elatist põlluharimisega valitsemisviisi
Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal. Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja nimekamatest peredest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku
· Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis)
ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Mõisted 75-76 Foiniikia tähestik – hiljemalt aastaks 1000 ekr kujunenud välja 22. tähest koosnev tähestik.
elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond| Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi.
Mõni peremees lasi oma orjal endale elatist teenida, nõudes selle eest korrapärast tasu. Nii võis ori tunda ennast peaaegu vaba kodanikuna, kuid tema vara kuulus mõistagi omanikule. Paljud peremehed lasid ustavatel ja töökatel orjadel end teatud rahasumma eest vabaks osta. Kui ori lasti vabaks sai ta koheselt Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai rikas ja mõjukas inimene. Rooma perekonnas kuulus täielik võim mehele, talle allusid nii ta naine, pojad, tütred(meheleminekuni) ja orjad ja ta võis nende elu ja surma üle otsustada. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Noored roomlased said enamasti isa või vanema venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused
Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute tüüp, ümar kaar, palju torne, palju torne eriti lääne fassaadil. Näiteks: Notre-Dame la Grande. Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid: Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks. Lauldi ladina keeles. Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile. Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal Organum – esimene kahehäälne laul keskajal Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal 12.-13. sajand sa Gregooriuse koraalist alumine hääl. Alumised hääled olid lihtsamad Ülemine hääl liikuvam ja keerukam Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades 15.-16
Abielu Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt abielluda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14- aastaselt. Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenaised hoidsid silma peal kõigil ja kõigel, naha peale sai nii mõnigi alluv. Naine emana Üks tähtsamaid ülesandeid oli laste kasvatamine.40.-daks eluaastaks oli naisel ligi 9 last
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater-
vastav viljakogus tuli igal talupojal pärast koristust riigi salvedesse anda. Kohustuste täitmatajätjat ootas karm karistus - piitsutamine või orjastamine. Talupoegade koormiste hulka kuulusid ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid, samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitustel. Nii püramiidid kui ka templid olid rajatud suuremalt jaolt talupoegade kätega. Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu karmile kontrollile. Et raha Egiptuses ei tuntu, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge, vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupoegadest ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läks see taas laiali. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja
aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919. aastal kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid. Pärast Karl Partsi haavatasaamist 23. jaanuaril 1919. aastal asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten Anton Irv. Soomusrongide Divisjoni staabi formeeris kapten Johannes Poopuu, Divisjoni adjutandiks määrati alamleitnant Johannes Eisenberg ja varustusülemaks sõjaväeametnik Mihkel Piperal. Pärast Anton Irve surma sai Soomusrongide Divisjoni ülemaks uuesti Karl Parts. 23. augustil 1919. nimetati
rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist........4 Vabadussõja algus.......
Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144.
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur, kes elas aastatel 742 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur on 751. aastal kuningaks saanud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine
Hellenismiperiood Hellenimsiperioodiks me võime nimetada perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid
serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid linnad kuningavõimusti vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista.
HARIDUSELU ROOTSI AJAL 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks.
kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid
basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi. *t htsaim riigivimu organ 30liikmeline vanematen ukogu Samuti olid ametis 6000 kohtunikku, kes m rati ehk geruusia; gerontokraatia vanurite vim liisuheitmise teel. *kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele nukogu otsused *riigiametites olek oli tasustatav (Perikles) *igal aastal valiti 5 riigiametnikku ehk efoori *kujuneb v lja otsene demokraatia * range kodanikukasvatamise süsteem, mille eesm rgiks *poliitilised liidrid p rinesid peamiselt aristokraatide hulgast oli tagada spartiaatide sjaline üleolek alistatud elanikkonnast *riigi huvid olid esiplaanil, kodaniku igused ja individuaalsus
annaabi.ee 
