Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hape�sihape, etanool, ch3oh, happega, metanool, põletava, lahustina, c2h5oh, glütseriin, hcooh, etaanhape, karbonaadid, nahco3, sooda, lubjakivi, 2nacl, ch3ch2oh, glütserool, propaan, triool, hügroskoopne, viskoosne, kreemide, lõhkeainete, dünamiit, nitroglütseriin, metaanhape, sipelga, ch3cooh, marineerimine, ebapüsiv, jookides, soolad, co32Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne. Etanool(CH3CH2OH) e. piiritus · saadakse: pärmseenekeste toimel suhkrule · iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega,värvitu, veest väiksema tihedusega(seguneb hästi) ( keeb 78C juures) · kasutatakse:alkohoolsete jookide valmistamiseks,vedelate ravimite valmistamiseks,defintseerimiseks Propaantriool( HOCH2CH(OH)CH2OH ) e. glütserool · saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel
1) Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures. Ta on vähem mürgine kui metanool ja see põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel teadvusekaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda ka surmaga. Sellest võib tekkida ka sõltuvus alkoholism. 3) Kus kasutatakse etanooli ja metanooli?
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol.
Alkoholid ja karboksüülhapped Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enam hüdroksüülrühmaga (-OH- rühmaga) Alkoholid ei muuda indikaatori värvi. R-alküülrühm (tuletatakse alkaani valemist lahustades ühe vesiniku aatomit) R-OH CH4 metaan ; CH3 metüül ; CH3OH metanool Metanool CH3Oh on suure süsinikuühendite rühm alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Etanooli saadakse glükoosi lagunemisel: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2
Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. H H H C O H H C O + H H H metanool metanolaatioon vesinikioon Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud ning tema tasakaaluasendis alkoholi vesilahuses indikaatoritega vesinikioone nende vähesuse tõttu tõestada ei saa. Fenooli dissotsiatsioonil tekkiv fenolaatiooni hapnikul olev negatiivne laeng (üleliigne elektronpaar) on haaratud
ühe või mitme hüdroksüülrühmaga. Üldvalem: R-OH Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 → 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 →CH3OH # värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t˚ +65 ˚C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6→ 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab
CO2 ja H2O N: Alkoholid- sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga. Üldvalem: R-OH Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 CH3OH # värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t° +65 °C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena.
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesini
halogeeni- Järel- / eesliide • Lineaarse ahela puhul 1) Reageerimine leelistega Looduses leidub neid vähe. ühend Cl –kloriid / kloro- tugevad omavahelised Nukleofiilne asendus, tekivad alkoholid Saadakse alkaanide RHal Br –bromiid / bromo- sidemed, kõrge keemis ja CH3Cl + NaOH → CH3OH + NaCl halogeenimisel F –fluoriid / fluoro- madal sulamistemperatuur, 2) Reageerimine alkoholaatidega CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl I –jodiid / jodo- hargnenud ahela puhul Nukleofiilne asendus, tekivad eetrid Neid kas. paljude ainete vastupidi
Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. Absoluutne alkohol - Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Denatureerimine - Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid.
Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C 6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on vedelas olekus assotsieerunud. Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on
tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3. Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon raudnaela roostetamine Väga aeglane reaktsioon maavarade teke 2. Reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. 3. Sõltumine temperatuurist: Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on energia ja liikumiskiirus aineosakestel. Sõltumine kontsentratsioonist: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Sõltumine peenestusastmest e
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3
butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad
butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad
Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol Aldehüüd + H2 = alkohol HCHO + H2 = CH3OH (metanool) Aldehüüdide oksüdeerumisel tekib orgaaniline hape ehk karboksüülhape. CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine, lahustub hästi vees 40%-list metanaali ja vee segu nim. formaliiniks. Kasutamine: 1) formaliinis säilitatakse anatoomilisi preparaate ( baktereid hävitav toime )
liigitada kiiruse akusel järgmiselt. 1) Plahvatuslikud (lõhkeaine plahvatus)bensiin, metaan, mesinik Page 4 2) Kiired (tsingi reageerimine happega) 3) aeglased (raudnaela roostetamine) 4) väga aeglased (maavarade tekke) Üheks ühikuks on liikumise kiirus V=s/t Kiiruse mõõtühik on v=c/t Naatrium reageerib veega tormiliselt. Raud roostetab aeglaselt, kuld ei reageeri happega. Reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus. Raua puru reageerib happega. Reageerivate ainete kontsertatsioon. (kangus) Mida kangem lahus, seda kiiremini reageerib. Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola
hüdrofiilsus (vesiniksidemed) ning madal keemistemperatuur (madalam kui veel). Keemilised omadused • Oksüdeerumine • Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: • a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid • Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. • Alkohol kui hape- reageerimisel leelismetallidega tekib alkoholaat ja eraldub vesinik: (2CH3—CH2—OH + 2Na →2CH3 — CH2ONa+ H2↑) Alkoholide esindajad • Metanool (CH3OH) e. puupiiritus – laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. • Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus – väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. • Etaandiool (HOCH2CH2OH) – kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootoritejahutussegud) koostises. Füsioloogiline toime
mitu OH rühma , siis on mitme hüdroksüülsed alkoholid. Alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH , lõppliide ool. Alkoholile nime andmisel antakse OH rühmale väiksem koha number. Isomeeria- võid muuta OH asukohta, tuua sisse metüülrühma. Alkoholide keemilised omadused a) Põlemine 2C3H7OH+ 902 = 6CO2+ 8H2O b)reaktsioon aktiivse metalliga 2C3H7OH+ Na = 2C3H7ONa+ H2 , tekib alkoholaat rühm. (naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O Metanool e puupiiritus , saadakse CO+2H 2=CH3OH on piirituse lõhnaga , mürgine vedelik. Kasutatakse : 1) lahustina 2) metanaali tootmiseks . Metanooli mürgitust põhjustab tema oksüdatsioonil tekkiv metanaal, mida ravitakse etanooliga , sest kui organismis on koos metanool ja etanool , siis eelistatult oksüdeerub etanool. Etanool saadakse C6H10O6= 2C2H5OH + 2CO2 on iseloomuliku lõhna ja maitsega , värvuseta vedelik
Saadakse maagaasidest või naftast. Laialdane tootmisala plastmassis 50.Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad. Alkoholid on orgaanilises keemias aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH-rühm) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga. Kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna. Ravimites , kosmeetikas jne. 51.Alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile. Alkoholid põhjustavad inimestel südame rütmi häireid , häirib maksa ainevahetust , nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni , tekitab sõltuvust 52.Karbonüülühendite omadused ja kasutamine. 53.Karboksüülhapete struktuur, nomenklatuur ja keemilised omadused. 54.Karboksüülhapete tähtsmate esindajate iseloomustus.
CaO kustutamata lubi, ehituses. HCl vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse teraviljast ja kartulist, alkohoolsed joogid, ravimid, definitseerimiseks, autokütus, parfümeerija. CH3COOH etaanhape e. äädikhape, söövitab, konserveerimisel. väävelhape H2SO4 väävlishape H2SO3 süsihape H2CO3 lämmastikhape HNO3 fosforhape H3PO4 divesiniksulfiidhape H2S vesinikbromiidhape HBr vesinikbromiidhape HI ränihape H2SiO3 vesinikflouriidhape HF
| | | | | CH 3 H H H H 2-metüül 1- penteen CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav
Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs
Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs
Näiteks butaan ja metüülpropaan CH3CH2CH2CH3 ja CH3-CH(CH3)-CH3 Alkaanidel teisi isomeeria võimalusi pole. Asendiisomeeria on põhjustatud funktsionaalsete rühmade ja/või - sidemete erinevast paiknemisest Näiteks: 1-propanool ja 2-propanool CH3CH2CH2OH ja CH3-CH(OH) -CH3 1-penteen ja 2-penteen CH3-CH=CH-CH2-CH3 ja CH2=CH-CH2-CH2-CH3 Struktuuriisomeeria (funktsionaalne isomeeria) Lihtsat määratlust pole, sest isomeerid kuuluvad erinevatesse aineklassidesse. Näiteks: etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 79. küllastunud süsivesikud Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: · sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................
· Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etaandiool (HOCH2CH2OH) kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootorite
· Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etaandiool (HOCH2CH2OH) kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootorite
· Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etaandiool (HOCH2CH2OH) kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootorite
(isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides. Alkaanide halogeenderivaadid leiavad rakendamist rasvade, õlide, vaikude ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud) rakendatakse aerosoolpreparaatide pakendeis täitegaasina pihustamaks värve, lakke, desodorante, mürkkemikaale jm. Külmkapis on freoonid külmutusagendiks. Tsükloalkaanid Küllastunud tsüklilisi süsivesinikke nimetatakse tsükloalkaanideks. NT: CH2 CH2 CH2 CH2 /
(isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides. Alkaanide halogeenderivaadid leiavad rakendamist rasvade, õlide, vaikude ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud) rakendatakse aerosoolpreparaatide pakendeis täitegaasina pihustamaks värve, lakke, desodorante, mürkkemikaale jm. Külmkapis on freoonid külmutusagendiks. Tsükloalkaanid Küllastunud tsüklilisi süsivesinikke nimetatakse tsükloalkaanideks. NT: CH2 CH2 CH2 CH2 /
annaabi.ee 
