Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alkoholid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etanool, alkohol, alkoholid, metanool, puskar, puskariõli, ch3ch2oh, piiritus, etanaal, mürgised, keemistemperatuur, aurud, hüdroksüülrühm, lahustuvus, surmav, 2ch3ch2oh, aldehüüd, ch3oh, imendub, aurude, lähteaine, piiritust, c2h5oh, veevaba, koostisosa, etaanhape, keeruka, osalaeng, hüdrofiilsus, lühikese, ulatuda, tardunud, tahked, põlemineAnde Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).
Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga Füüsikalised omadused osalevad vesiniksideme moodustumisel. narkootilise toimega ja mürgised. Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus
Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O
Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O
......................................................3 ..................................................................................................................................................3 1.Alkohol..................................................................................................................................4 2.Etanool..................................................................................................................................4 2.1.Mis on etanool?..............................................................................................................4 2.2. Füsioloogiline toime.....................................................................................................5 2.2.1. Promill ja joove......................................................................................................6 2.3. Kasutamine.........................................................................................................
Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena
Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on
Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on
alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool.
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on
koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv.
ALKOHOLID Alkoholid on ühendid, mis sisaldavd hüdroksüülrühma (-OH rühma). Nimetuse lõpp ool. CH3CH2OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OHCH2CH2OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3OH metanool ehk puupiiritus CH2CH2CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool OH OH OH ALKOHOLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkoholi molekulis on hapniku side süsiniku ja vesinikuga polaarne. Tekib laengu jaotus (joonis 1). Hapniku aatomil on väisel elektronkihil kaks vaba elektronpaari. Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H + - + + - + - +
parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool,
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3
1 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad.
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................
15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape)
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja: Enelyn Vilk Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2014 1. Saamine/ Leidumine 1.1 Saamine 1.2 Leidumine 2. Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omadused 3. Kasutamine 4. Toime inimorganismile 5. Huvitavaid fakte 1.1 Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist
ALKOHOLID Orissaare Gümnaasium Sandra Hints 11.klass Alkoholid looduses · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe · Alkoholi leidub kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Lihtsaim alkohol on METANOOL, mida saadi metanooli puiduutteveest ja teda nimetati puupiirituseks. Alkoholid looduses · ETANOOLIST e. piiritusest valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades.
ALKOHOLID 1. Mis on puupiiritus,millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? Metanool ehk puupiiritus (CH3OH) . On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65 kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.Teine oluline kahjustus tekib neerudes.Kolmas toime, peamine surmapõhjus,
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid.
Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2 -propeen Elektrofilne liitumine veega, tekivad alkoholid 2CH4→CHºCH+H2 CH3-CH=CH2 + H2O → CH3-CH(OH)-CH3 Laboratoorselt saad.: CH2=CH-CH=CH2 3) Liitumine halogeenidega C2H5OH→ CH2=CH2+H2O Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Robin Nurk 9. klass Tabasalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Etanool, teisisõnu ka etüülalkohol ehk viinapiiritus ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Seda kasutatakse alkohoolsetes jookides oma mõju tõttu organismile. Etanooli valem on: CH3CH2OH Etanooli molekul: Etanooli struktuur : H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI OMADUSED Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel.
Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv,
aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )
aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )
2)alkoholaadiga 3)ammoniaagiga 4)tsüaniiidiga 5)amiiniga. Seal reaktsioonis 1)ründav osake on nukleofiil. 2) Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja. 3) Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Tugevad nukleofiilid ( :OH-, :OR- alkoholaad, :CN- tsüaniid, :NH2 ) Nõrgad nukleofiilid ( :RCOO- , :Hal- , H2O, POH Alkoholid on orgaanilised ained , mis sisaldavad hüdroksüülrühma (OH), kui alkoholis on mitu OH rühma , siis on mitme hüdroksüülsed alkoholid. Alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH , lõppliide ool. Alkoholile nime andmisel antakse OH rühmale väiksem koha number. Isomeeria- võid muuta OH asukohta, tuua sisse metüülrühma. Alkoholide keemilised omadused a) Põlemine 2C3H7OH+ 902 = 6CO2+ 8H2O b)reaktsioon aktiivse metalliga 2C3H7OH+ Na = 2C3H7ONa+ H2 , tekib alkoholaat rühm. (naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O
mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga • Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro,kloro,bromo ja jodo. • Näiteks: 1-bromo-2-kloroetaan Halogeeniühendite omadused • Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Enamus veest raskemad. • Füsioloogilised omadused: enamus ühendeid mürgised või väga mürgised. Lenduvad halogeenid narkootilise toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina
sp3-süsiniku ja halogeeni- juures olev aatomite arvu CH3Cl+HCl a.)H H vesinik on asendatud kasvuga. halogeeniga. Neid kas. paljude | | Mürgised. ainete Hüdrofoobsed. H-C+-Cl- +Na+OH- H-C-OH +NaCl Head lahustid (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. paljudele | | (alkohol) (metanool) hüdrofoobsetel Kas. lahustina
annaabi.ee 
