Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ALKAANID. Sissejuhatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alkaan, alkaani, etaan, alkaanid, süsivesinik, metaan, alküülrühm, ch3ch2, tüviühend, nimetust, etüül, ahelale, tetra, süsivesinikud, nomenklatuur, metaanhape, kindlaid, liide, metüül, ch3ch3, propaan, ch3ch2ch3, kõigepealt, valemist, pikim, süsinikahel, aatomid, tähistavadkovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron.
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
erinev C4H10 butaan CCCC 2metüülpropaan CCC C Süsivesinikud on võimelised moodustama ka homoloogilisi ridu. Homoloog aine, mille struktuur ja keemilised omadused on sarnased. Iga järgnev homoloog erineb eelmisest CH2 rühma võrra. 1. met 2. et 3. prop 4. but 5. pent 6. heks 7. hept 8. okt 9. non 10. dek Alkaanid CnH2n+2 Alkeenid CnH2n Alküünid CnH2n2 ALKAANID Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaarne struktuurvalem C2H6 CH3CH3 (lihtsustatud struktuurvalem) etaan Hargenud ahelaga alkaanide nomenklatuur(reeglite kogum) 1) Kõigepealt leitakse molekulivalemist pikim ahel(peaahel e. tüviühend)
Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud Molekul koosneb vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest. Jagatakse kahte peamisse klassi alifaatsed ja aromaatsedsüsivesinikud. 1.1. Aromaatsed süsivesinikud Molekulis sisaldub vähemalt üks benseenituum. Nimetatakse areenideks. Üldvalem CnH2n-6 Areenide nimetamisel kasutatakse väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Kõige tähtsam aromaatne süsivesinik on benseen: üldvalem C6H6. · Monoasendatud benseen kasutatakse alati lõppliidet -benseen (nt. nitrobenseen, klorobenseen). · Alküülasendatud benseeni derivaadid oleneb alküülahela pikkusest: o Kui ahelas rohkem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks alküülahel. o Kui ahelas on vähem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks areen.
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1)
· Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan
index. -) Lisa harud võib kirjutada sulgudesse keskmise C(+H) järgi. *) Kui harud on erinevad, pannakse need eraldi sulgudesse. 4. Ruumiline struktuuri valem. 5. Graafiline valem ehk molekuli graafiline kujutlus. -) Kriips tähistab sidet kahe aatomi vahel; -) Süsinike ja temaga seotud vesinikke ei märgita; -) Teised elemendid ja nendega seotud H-aatomid märgitakse sümboliga. Alkaanid * Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2 * Alkaanide homoloogiline (ühetaoline) rida iga järgnev valem suureneb ühe süsiniku ja kahe vesiniku võrra. * Alkaane saab toornaftast.
asendajad (asendusrühmad) koos vastavate kohanumbritega, edasi tüviühendi nimetus tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül C3H8 Propaan C3H7 propüül C4H10 Butaan C4H9 butüül C5H12 Pentaan C5H11 pentüül C6H14 Heksaan C6H13 heksüül
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
– näidatakse süsinike vahel olevad sidemed – ei näidata sidemeid süsinike vahel 3) Graafiline kujutis (kiirkiri) Süsinikuahel näidatakse murdjoonega, milles iga kriips kujutab kahe aatomi vahelist sidet. Vesinikuaatomeid ei märgita. 4) Summaarne valem Näitab milliseid aatomeid ja kui palju on aines. Süsinikuahela kuju Süsinikuahel võib olla – hargnemata – hargnenud – tsükliline 2. Alkaanid ja nende nomenklatuur Alkaanid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest ning kus süsinikuaatomite vahel esinevad ainult üksiksidemed. Asendusrühm Asendusrühm on orgaanilistes ainetes molekulide struktuuriga seotud mõiste – aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Nt – alküülrühmad –CH3 , –CH2CH3 jt – hüdroksüülrühm –OH – aminorühm –NH2
Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV
Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm.
või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H
või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H
Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline
süsinik) Küllastumata ühenditel on lisaks -sidemele ka üks või kaks -sidet. 5 Alkeenide nimetamine Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.)
Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)
struktuuriga ained. 11. Millised on isomeeria liigid (struktuuriisomeeria (ahela-, asendi- ja funktsiooniisomeeria), stereoisomeeria (geomeetriline ehk cis-trans ja optiline isomeeria)? Mille poolest isomeerid üksteisest erinevad nende liikide korral? 12. Mis on funktsionaalne rühm?Fukstionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused; molekuli ülejäänud osaks on tavaliselt süsivesinikrühm: alküülrühm. 13. Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid?Küllastunud süsivesinikud ehk alkaanid-süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Küllastumata süsivesinikud : a) alkeenid-süsinike vahel vähemalt 1 kaksikside( kahel pool kaksiksidet ) b) alküünid-süsinike vahel on vähemalt 1 kolmikside( kahel pool kolmiksidet) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? Alkaan: CnH2n+2 ; Alkeen: CnH2n ; Alküün: CnH2n-2 15
Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga järgitakse tähestikulist järjekorda. Metalli oksüdatsiooniaste näidatakse rooma numbriga. Negatiivse laenguga kompleksi nimes lisatakse metalli nimetusele liide aat. Kui metalli sümbol tuleneb tema ladinakeelsest nimest, kasutatakse aniooni nimes seda ladinakeelset nimetust, nt argentaat (Ag), merkuraat (Hg), ferraat (Fe), plumbaat (Pb). Kompleksühendi nimetus antakse sarnaselt tavalise ühendiga, s.t katiooni nimetus antakse enne aniooni: NH4[PtCl3(NH3)] ammooniumammiintrikloroplatinaat(II) [Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihüdroksokroom(III)bromiid 4. Kirjeldage polüdentaatseid ligande mõne näite abil. Mis on kelaadid? Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme.
Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2 Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad vaid üksiksidemeid. · Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). · Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaanid · Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi
Elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit Lahkuv rühm eraldub elektrofiilina Markovnikovi reegel · Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja Ühinemisreaktsioonil liitub süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud · Alkaanidele on omased osküdeerimis- ja asendusreaktsioonid, mis rohkem vesinikke, toimuvad radikaalmehhanismiga.
II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija
II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija
C10H20 DETSEEN Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.)
Seoseisomeeria [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ Koordinatsiooniisomeeria [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] Geomeetriline isomeeria trans-[CoCl2(NH3)4]+ ja cis-[CoCl2(NH3)4]+ oktaeeder, planaarne Optiline isomeeria peegelpilt, tetraeeder, oktaeeder 6. Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada? - 10. Kirjeldage alkaanide, alkeenide, alküünide ja areenide struktuuri ning nende reageerimisvõimet. Alkaanid (CnH2n+2) küllastunud süsivesinikud, st sisaldavad ainult üksiksidemeid, sp 3 hübridisatsioonis. Võivad olla hargnemata ahelaga, hargnenud või tsüklilised. C ja H elektroneg on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemp ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel (Londoni jõud). Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna C-C ja C-H sidemed on piisavalt stabiilsed
Kõiki ülejäänuid vaadeldakse kui derivaate, mis on saadud tüviühendi vesinike asendamisel. Nomenklatuurisüsteemi, mis püüab nimetuses rohkem peegeldada struktuuri ning võtab nimetuse aluseks ühendi kuuluvuse ühte või teise orgaaniliste ühendite klassi nimetataksegi funktsionaal-klassi nomenklatuuriks. Kõige rangemalt on struktuuriga seotud substitutiivne nomenklatuur, mille puhul valitakse nimetuse aluseks struktuuri kõige olulisem osa -tüviühend. Selleks on enamasti süsivesinik (lahtise ahelaga või tsükliline), aga ka heterotsükkel. 8. Alkaanid (saamine,omadused). Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Süsinikahela pikenedes tihedus, sulamist, keemistemp. suurenevad
tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge. - VALENTS mitu keemilist sidet elemendid moodustavad. Süsiniku valents on 4. - Molekuli valem näitab molekuli elemendilise koostise. - Struktuurvalem - näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse. Orgaaniliste ühendite struktuuri teooria: - Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus. SÜSIVESINIKUD Koostis: - C;H Liigid: - Alkaanid nafta; maagaas mootorikütused; lahustid. - Alkeenid nafta; maagaas plastmass; lahustid. - Alküünid nafta;maagaas plastmass. - Alkadeenid nafta; kautsuk plastmass; kumm. SÜSIVESINIKE HOMOLOOGILINE RIDA OMADUS S Ü S I V E S I N I K U D ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID
annaabi.ee 
