Gildi majas, mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad. Nendeks olid maaparandus, maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri-mehaanika. Uues majas tegutses laevamehaanikute kool. Erakool riigistati 1920. aastal. Pärast kooli riigistamist viidi läbi palju muudatusi. Üks suuremaid muudatusi oli kooli kursuste muutmine. Kooli semester algas eeltehnikumist, siis tehnikumi alamaste ja siis ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes läbis kõik kolm aste, sai inseneri või arhitekti ettevalmistuse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis
1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri Meistriks saamine: o Õpipoiss, Sell, Meister Gildid Keskaegne ametiühendus o Kaitses oma liikmete huve
kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864
"Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja
Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 1634) Maapäev-Rüütelkonna liikmete kogunemised tähtsate kohalike küsimuste arutamiseks (3 aasta tagant). Maanõudlike kollegium-Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu. Rahvastikuprotsessid Sisserändajad *Venelased
Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi
piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase
keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsioonaegne koolisüsteem: Koolitüüp Õppetöö sisu RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool Montessori pedagoogika -
esines sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7
*Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale. Haridus. Seitse vabakunsti Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: Kunstide (filosoofia) teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond. Skolastika- keskaja ülikoolides viljelevad teadused. Toetumine autoriteetidele. R.Bacon- Oxfordi ülikooli professor, rajas kogemusele rajatud teaduse (empiiriline teadus). J.Gutenberg- Trükikunsti leiutaja L. da Vinci- teadlane, kunstik, insener, leiutaja.
Too näiteid erinevatest linnakooli tüüpidest. Toomkool põhikool ameti - ehk abakusekool ülikool Kuna rahvaarv kasvas ning kirikukoole oli liiga vähe. Nimeta viis keskaegse Euroopa vanimat ülikooli. Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda. Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond Nimeta seitsme vaba kunsti kolm alamastme ja neli ülemastme kunsti. Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks? Too kummastki kaks näidet. 1)7 vabakunsti süsteem on tänaseks kadunud, õppetöö ladina keeles ei ole praegu kohustuslik 2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil.
kannatasid saagid jne kui inimene vähegi targemaks saab, seda keerulisem on seletada talle, miks ta peaks looma kombel isandat orjama 1631 Tallinna gümnaasium ei arene ülikooliks erinevad tartu ja tallinna õppeained tartu rohkem ülikooli moodi GAG- vanim järjepidevalt tegutsenud keskkool triviaalkool gümnaasiumi alamaste ülikoolides õppetöö toimus ladina keeles viimane ladina keeles tehtud doktoritöö mis trükitud, oli 1840ndatel aastatel akadeemia gustaviana ülikooli asutamise ajal oli kuningaks gustav II adolf jaani tn 8 - aasta 2001, see maja on väga tähenduslik eesti ajaloos, kunagi asus seal rootsi ülikooli peahoone, hiljem asus seal tartu vangla koolis toimus massimõrv, kus tapeti oma 140 inimest ja tehti massihaud, mida ei viitsitud isegi kinni ajada
3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsiooniaegne koolisüsteem Koolitüüp. Õppetöö sisu. RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine
Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine ? õpilasnimestusse kandmine. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi.
· Kõik motivatsiooni tõkkejõud on seotud rahaga.Saavutamistungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotisaalsetungiga inimestele on 4 see vahend, et külastada pubi. Raha annab inimesel võimu, et saaks mõjutada teisi inimesi. · Inimvajaduste mudelite puhul aitab raha otseselt rahuldada alamaste vajadusi, kuid on kaudselt seotud ka kõrgema astme vajadustega. · Ootuste mudeli puhul võib raha olla tugevaks motiveerijaks, kui inimene seda väga soovib, usub oma edusse ülesandega ja on kindel, et paremale tegutsemisele järgneb rahaline hüvitis.Valentis puhul pole rahaga mõjutamine lihtne.Majanduslikult hästi kindlsutatud alluvale mõjub teatav palgatõus märksa vähem kui sellele, kellel on palk ainsaks
antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi. Tarkuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Õpilastel oli vaja läbida kolm astet: 1. alamaste (tertia) lugemise selgeks 2. teine aste (secunda) ladina keele grammatika, usuõpetus , muusika 3. kõrgem aste (prima) ladina keel Alamastmes tuli lugemine selgeks saada. Esimeseks õpikuks oli Melanchtoni ,, Hand- Büchlein", mis tõlkes tähendab käsiraamatuke. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika õppimist, muusika ja usuõpetuse õppimist. Kolmandas astmes loeti Ovidiuse ja Vergiliuse luulet, Cicero kõnesid, õpiti dialektikat ja
Cambridge'i kool, kõige tuntumaks sai Salamanco arstiteaduse kool. Õppejõud magister, professor, doktor Üliõpilased scolarius'ed, studiosus'ed. Paavst andis üliõpilastele ja õppejõule vaimulike koolidega võrdsed õigused. Õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Rektor- ülikooli poolt valitud praktiliste asjade korraldaja (ld. keeles valitseja) Dekaan- õppejõu poolt valitud kümnik Õppesisu Alamaste e kolmik grammatika-kirjutamine retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.)
8 5. HARIDUS 5.1. Haridus Lõuna-Küprose haridussüsteem on pärit brittide valitsemis aegadest ja sarnaneb sellega. Türklaste sektoris töötavad koolid hoopis teistel alustel. Kreeka küproslased on kohustatud käima koolis viiendast eluaastast kuni viieteistkümnendani. Kuueaastased astuvad kuueks aastaks algkooli, seejärel siirduvad kesk- astme kooli samuti kuueks aastaks. Selle kolm esimest õppeaastat on gümnaasiumi alamaste. Edasi saab valida: kas minna kutsesuunitusega keskkooli või siis astuda gümnaasiumi ülemastmesse. Mõlemast saadud diplomid annavad õiguse astuda kõrgkooli. Küprose ülikoolis Nikosias saab valida väga erinevaid erialasid. Näiteks majandust, inseneriteadusi, kirjandust, bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Muude erialade omandamiseks, üldisemad nagu polütehnikalised distsipliinid, metsandus, turism, kaubandus, pedagoogide
Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. · Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. · Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. · Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine õpilasnimestusse kandmine. · Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. · Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika · Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) · Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. · Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi.
Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika, geomeetria ja aritmeetika. Kui inimene oli need läbinud võis ta minna ülikooli. Ülikoolid tekkisid 11, sajandil. Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas. Bakalaurused olid alama astme läbinud. Õpipoisid olid sellid. Ülikooli juhtis rektor
Neil oli volitus võtta õppima õpilasi ja määrata õpetama õpetajaid. Ülikoolidel oli lubatud luua oma sisekorra eeskirjad ja ka teised erinevad määrused. Üliõpilastel ei tohtinud olla relvi. Nad ei tohtinud kanda ilmalikke riietusi ja tavaliselt ei tohtinud üliõpilane olla abielus. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Õppida sai tavaliselt seitset vabat kunsti. Vabade kunstide õppekavva kuulus 2 taset. Alamaste oli triivium ja kõrgem aste kvadriivium. Triviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika ja kvadriiviumi alla aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. Vabade kunstide õppija oli artist ja nad moodustasid üliõpilastest tunduva enamuse. Vabasid kunste võis õppima hakata juba 14. või 15. aastaselt. Bakalaureusekraadi sai üliõpilane siis, kui ta oli läbinud triiviumi katsed ja magistri siis kui oli läbinud kvadriiviumi katsed. Alles peale seda
Turbaliiginimetus koosn ühe või kahe taimeliigi v taimerühma nimest.(vt. Tabel lk 54) Turbalasundid. Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks. Turbalasundi nim selgitamisel määratakse kõigepealt lasundi tüüp. Eristatakse viite lasunditüüpi madalsoo-,siirdesoo- sega-,siirdesoo-,raba-sega- ja rabalasund. Iga lasunditüübi piires on meil kolm lasundi alltüüpi: metsa-, metsa-märe ja märe. (vt lk 57) 3) MADAL JA SIIRDESOODE ISELOOMUSTUS madalsoo on soo arengu alamaste, asub reljeefi madalamas osas tasasel alal ja toitub põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar.
Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda, kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond) Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid
· USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet · PALVETAMINE · 5x päevas näoga Meka Suunas · Palvetama peab kultuslikult puhtas olekus · ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond
kodanike õigusi vennaskond- vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. korraldasid linnades laatasid ja võistlusi renessanss- intellektuaalne ja kunstiline liikumine, mis sai alguse Itaalias. Keskaegne haridus: Kristlikud kloostrid tähtsad hariduskeskused. kloostikoolide õppetöö aluseks ja eesmärgiks oli seitse voorust: lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgkeskajal hakkasid linnades tegutsema toomkoolid ja ülikoolid. Lihtrahva lapsi kasvatati ja õpetati vahetu tegevuse käigus. Mungaordude (dominiiklased, jesuiidid) tegevus hariduse levitamisel: Dominiiklaste kloostrite juures tegutsesid koolid, mis olid mõeldud munkade ja nunnade ettevalmistamiseks (sisemine kool) ja linnarahvale (välimine kool).
korda. Sugukond ingl.klann- see oli väikseim üksus( eksogeene st naiste-meeste võtmine väljastpoolt) teine fraatria e sugukondade ühendus, mis sõltuvalt suurusest võib olla nii ekso kui ka endogeenne. Kolmas ehk kõige suurem- hõim. Klassikaline jaotus, mis mingis mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu. Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon(varem olemas) ja jaotas ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud. Järgnes metsluse keskaste- algas tule kasutamise, kalapüügi ja loomade küttimisega. Selles astmes ka kannibalism ja esimesed relvad. Metsluse ülemaaste algas vibude ja odade kasutamisele võtmisega. Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum. Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski anastusmajandus. Barbaarsuse algust tähistab viljelusmajanduse tulek. Siit ka suurema
teaduskonnad, õppetöö. Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala. Ülikoolis oli 2 astet õppetöös: alamaste koosnes grammatikast, retoorikast ja dialektikast. Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda: õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks
Selline linn oli omaenese territooriumiga ühik, mille kodanikel oli olemas omavalitsus (raad) ja omad seadused (nt Lüübeki linnaõigus). Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini. Toomkapiitlite mainimine: Pärnus 1251, Tartus enne aastat 1250, Tallinnas 1266, toomkool Toompeal a 1319. Toomkooli lõpetanu pääses ülikooli. Toomkoolis oli kaks astet: 1)Trivium ehk alamaste, milles õpetati grammatikat (ladina keelt), retoorikat (ilukõne), dialektikat (vaidkluskunst, mõeldud usudogmade kaitsmiseks). 2) Quadrivium ehk ülemaste, nelja ainega ülemaste suuremates toomkoolides: need olid muusika, arvutamine (rooma numbritega), geomeetria (sisaldas arhitektuuri ja maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus
informatsiooniks. Turunduse juhtimise tegevused on kajastud joonise parempoolses osas kolme dimensioonina juhtimise kolm taset (tipp, kesk- ja alamaste), turundusmeetmestiku komponendid (toode, hind, promotsioon ja jaotus) ja klassikalised juhtimise funktsioonid (planeerimine, organiseerimine, värbamine, juhtimine ja kontrollimine). Iga tasandi juht teostab ühte või mitut juhtimise funktsiooni, tegeledes turundusmeetmestiku erinevate komponentidega. Mudeli allosas paiknev nool kajastab tagasiside elementi keskkonna poolt mõjutatud juhtimisotsuseid. Tehtavate otsustega omakorda mõjutatakse jällegi keskkonda
annaabi.ee 
