NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV SISUKORD Noorukist sirgub muusik......................................................................................................3 Elu pärast Mereväe Akadeemiat..........................................................................................4 Mitte ainult helilooja............................................................................................................5 Looming...............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................7
Referaat Koostaja: Tõnis Liiber Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK..........................................................................................4 2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT................................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA....................................................................................................5 4.LOOMING................................................................................................................................ 7 4.1 Ooperid........................................................................................................................7 4.2
ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates ringkondades nii tavainimeste poolt igapäevaselt kõneldavat keelt kui eliidi lihvitud keelekasutust. Aastal 1417 hakkas kuningas Henry V ametlikus kirjalikus suhtluses kasutama inglise keelt varasema prantsuse keele asemel. Siis algas inglise kirjakeele ühtlustamine. William
Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. · Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. · Lasi ehitada Versailes'sse lossi · on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. · suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas · Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; · valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta · Louis XIV suri 1.septembril 1715. aastal
õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmine kiirelt, esimesed märgid sellest ilmnesid juba neli aastat enne esimest akadeemiat. Lõpuks kuulis Ludwig van Beethoven juba nii halvasti, et pidi kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastal oli helilooja juba täielikult kurt. Lisaks sellele tekitasid temas suurt masendust pidevad kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast kuid sellele vaatamata suutis Ludwig siiski eluga edasi minna. 56- aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon. Beethoven haigestus 1825. aastal sooltepõletikku, mis põhjustas maksatsirroosi ning
Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versailles`õukond Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. LouisXIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks. Õukond aga andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Louis XIV toredusearmastus Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke
Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee William Shakespeare, milles avalduvad mitmed üpris ebaromantilised vaated kunstile: kunst peab inimest progressiivselt kasvatama, ideaale püstitama; poeet on ka ajaloolane ja filosoof
mängiti lähedal asuvates kasarmutes ning vanemad olid tema muusikalise loometee arengu toetajateks 1875. aastal, kui Mahler oli 15- aastane, alustas ta õpinguid Viini konservatooriumis klaveri erialal, Julius Epsteini käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini ülikooli veel filosoofiat ja ajalugu õppima. Samal ajal töötas ta muusika õpetajana ja töötas välja oma esimese teose Das klagende Lied, millega ta osales võistlusel, mille akadeemiat juhtis Brahms isiklikult, kuid ei võitnud auhinda. Tõelise hoo sai Mahler sisse alles 10 aastat peale konservatooriumi lõpetamist. Vahepeal tegeles ta kergete ooperite ja teisejärguliste orkestrite juhtimisega. 1892 4 JÄRGNEVAD AASTAD 1880. aastal alustas Mahler tööd dirigendina suveteatris Bad Hall ning peale seda järk- järgult suuremates ooperimajades
baromeeter, kraadiklaas, positiivne tulemus, orgaaniline keemia, raske aidsihaige, kulunud botased, nahast potikud, käitub nagu kretiin, käin dusi all, endine dissident, uued bensiinihinnad, kirjuta tusiga, sain kompensatsiooni, diiselvedur, toidutalongid, Harjutus 2. Täitke lüngad vajaliku tähe või vajalike tähtedega. Vajadusel kasutage ÕS-i. Arenesid hoogsad diskussioonid, likvideerimiskomisjoni töö lõpeb peatselt. Aa_kirjadest akadeemiat ei ehita, tee õpipoisist virtuoosliku meisterlikkuseni on pikk, dopingukontrolli tulemused kurvastasid spordipublikut, firmat ähvardab pankrot, uue debati teemaks on kavandatud psühhohügieen, sõja käiku mõjutavad domineerivad suurriigid, patsient paranes tänu meedikute oskuslikule kannatlikkusele. kõnedefekte saab ravida, meie palgad ei võimalda hankida tipptasemel kunstikollektsioone. pärijad oksjonil ei osalenud, minu
Tulevane ühiskond pidi olema võrdsete ühendus. Poliitilises valdkonnas toetasid sakslased valgustatud valitseja teooriat sarnaselt Voltaire`le. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. G. W. LEIBNITZ saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga.
G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest ilmnesid juba aastal 1796, neli aastat enne esimest akadeemiat. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Beethoveni käitumine oli küllaltki heitlik ning ta ei suutnud end vaos hoida. Teiste inimestega suheldes eiras Beethoven etiketti
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT
Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Peale selle toetas LouisXIV Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks, keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult
000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. · Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. · Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. · Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan
aastani. Ta võeti kohe vastu põhiklassi, tänu millele jäi tal ära kaks aastat õppimist ettevalmistusklassides. Tema õpetajaks oli küllaltki nimekas Harold Bengen. 1924. aastal sõitis Adamson-Eric Pariisi. Ta leidis, et Charlottenburgi koolis pööratakse liiga vähe tähelepanu joonistamisele ja maalimisele. Pariis seisis maailma kunstielu keskpunktis kõigi kunstnike ootuse ja ihalusena. Adamson-Eric hakkas külastama Prantsusmaa pealinna eraakadeemiaid. Eriti Colarossi ja Ransoni akadeemiat ja Montparnasse´i vabaakadeemiat ning V.Suhhajevi eraakadeemiat. Kõige kuulsam nimi Adamson-Ericu õpetajate hulgas on kaheldamatult Georges Braque, keda tuntakse Picassona. Adamson-Ericu tarbekunstis on märgata Andre Lhote mõjutusi. Ericu maalides ujub esile saksapärane uusasjalikkus oma rõhutatud kontuuride ja väljatöötatud volüümsusega. Kolmekümnendail võiks aga Ericut kui maalijat järelimpressionistide kilda arvata. 1925
terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof. Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise intellekti väljakutsuvaimaid ja vaieldavaimaid visioone. Platoni rajatud Akadeemia tegutses 900 aastat ja selle mõju õhtumaise enesetunnetuse ja teaduse arengule on olnud tohutu. Selle piires töötas algusaegadel sedavõrd geniaalseid teadusetegijaid, et " praegu ei saaks ka eri maade uurijatest kokku panna samasugust akadeemiat, millel oleks teaduse arengule sama suur tähendus". Platoni tekstid on hämmastavad oma kirjandusliku vormi poolest. Platon kirjutab innustunult ja kirglikult, ta on haarav ja värvikas meeleolukas. Platoni tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutatud näidendlikus dialoogivormis. Ajaloo suhtes, mis Platoni tekstidele järgneb, on nad karjuvalt ebasobivad, puudub täielikult akadeemiline ballast. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister
asustamata(autori arust). Järgmisel päeval märkas ta õhus lendavat saart inimestega. Gulliver palus saare elanikelt abi, ning kuigi nad üksteist ei mõistnud, sai ta siiski abi ta võeti lendava saare peale. Inimesed saarel olid natuke imelikud, kuid tundsid väga hästi matemaatikat, astronoomiat ja muusikat. Autorile õpetati kiiresti selgeks nende keel, ning ta sai teada, et nende riigi nimi on Laputa. Ta külastas Lagado Suurt Akadeemiat, ning sai tuttavaks mõne selle maa elanikuga. Mõne aja pärast sõitis ta sellest riigist minema Maldonada sadamasse, kust ta lootis jõuda Euroopasse Inglismaale. Kuid kahjuks ei saanud tema laev tulla ennem, kui kuu aja pärast. Ta leidis endale sõpru, ning rändas koos nendega Glubbdubdrib saarele, mis tähendab võlurite ehk nõidade saart. Seal sai ta rääkida paljude kuulsate inimestega, kes olid juba ammu surnud, nimelt ta rääkis nende vaimudega
Presidendi või rohkem kui kahe presiidiumi liikme väljalangemisel toimuvad täiendavad valimised. Vajadusel võidakse presiidiumi valida täiendavaid liikmeid. Presiidium valitakse kinnisel hääletusel kolmeks aastaks koosolevate liikmete ülepoolse häälteenamusega au- ja tegevliikmete hulgast, kes viibivad koosolekul või on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi. Valimise tulemustest informeeritakse Eesti Teaduste Akadeemiat. 5 Presiidiumi koosolek on otsustusvõimelike kui koos on vähemalt pool liikmetest, nende seas ka president või asepresident. Presiidium otsustab küsimusi lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis on otsustavaks juhataja hääl. Presiidiumi väljundid: juhib ELUSi tegevust Eesti Looduseuurijate Seltsi põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja viimase poolt kinnitatud tööplaani alusel;
tiitleid ja said kõrget tasu, ise täites vaid tühiseid kohustusi. Versailles oli sel ajal Prantsusmaa keskpunktiks. Kui sind ei olnud õukonnas, polnud sind olemaski. Kuningas Louis XIV oli tuntud kui suur kaunite kunstide toetaja ja kaitsja ning ta armastas meeletult ka toredust ja luksust. Õukonnas pidas kuningas üleval kirjanikke, kunstnikke ja muusikuid ega unustanud ka teadlasi. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks. Merkantilistlik majanduspoliitika Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks määratud Jean- Baptiste Colbert (pildil), alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Teda nähti enamasti kuninga
filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja erinevatest koostööprojektidest, mis annavad võimalusi saada teadmisi filmi- ja meediatööstuse toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal. Workshop ühineb omavahel BFM’i, Eesti Kunsti Akadeemiat, Eesti Muusikaakadeemiat ja Viljandi Kulturiakadeemiat. BFM’is saavad õppida nii üliõpilased, kui ka lapsed. Igal lapsel on võimalus õppida BFMi Laste Filmikoolis. Selle kooli eesmärk on arendada laste visuaalset kirjaoskust, loovust ja meediateadlikkust. Lastel on suurepärane võimalus uurida tundides pilte, kaameraid, helitehnikat, kasutades mängulisi ja teisi väikseid ülesandeid.
ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan
mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Kristjan Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilisest söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. Varsti mõistis ta, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks ta 1897. aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi valmis ta järgnevate aastakümnete enamik tööd just söes ja pliiatsis. Mõjudes sama vägevalt ja võimsalt kui ta värvilised lehed ja lõuendid. Nördinult pöördub Kristjan tagasi Eestisse. 1898. aasta suvel käis ta koos kaksikvend Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta uuesti Saksamaale, kuid mitte enam Düsseldorfi, vaid Münchenisse, mis oli
aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujude meistritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks
kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures. Seekord läks ta Viini aga lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Kuid neli aastat enne esimest akadeemiat, 1796, hakkas tema kuulmine halvenema, 1814. aastal oli see juba nii halb, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. Täiesti kurt oli helilooja 10 viimasel eluaastal. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Vaatamata kõhklustele ei sooritanud ta siiski enesetappu ning enne surma 56-aastaselt, oli ta niivõrd
uskumatuly võimas ja dünaamiline. Kuigi maali teatraalsus äratas paljudes vastuväiteid, 22 Kartna 1991: 148 23 Vaga 2004: 684 24 Kartna 1991: 148 25 Kartna 1991: 149 26 Lindsay 1960: 111 8 meeldis maal Napoleonile. Kogu Davidi edasine saatus jäi seotuks Napoleoni võimuhaaramise ja hiljem võimu kaotamisega. Jaanuaris 1800 pakuti Davidile võimalust hakata juhtima Maali Akadeemiat, kuid ta keeldus sellest, kuna teadis, et tal poleks olnud seal tõelist võimu. 27 1802. aastal, kui Napoleonist sai esimene konsul, liideti ametnike ringi ka David. 1805. aastal kuulutas Napoleon Davidi oma õuemaalijaks, mis rolliga kaasnesid mitmeid tellimusi.28 Kuna Napoleon oli imperaator ja Prantsusmaa Vana-Rooma sarnaselt keisririik, võeti vastu uhkus ja pompoossus, mida polnud pärast keisrite Roomat nähtudki. Napoleoni ja Josephine’i
m.a, varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist pöördub Aristoteles tagasi Ateenasse ja avab siin Lykeioni gümnaasiumi juures õppeasutuse, mida hakati nimetana: peripateetiline kool. Selle nime sai ta arvatavasti seal harrastatava õppeviisi alusel: nimelt suvatses Aristoteles oma ettekandeid pidada peamiselt jalutades ("peripateo" tähendab "jalutan"), misjuures ettekanne tavaliselt omandas elava vestluse iseloomu. Kooli elu ja õppetegevus meenutas mõnevõrra platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja edasijõudnuiks. Viimasele, kitsamale ringkonnale, mis moodustas ühtlasi õpetaja enese lähema sõprusringi, tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi. Laiemale õpilasperele peeti ettekandeid peamiselt õhtuti ja need, nn. "eksotsentrilised" loengud, kus käsitleti peamiselt retoorikat ja poliitikat
Tuumik on püsiv kuid võivad mängida ka teised näitlejad. Lavastajad vahelduvad, lavastajaid on nii Eestist kui ka välismaalt. Välislavastajatega on suhtlemine toimunud juba päris teatri algusaastatest alates ehk siis 90nendatest. Von Krahl on paigutanud end maailmateatrikonteksti oma rahvusvahelisusega ning see määrabki nende identiteeti. Kriitika kasutab Von Krahli kohta kultuurimaja mõistet, kuna see hõlmab Von Krahli baari, 2003. aastal loodud akadeemiat, kus korraldatakse eriteemasid käsitlevaid loenguid, ning viljeletakse erivorme tants, filmiprojektid, sõnalavastused. 2003. aastal sai alguse arvukas auhindade saamine Eestis ja välismaal etendusega ,,Luikede järv". Stiililine mitmekesisus on neile iseloomulik, nt võivad kokku olla segatud modernne teema ja pärimuslik teema. Esteteistlikku hoiakut pole ning kuna Von Krahl on sotsiaalselt tundlik, sisi võib seda pidada sotsiaalseks või poliitiliseks teatriks. 24
Peamine õigeusu pühamu Venemaal on Moskvas asuv Lunastaja kirik. See ehitati rahva raha eest kangelaste mälestuseks, kes võitlesid sõjas Napoleoni vastu. 1931. aastal lasid bolsevikud pühakoja õhku. Nüüd on kirik taastatud ja tegutseb jälle 2000. aastast alates. Vene õigeusu kiriku koosseisu kuulub praegu 132 erinevates riikides asuvat piiskopkonda. Venemaal tegutseb enam kui 600 kloostrit. Vene õigeusu kiriku haridussüsteemis on koha leidnud viis vaimulikku akadeemiat, kaks õigeusu ülikooli, üks usuteaduse instituut, enam kui 30 vaimulikku seminari, ligi 40 vaimulikku kooli ning mitmed kursused. Avatud on koole, kus oma oskusi saavad arendada tulevased ikoonimaalijad ja kirikukooride juhid. Samuti tegutsevad enamiku koguduste juures pühapäevakoolid. Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad idaslaavlased elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode
täitma. Paavstid demonstreerisid oma võimu ja rikkust tööde tellimisega. 17.saj Roomas polnud ühtset maalikoolkonda, pigem mitu eri suundumust. Ühel pool kindlasti Carracci akademism ja teisel pool Caravaggio realism. Accademia di San Luca asutati 1593. aastal Federico Zuccari algatusel. Põhieesmärgiks oli anda kunstnikele haridust. Selle alla kuulusid juhendamine, natuurist joonistamine kui ka kunstiteooriaalased loengud ja arutelud. Akadeemiat juhtis valitud president (Principe), kunstnikust liige, keda nõustasid consiglierid. Saavutas suure kontrolli kunstipoliitikas, kõik avalikud tellimused läksid selle asutuse kontrolli alla. Liikmeteks nii kohalikud kui välismaised kunstnikud, nende hulgas Velazquez, Poussin ja Lorrain. Academie de France asutati 1666 Colbert`i initsiatiivil. See oli kui Pariisi Akadeemia haru. Selle eesmärk oli Pariisi Akadeemia andekatel õpilastel jätkata nelja-aastase stipendiumi abil
Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas range loobumuse põhimõtet. Lõpetas enesetapuga. Järgnesid Xenokrates, Polemon, astronoom Eudoxos, matemaatik Philippos, Krantor ja Krates. Herakleides rajas Pontosesse oma kooli, eemaldus platonismist pütagoorlusse. Keegi neist ei saavutanud Platoni taset, kelle elutööd, küll juba väljaspool Akadeemiat jätkas Aristoteles. 47. Aristoteles (384322 e. Kr.) Hüütakse ka Stageiralaseks (sünnikoha j.). Sündis Makedoonida kuningriigis. Isa oli Makedoonia õukonna ihuarst. 18-aastaselt asus õppima Platoni Akadeemiasse, õppis seal 20 a. Oli Platoni silmapaistvaim õpilane ning Aleksander Suure õpetaja Makedoonias. Hiljem rajas Ateenas oma kooli (Lykeion -> lütseum). Tema õpetust ja koolkonda nim. peripateetikud (-> jagas õpetust, jalutades mööda puiesteed). Kui Al
(veel Hegel ütles oma loengutes filosoofia ajaloost, et kreeka filosoofia tundmaõppimiseks pole midagi paremat kui lugeda "Metafüüsika" esimest raamatut). Aristotelese vaated ja meetodid võttis hiljem üle tema peamine õpilane Theophrastos, kes kirjutas 18 raamatust koosneva "Füüsikute arvamusi" (Physikôn doxai), mis on säilinud katkenditena. Nagu Aristoteles, nii käsitleb ka Theophrastos füüsikute õpetusi probleemidekeskselt. Platoni Akadeemiat juhtinud Kleitomachose 120. a. paiku e. Kr. koostatud Theophrastose teosel põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes
BAROKKAEDADE KUJUNEMISE TAUST Luksuslikule elule õukonnas, mis ületas kõik eelnevad sajandid, vastandusid suured sõjakulud, kõrged maksud ja vaesuv maa- ning linnaelanikkond. Hoolimata rahva vaesusest arenesid kunstid 17. ja 18. sajandil seoses küllusliku eluga õukondades vägagi edukalt. Kogu sotsiaalne elu oli riigi ["Riik - see olen mina"] kontrolli all, k.a kaunid kunstid, millega tegelemine kuulus Academie des Beaux-Artes (Kaunite Kunstide Akadeemia) valdkonda. Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime
annaabi.ee 
