Pärnu koidula gümnaasiumi klassidevaheline segavõrkpalliturniir (0)

Võrkpall



Pärnu Koidula Gümnaasium Pärnu koidula gümnaasiumi klassidevaheline segavõrkpalliturniir praktiline töö Koostajad: Kristofer Rünt Leho Hiienurm Karit Resik Pärnu 2020


Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………………………….......1 1. Võrkpalli ülevaade………………………………………………………………………. ...1 1.1 Võrkpalli ajalugu………………………………………………………..…...........1 1.2 Saalivõrkpall ja selle reeglid………………………………………………….......2 1.3 Rannavõrkpall ja selle reeglid………………………………………….................3 1.4 Võrkpall Eestis………………………………………….……………....…….......3 2. Klassidevahelise segavõrkpalliturniiri korraldamine……………………………………....4 3. Kokkuvõte………………..…………………………………………………………….......5 4 Eneseanalüüs…………………………………………………………………......................5 5. Lisad…………………………………….…………………………………………….........5 5.1 Selgitus…………………………………………………………………………....5 5.2 Alagrupid……………………………………………………………………….....8 5.3 Pildid………………………………………………………………………….......9 5.4 Kasutatud allikad………………………………………………………………. ...10


Sissejuhatus Praktiliseks tööks valisid töö autorid Karit Resik, Leho Hiienurm ja Kristofer Rünt
klassidevahelised võrkpallivõistlused, kuna endal omandatud kogemus ja tahtsid näha, millised
on Koidula kooli õpilaste teadmised ja oskused sellel spordialal. Võistlesid omavahel erinevate
klasside segavõistkonnad.
Turniiri eesmärgiks oli välja selgitada Koidula gümnaasiumi parim klass võrkpallis ja anda
võrkpalli kogemust neile, kellel see puudub ning lisaks populariseerida võrkpalli õpilaste seas.
Soov teha segavõistkonnad, kus vähemalt 2 tüdrukut, tekkis sellepärast, et kui oleks tavaline
võrkpalliturniir ei osaleks ükski tüdruk, kuna neid ei võetaks tiimi. Teiseks eesmärgiks oli luua
rohkem suhtlust ja läbi saamist erinevate klasside vahel.
Samuti on võrkpall iga aasta tähtis osa kehalise kasvatuse tundides, kuid igas kehalise kasvatuse
tunnis võrkpalli ei harrastata, aga autorite meelest oli võrkpalli oskajaid igas klassis ja oodata oli
häid lahinguid. Turniiri lõpus toimus autasustamine, et premeerida tublimaid ja küsida
tagasisidet osalejatelt. 1. Võrkpalli ülevaade 1.1 Võrkpalli ajalugu Võrkpalli sünniaasta on 1895 ja selle loojaks Massachusettsi osariigi Holyoke kolledži kehalise
kasvatuse õpetaja William Morgan, kes tegeles
ise jalgpalliga.. Mängu alustuseks tõstis W.
Morgan tennisevõrgu 6 jala kõrgusele, kooris
vanalt korvpalliilt naha maha, jättes alles musta
sisekummi. Mängu esialgne nimetus oli
mintonette ja eesmärgiks palli löömine kätega
üle võrgu. Mängu iseloomust lähtuvalt tegi
professor Alfred Halsted ettepaneku anda
mängule nimi - volleyball. Võrkpalli sugulane
on indiaca (1939 Saksamaa). Indiaca on
spordiala, mis sarnaneb vägagi mängu
ülesehituselt võrkpalliga, kuid mängitakse
võrkpalli palli asemel sulgedega varustatud
indiaca-palliga. Erinevad on ka mängijate
arv, võrgu kõrgus ja indiaca platsi
mõõtmed.Tänapäeval teeb koostööd FIVB
(Fédération Internationale de Volleyball)
218 riiki ja aktiivseid kõrgtasemel 1


võrkpallureid on ligi 200 miljonit. Võrkpall on praegusel hetkel juba väga laialdaselt levinud ja
seda mängib ligi 800 miljonit inimest. Võrkpalli harrastatakse juba igal maailma mandril, kuid
esikohta hoiavad Aasia ja Aafrika. Aasias ja Aafrikas on aktiivseid võrkpalli mängijaid ligi 350
miljonit. Eesti võrkpall on ka väga kõrgelt arenenud ja uut generatsiooni peale kasvu on oodata
küll ja veel. Eestis on tegutsevaid võrkpalliklubisid umbes 150 ringis. Pärnu võrkpalliklubi on
üks Eesti esimeste võrkpalli võistkondade seas. 1.2 Saalivõrkpall ja selle reeglid Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud spordiväljakul (18x9m). Võrgu kõrguseks on naistel 2,35m ja meestel 2,43m. Mintonettei ehk
võrkpalli eesmärgiks on servida pall edukalt üle võrgu või siis üle võrgu tulevat servi vastu võtta,
kui serv oma väljaku poole peale vastu võetud algab rünnaku pool. Rünnak näeb siis välja
selline, et pall suunatakse võimalikult täpselt mängijale asetusega 2 või 3. Pall 2 või 3 saadud
tõstab sidemängija selle palli kas 6,4,2,3,1 peale ja ründemängija peab suunama palli vastaste
poole peale. Eesliin on siis 4,3,2 ja tagaliin 1,6,5. Platsil on korraga 6 mängijat 7, kui mängida
koos liberoga. Libero vahetab end eesliini tempoga. Libero on mängija kes tegutseb ainult
tagaliinis võttes vastu serve ja tehes ka vahest tõstetööd. Sidemängija tööks on siis tõsta pall
ründemängijale võimalikult täpselt ette, et ründaja saaks selle maha lüüa. Ründe Mängijaid on 3
eri liiki. 1 Tempo Mängijad on tavaliselt pikad, kuna tööd on vaja teha positsioonil nr.3 ja seal
loeb palju pikkus. 2 Diagonaal ründab palli tagaliinis positsioonilt nr.1 ja asub eesliinis
kokkuleppeliselt. 3 Nurgaründajad kes ründavad palli eesliinis 2 või 4 pealt ja tagaliinis 6 pealt.
Võistkond liigub numbriliselt 1,6,5,4,3,2 ja päripäeva.
Servija asub 1, nurgamängijad omavahel risti, sidemängija
risti diagonaaliga ja kui mängitakse liberoga siis on libero,
side, tempo vahel peab tekkima  kolmnurk. Kui võistkonnas
on asetuse viga on vastaste punkt ja sevimis õigus. Saalivõrkpallis on ka kaardid. Kollane kaart mille saamisel oled platsil kas ebaviisakalt käitunud või öelnud
midagi halba, kollase kaardi saamisel jääd veel mängu edasi aga, kui teise kollase veel saad siis
pead pingile mõtlema minema, mis tegid.  Punase kaardi saamisel pead olema teinud või
seganud häirivalt vastasvõistkonna liiget või vihahoos palli peksnud. Punase kaardiga lähed kohe
pingile ja kuni mängu lõpuni tagasi platsile ei saa. Ning sinu asemel tuleb keegi teine mängu, kui
aga vahetust pole siis on vastasvõistkonna võit. Kuid kui treener saab eba korraliku käitumise
eest kollase või punase siis peab treener saalist lahkuma kuna igal võistkonnal võib olla ainult 1
treener ja teda vahetada ei saa. Kollased ja Punased kaardid pannakse kirja ja hooaja lõpus
vaadatakse kellel neid kõige rohkem oli. 2


1.3 Rannavõrkpall ja selle reeglid Rannavõrkpall sarnaneb vägagi saalivõrkpalliga. Rannavõrkpalli mängitakse liiva peal ja 2
liikmelise võistkonnaga.Rannavõrkpallis on plats väiksem, kuna on vähem mängijaid, milleks on
8m x 16m. Rannavõrkpallis on ainult väljaku äärejooned, see tähendab, et ei ole 3 meetri joont
ega ka võrgu all olevat piirjoont. Ploki puude loeb rannavõrkpallis ühe puutena, nii et kui pall
läheb plokist siis on sellel võistkonnal veel 2 puudet pall üle mängida. Asetused rannavõrkpallis
on vabad, mängijad võivad alustada platsil kuidas nad ise tahavad, mitte nagu saalivõrkpallis.
Servida tuleb 12 jooksul peale kohtuniku vilet, kui mängija servis varem siis servi ei loeta ja
antakse uus sooritamis võimalus. Kui mängija peale vilet viskas palli üles, aga ei puudutanud,
loetakse sooritus ära ja punkt läheb vastasele. Plokki ei tohi hüpata nii, et see segaks
vastasvõistkonna mängu, kuid ründele võib hüpata. Kerget lööki ehk “dinki” ei tohi teha
sõrmeotstega, see loetakse veaks ja punkt läheb vastasvõistkonnale. Kummalgi võistkonnal on 1
vaheaeg geimi kohta, mis kestab 30 sekundit. 1. ja 2. geim kestab 21 punktini, välja arvatud 3.
geim, mis kestab 15 punktini. 1.4 Võrkpall Eestis Eesti Võrkpalli Liit asutati 1923 14. detsembril, kuid algul oli selle nimetuseks Eesti käsipalli
liit. Alates 2002 1. jaanuar taastati liidu nimi Eesti Võrkpalli Liiduks. EVL korraldab võistlusi
nii koondise, noorte kui ka miniliiga tasemel, lisaks korraldatakse veel rannavõrkpalli,
istevõrkpalli ja pallilahingu võistluseid.
Eesti võrkpallikoondis on Eestit esindav võrkpallimeeskond. 2018. aastal mängis Eesti Euroopa
Liiga kuldliigas, mis võideti. 2017 aastal sooritas Eesti rahvusmeeskond maailmaliiga tugevuselt
3.grupis esimese koha, aasta saime Euroopa liigas samuti esimese koha. 2020 aasta sügisel
mängis Eesti rahvusmeeskond ainult sõprusmänge, kuna järgneval aastal toimuvas Euroopa
meistrivõistluste finaalturniiril on meie koht ühe alagrupiturniiri korraldajana tagatud.
Eestis on noortele ja harrastajatele võrkpallitrenne piisavalt ja  iga aastaselt võetakse rohkelt osa
igasugustest võrkpallivõistlustest. 3


2. Klassidevahelise segavõrkpalliturniiri korraldamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilasel Karit Resikul tekkis 2020.aasta kevadel praktilise töö ideeks korraldada võrkpalli võistlused, kuna endale meeldib vabal ajal väga spordiga
tegeleda ja on olemas varasem võrkpalli kogemus. Juhendajaks valis ta enda kehalise kasvatuse
õpetaja Tiina Hodakovi. Kuna võrkpalli võistluste korraldamine on päris aeganõudev ja suur
ettevõtmine, siis otsustas ta endale appi paluda kaks õpilast Kristofer Ründi ja Leho Hiienurme.
Esimese asjana kuulutasime, et me korraldame võrkpalliturniiri ja andsime nädal aega
registreerimiseks, keegi oli hiljem tahvli pealt ära kustutanud klasside nimekirja, sellepärast
pidime uurima, kes olid need 15 võrkpallihuvilist klassi. Nendeks klassides olid G1A,
G1BK/G2BK, G1R1, G1R2, G1EV, G1E, G2R2, G2E, G2R1, G2EV, G3A, G3R1, G3EV ja
G3R2. Järgmisena pani Leho kokku 4 alagruppi, kahes alagrupis 4 klassi ja teises ülejäänud
kahes 3 osalevat klassi, alagrupid on piltidel 1-4. Kui alagrupid olid koos, hakkas Karit tegema
ajakava, sellega kaasnes ka väike probleem, üks klass ei olnud nõus peale tunde osalema, aga
samas õpetajatele ei meeldinud, kui me tunni ajal võistlusi korraldasime. Tulemuseks pidime
võistlusest klassi eemaldama. Edasi kulges korraldamine rahulikult, sai kergesti sobivad ajad
paika pandud ja võistlus lõpuni viia. Kohtunikud olid ka igal võistlusel kohal, peamiselt olid
kohtunikeks Kristofer Rünt, Leho Hiienurm ja Karit Resik, aga kui meil ei olnud võimalust
kohale tulla oli nõus kohtunikuks olema G3 klassist Kermo Palmsaar. Kristofer üritas saada ka
sponsoreid, kuid keegi ei olnud huvitatud meiega koostööd tegema. Võistluse lõpu poole
hakkasid Karit ja kristofer tegelema auhindade kättesaamisega, eelnevalt oli meil plaan valmis
tehtud, mis koht, mida saab. Auhinnad tellisime peamiselt internetist nagu karikad ja diplomid,
kringli tellisime kohalikust paarist ja toidupoest saime komme, mille pakkisime üheks suureks
kommis igale klassile. 1. koht sai kringli, diplomi, karika ja muud magusat. 2. koht samad
auhinnad, mis esimene koht ja 3.koht sai magusat, diplomi ning karika. Võistluse võitjaks sai
G3R1, väga napilt jäi maha G3A ja kolmanda koha saavutas G2EV. Auhinnad andsime kätte
aulas, 7. detsembril, esimeses vahetunnis. 4


3. Kokkuvõte Karit Resiku, Kristofer Ründi ja Leho Hiienurme praktiliseks tööks oli korraldada
segavõrkpalliturniir Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Üritus läks üleüldiselt sujuvalt, ilma
suuremate probleemideta. Üheks väiksemaks probleemiks oli sobivate aegade leidmine, kuna nii
mõnelegi klassile ei sobinud tihti ajad ja sellepärast pidime ka ühe klassi eemaldama turniirist.
Meie eesmärgiks on jätkata iga aastase võrkpalliturniiri traditsiooniga ja välja selgitada, mis
klass on sel aastal kõige tugevam võrkpallis. Selleaastase Pärnu Koidula Gümnaasiumi
segavõrkpalliturniiri võitjaks tuli klass G3R1, väga napilt jäi maha G3A ja kolmandaks tuli
G2EV klass. Sel aastal jagasime osavõtjatele ka auhindu, mida jätkus igale klassile, kes võttis
osa. Võrkpalliturniiri korraldamisel leidsime uusi sõpru ja saime kogemusi ürituste
korraldamisega. 4. Eneseanalüüs Koidula kooli õpilaste Karit Resiku, Kristofer Ründi ja Leho Hiienurme praktiline töö Pärnu
Koidula Gümnaasiumis klassidevaheline segavõrkpalliturniir viidi läbi ilma suuremate
takistusteta. Ainukeseks probleemiks tekkis sobivate aegade leidmine, aga õnneks see sai
korraldajate poolt kiirelt lahendatud.
Korraldajate jaoks polnud turniir õnneks esimene üritus, mida korraldasid. Seoses Covid-19
viirusega, venisid võistlused oodatust pikemaks, aga ka sellega saadi hakkama. Korraldajate
üllatuseks soovis võistlustel osaleda enamus kooli klassid, mis tõi muidugi hulga rõõmu.
Praktilise töö käigus said korraldajad omavahel rohkem tuttavaks, arendasid suhtlust nii
koolikaaslate kui kehalise kasvatuse õpetajatega. Loodame, et traditsioon korraldada iga-aastane
võrkpalliturniir jääb kestma ja klassid võtavad turniirist rohkelt osa. 5


5. Lisad 5.1 Selgitus Tegevus Kuupäev Tegija Turniiri korraldamise idee 01.06.20 Karit Resik Juhendaja Leidmine 03.06.20 Karit Resik Teiste korraldajate leidmine 05.10.20 Karit Resik Reeglite koostamine 01.11.20 Karit Resik Kristofer Rünt Võistluse väljakuulutamine 01.11.20 Karit Resik Regamise lõpp 05.11.20 Karit Resik Leho Hiienurm Kristofer Rünt Alagruppide tegemine 07.11.20 Leho Hiienurm Ajakavade koostamine 07.11.20 Karit Resik 6


Auhindade soetamine 13.11.20 Kristofer Rünt sponsorite leidmine 07.11-03.12.20 Kristofer Rünt Võistluse lõpp 03.12.20 Karit Resik Leho Hiienurm Kristofer Rünt Autasustamine 07.12.20 Karit Resik Leho Hiienurm Kristofer Rünt võistluse algus 10.11.20 Karit Resik leho Hiienurm Kristofer rünt Klassidevahelise segavõrkpalli turniiri korraldamise mõtte algataja oli Karit Resik, kes kevadel
oma ideega kehalise õpetaja Tiina Hodakovi juurde läks. Õpetajale õnneks idee meeldis ja
järgmiseks eesmärgiks oli teiste korraldajate leidmine. See läks autoril Karit Resikul kiirelt,
kooli pealt nooremast klassist leidis Karit kaks entusiastliku koolikaaslast Kristofer Ründi ja
Leho Hiienurme, kes kohe turniiri mõttega kaasa läksid. Järgmiseks panid autorid õpetajaga
kooskõlas kirja mõned reeglid. Novembri alguses kuulutas Karit Resik võistlused välja ja 7


registreerimine algas. Registreerimine kestis nädal aega, et kõikidel klassidel oleks võimalus
kaaluda osalemist ja end kirja panna. 5. novembril lõpetasid autorid registreerimisega ja Leho
Hiienurm alustas alagruppide loosimisega. Võistlused algasid ametlikult 10. novembril ning
enne seda oli Karit Resiku ülesandeks koostada  esimese nädala ajakava. Karit Resik suhtles
klasside ja õpetajatega igapäevaselt, et olla kindel mänguaegade sobivusega, kontrollis, et saal
oleks vaba ja tõstis  mänge ümber kui selleks vajadus tekkis. Igal mängul proovisid kõik autorid
alati kohal olla, et kohtuniku tööd teha ja jäädvustada mõningaid hetki. Kui juhtus, et autoritel
puudus kohale tulemis võimalus otsis Leho Hiienurm kohe asenduskohtuniku. Ühiselt otsustasid
autorid premeerida osalejaid karikate, diplomite ja magusaga. Nende soetamisega ja
kohaletoomisega tegeles Kristofer Rünt. Lisaks selle võttis ühendust Kristofer Rünt mõningate
suurfirmadega, et küsida väikest toetust. Võistlused said ametliku lõpu 3, detsembril, kui toimus
finaal mäng. Viimaseks punktiks jäi autasustamine, mis toimus 7, detsembril spordisaalis. 5.2 Alagrupid 8


5.3 Pildid Side mängija tõstma G3R1 - võitjate klass Diplomid 9


5.4 Kasutatud allikad Vikipeedia. (2020). Võrkpall. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall Vikipeedia. (2020). Rannavõrkpall. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall Tallinna Ülikool. (2020). Võrkpalli määrused. Loetud:
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall Vara Verska (2020). FIVB reeglid. Loetud:
http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Volley. (2020). Eesti võrkpalli liit. Loetud:
http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf 10