Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng
Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli. (Liikumismäng, koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha, aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette, et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (Liikumismäng, koosmäng) See mäng ka ei kesta kaua ja poisid kalduvad kõrvale, et vaadata mänguasjade kataloogi. Nad
Kunst Maalimine- Klaabu pilt Joonistamine-elukutsed Kleepetöö-"Klaabu" guassvärvid, A4) (iga laps joonistab oma lemmik elukutse A4 värvi- pliiatsitega) Mäng Mäng läbi õppetegevuse. Korstnapühkija mäng Vabamäng: Puzzle. Loovmäng "Raamatukogu" Liikumismäng "Tom ja Liikumismäng: Klaabu Lauamängud mälu ja tähele- Jerry" (õues) ("Kes aias") panu arendamiseks: memoriin,doomino. Muusika Mängivad muusika järgi Erinevad laulud,muusika- ringmänge: "Kui sul tuju hea" palade kuulamine-lapsed "Tantsime kõik lapatuud" kirjeldavad oma meeleolu
Tunni osa: Sissejuhatav Mängu kirjeldus: Kõikidel õpilastel on selja taha kinnitatud õhupall. Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grupp ühelpool saali, teine teisel pool. Õpilane jookseb slaalomis torbikute vahelt põrgatades korvpalli korvini. Siis viskab 5 korda korvi. Jookseb tagasi. Võtab järgmise inimese enda paariliseks, kes on teises grupis ja tuli slaalomist tagasi
· Rühmad jagatakse rivis "üks-kaks" lugemise põhimõttel · Mängida võiks 5 minutit, seejärel teha kokkuvõte, seletada, mis toimus ja mida võiks/peaks teisiti tegema. Kui on soovi, mängida veel 10 minutit. Vaadelda, kas laste arusaamises ruumist ja ka rühmatööst ilmneb muudatusi. Kui on võimalik, siis kasutada vähemalt ühe lisataäiskasvanu abi Liikumismäng Mängu pealkiri: "Üle porise tee" Mängu eesmärk: Arendada lastel tasakaalu ja kiirust Mänguks vajalikud vahendid: Õpetaja valikul kas taburet, kast, pakk või ajaleht Mängu kirjeldus: Algussignaali järel panevad mängijad tabureti(kasti, paku, ajalehed vms) käest maha(finisijoone poole), astuvad sellele, võtavad maast taha jäänud tabureti, tõstavad selle edasi jne. Selliselt ületavad mängijad porise tee taburettidelt maha tulemata. Punkti saab
kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? Üldiselt jaotatakse mängud liikumismängudeks ja ühis- ehk seltskondlikeks mängudeks. Liikumismäng rajaneb, nagu juba nimetuski ütleb, liikumisel, s. o. kehalistel harjutustel (kõnd, jooks, hüplemine, hüpe, vise, ronimine, heitlus, ujumine, suusatamine, uisutamine, kelgutamine jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada
Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
Kuid kõik kulges sujuvalt ja õpilased sõbrunesid kiiresti oma rühmakaaslastega. Pildid nähtud, kontrollisime vastuseid, selgus, et kuuenda klassi õpilased on õppimisel olnud hoolsad, sest valesti vastatud oli väga vähe. Kokku kulus aega umbes 15 minutit ja õhtule oligi hoogne algus tehtud. Järgnevalt loosisime järjekorra, mille alusel rühmad läksid eesootavat ülesannet lahendama, milleks oli arvatavasti õhtu oodatuim tegevus, liikumismäng mööda koolimaja. Järjekord kujunes välja selle põhjal, kes esimesena õhupalli katki puhus. Igast rühmast tuli üks liige, kõige kiiremini sai õhupalli katki Ly. Nii kujuneski esimeseks võiskonnaks Põrsas Pepa, mille liikmeteks olid Ly, Nele ja Karmo. Iga järgneva võiskonna lasime rajale peale kahe minutilist ootamist. Kõik olid ärevil ja ootasid, kuna jooksma ja ülesandeid lahendama saavad minna. Esimeses punktis oli abiks õpetaja, kuna ülesanne osutus õpilastele keerukaks
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides
2. Liikumismäng „Kelle auto jääb garaažita?“(3a – 4a). Mängu eesmärk – Tähelepanu arendamine. Laps saab selgeks „Kelle auto jääb garaažita“ mängureeglid. Mänguks vajalikud vahendid – Papist või vineerist autoroolid, ringid või rõngad ja autosõidu muusika. Ettevalmistus mänguks – Enne mängima minekut valmistab õpetaja ette saali: asetab mänguväljaku põrandale laste arv rõngaid ja paneb mänguvalmis muusikapala. Saalis tutvustab õpetaja lastele mängu sisu ja selgitab mängureegleid ja seejärel jagab lastele autoroolid. Mängu võidab laps, kes jõuab kõige kiiremini viimasesse garaaži. Mängu reeglid – 1. Lapsed ei tohi liikuda ainult ümber rõngaste, vaid kogu mänguväljaku ulatuses. 2. Lapsed ei tohi enne garaaži minna, kui muusika katkeb. 3. Lapsed peavad liikuma ühes ja samas suunas, et vältida kokkupõrget kahe lapse vahel. Mängu kirjeldus – Lastel on käes rool. Muusika saatel, matkides auto roolimist, liiguvad lapsed mänguvä...
LISA 2 Liikumismäng Tantsivad savikujukesed Mängu eesmärk: Lapsed suudavad tunnetada trummimängu rütmi ning selle lõppemisel kiirelt reageerida. Lapsed suudavad oma keha muusika lõppemisel kontrollida ning hioda oma asendit, olles tasakaalud kuni muusika taas algab. Lapsed oskavad loovalt ning mänguliselt kehastuda etteantud teemadeks. Vajalikud vahendid: Käsitrumm (Selle puudumisel võib ka näiteks pulkadega vastu tooli lüües rütme luua). Mängu kirjeldus: Mängu juht(õpetaja või valitud õpilane) teatab, kelleks või milleks peavad savitükid(mängus osalevad lapsed) muusika kuulmise jooskul kehastuma. Kui mängujuht hakkab trummi mängima, liiguvad lapsed vastavalt kuuldud muusika rütmile mööda ruumi ringi, samal ajal vormides end ette antud kujuks. Kui muusika seiskub, saavad savikujud valmis ning lapsed seiskuvad ning esitlevad valmis kujusid. Peale lüh...
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
5. Harjutused kerele ja küljele – planking küljel 6. Harjutused kätele – Kätekõverdused. 7. Harjutused kõhule – kõhulihased. Jalad 90 kraadise nurga all, topispall/hantel jalgadel, tee kolmestes seeriates. 8. Harjutused seljale – lama selili, vaheldumisi tõmba jalad endale kõhu peale. 9. Venitusharjutused – Kerepöörded. Istukil, vastasjalg ja vastaskäsi. 10. Hüpped, so. üldkoormavad harjutused – hüppega kükid 9. Liikumismäng(ud) tunni põhiosas - kiiruse arendamine. Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“.
PÄEVAPLAAN Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad.
lapsed. Pöörab oma tähelepanu teistele asjale, kuid on ikka rõõmsameelne. asjadele. Hüppab ja plaksutab. Õpetaja toob juurvilju (mänguasju) ja Võtab osa õpetaja poolt organiseeritud potti selleks, et keeta suppi nukkule. mängust ja tegevusest. Tahab võtta osa Lapsed rõõmuga panevad juurvilju potti mängust. aga Aleksander ei saa rahulikult oodata oma korda. Algab liikumismäng. Võtab osa Aktiivselt näitab oma emotsioone. mängust, naerab, jookseb. Kokkuvõtlik analüüs Laps on väga seltskondlik, rõõmsameelne ja ei karda võõrast inimest. Oskab emotsioone väljendada žestide, miimika ja tegevuste abil ning oskab ära tunda teiste inimeste emotsioone ja oskab haletseda. Reageerib loogiliselt erinevates olukordades. Reageerib positiivselt kiitusele. Laps on uudishimulik teiste laste suhtes
liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku võimalus. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös. Õues olemine peab olema meeldiv ja sellele aitavad kaasa liikumismängude mängimine. Liikumismäng on üks mängu alaliik, mille kaudu arendatakse lapse kehalisi võimeid, aktiviseeritakse eri lihasgruppide tegevust, harjutatakse liigutusvilumusi (kõnd, jooks, hüplemine, hüpped, roomamine, ronimine, kükitamine, viskamine, püüdmine, jne.). Liikumismängudes õpivad lapsed tegutsema kooskõlastatult ning mängukaaslasi arvestades. Laste liikumismängud on väga lihtsad, neis ei ole keerulisi reegleid ega ülesandeid. Paljud
Päris karul on käpad. Laul: Kus on, kus on Mõmmi nina? (laps tuleb ja näitab) Siin on, siin on Mõmmi nina! Laul: Kus on, kus on lapse nina? Siin on, siin on lapse nina! (kõik lapsed näitavad) 8. Liikumise integreerimise loodusega puhul võib kasutada rollimänge, kus lapsed peaksid kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 - Orienteerumismäng õues 10. ,,Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79 - Dinosauruste liikumismäng 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia 1. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 Orienteerumismäng õues: Selleks, et esimese kontrollpunktini jõuda ning õige suund leida, oli vaja metsa alt leida oma grupi värvi lindike, mis oli puu külge seotud, et siis selles suunas metsa minna. Lastegrupid (4 last + 1 täiskasvanu) liikusid vihjete ja orienteerumiskaartide abil ühest kontrollpunktist teise. Igas punktis
KUNST üle pastellidega, et otsad.(murrame need lapsed karbi sisse metsa. tekiks pilt lehtedest. pooleks) Taustaks mängib Taustaks mängib tuul. metsakohin. Laulumäng(Lisa2) Liikumismäng (Lisa8) Erinevad ,,Mutionu pidu", ,,Konnad", ,,Kurg ja liikumismängud (Lisa10) MUUSIKA JA ,,Oravate konnad" ,,Allikad, ojakesed, LIIKUMINE hüppevõistlus" järved", ,,Leia puu", ,,Mine teed mööda",
Nende harjutuste abil omandatakse lihaste lõdvestamise 5. MILLISED ON LIIKUMISÕPETUSE VORMID LASTEAIAS? 1. organiseeritud liikumistegevus oskus. Järjesta üldarendavad harjutused. Võimlemisharjutused, põhiliikumised ja liikumismäng; Spordialad: võimlemine kelgutamine, 16. MIKS JA KAS EELISTADA ÜAH TEHES VAHENDEID? 1.vahendite kasutamine muudab suusatamine; Tants ja rütmika; Loovliikumised, matkimine ja fantaasiavõimlemine; Liikumisteadmised
vaatlusega ( omavahelise suhtlemiseta), vastastikku täiendav sotsiaalmäng. Iga lapse jaoks täidetakse eraldi leht. Lapse vaatlust alustatakse 15 sek., kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega. 9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid
Mõtteline analüüs, mis vaheldub mängu tegevusega, pakub lastele äratundmis- ja avastusrõõmu ning seepärast polegi alguses eriti oluline, et liigutused, liikumine ja rütm oleksid õpetaja või lapse poolt pakutavaga täpselt üheaegsed. Liigne juhtimine rütmitajule võib nõrga rütmitundega lapse hoopis n. ö. lukku panna. Nii individuaalne, kui ka ühine rütm ja liikumine kujunevad ja arenevad aste astmelt, lihtsamalt keerulisemale. Muuseum (liikumismäng) Rühm jagatakse pooleks. Pooled lapsed on muuseumikülastajad, teised muueumi eksponaadid skulptuurid. Õpetaja on mängujuht muuseumivalvur. Skulptuurid valivad endale muuseumis koha ja võtavad sisse meelepärase poosi. On päev. Muuseumivalvur avab uksed ja kutsub külastajad saali. Külastajad liiguvad kujude vahel ja imetlevad neid. Jõuab kätte õhtu. Muuseumivalvur helistab kellukest külalistel on aeg lahkuda, sest uksed suletakse. Saabub öö. Oh imet
Mäng soodustab kaitsemehhanismide loomist ning psühho-emotsionaalset lõdvestustumist, mille tulemuseks on positiivsed tunded. Mida rohkem positiivseid emotsioone, seda harmoonilisem ja rõõmsam tundub maailma. Laps tunneb ennast reaalses elus mugavamalt ja enesekindlamalt. Mängu iseloomustavad pinge, rõõm, tugevad emotsioonid ja edu taotlus. Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997). Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine, vereringe ja ainevahetus, arenevad lihased, luud, sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste. Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt ( 2007). Lapse loovus, kujutlusvõime on vältimatu eeldus mängudes, parandab aju impulsse, mis omakorda stimuleerivad hüpofüüsi, kilpnäärme aktiivsust ja kogu endokriinsüsteemi.
08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis. Arutletakse lastega, et miks on tervislik õues mitte toas arvutitaga mängida ning mõeldakse, mida üldse saab õues teha. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-11.30 : Õuemängud. Viikse läbi lastega traditsioonilisi õuemänge: ,,Uka - uka, mina prii'', ,,Kuum kartul'', ,,Mädamuna''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Liikumismäng õues ,,Suured lained, uju läbi!''. See mäng mängitakse ,,Sill - soll soe bassein'' laulu saatel. 13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15.00-15.30 : Oode. 15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik päevaraport vanematele. 11 REEDE ,,Oleme terved!'' 07.30-08
Tabatud mängijad muutuvad rebasteks, neile antakse mängujuhi poolt eralduslint või tehakse muudmoodi teistest eristavaks. Taga ajamine toimub 30sekundit( aega vaatab mängujuht), peale aja möödumist lähevad kõik rebased tagasi ringi(tukkuma). Uue hüüde peale toimub uus tagaajamine 30sekundit ja mäng jätkub seni kuni alles on ainult 2 mitte rebast – võitjat. NB! Rebane/rebased võivad ringist väljuda alles peale sõna PÜÜDMA! Heeringas heeringas üks-kaks-kolm (liikumismäng) Mängujuht: Õpilaste seast väljavalitud inimene Osavõtjate arv: vähemalt 6 Ettevalmistus mänguks: Mängujuht(valitakse õpilaste seast) on mängijates eraldi keskjoone juures ning mängijad asetsevad ühelpool väljakut äärejoonel. Mäng: Mängujuht on mängijate poole seljaga ning mingil hetkel hõikab: „ Heeringas, heeringas üks-kaks-kolm“ (sel ajal võivad mängijad liikuda mängujuhi poole) ning hetkel kui
Keel ja kõne · Sõnavara (Laps kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu). · Tunneb ära muinasjutu kui kirjanduszanri (Vaeslapse käsikivi, Külaliste leib). · Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus,
loovus kui keel ja kõne. 1.4 • Hommikuring / lugemispala, vestlus – keel ja kõne, keskkond ja mina, muusika kaasatud • Peenarde tegemine – üldoskused (kaevamine, istutamine, koostöö), keskkond ja mine, matemaatika, loovus, ja n.ö. meisterdamine, liikumine • Tänupalve , lindude joogialus - väärtused Kui juba värskes õhus ollakse, siis võib olla mõni liikumismäng, mis taimekasvatamisega seotud (kasvõi kõigile tuttav mäng „Kapsas“, mis lastele väga meeldib), aga olenevalt õpetaja loovusest võib ka ise mõne mängu kohandada - näiteks tuntud mängu „Värvipood“ asemel „Taimepood“ või päris ise mängu teha, mis oleks seotud maa ja selle austamisega. 1.5 Matemaatikast tundsin jälle natuke puudust – ma ise ilmselt kasutaksin elulillel põhinevat elupuud – geomeetrilised kujundid , ring. (Ja siia kuidagi väga sobib minu arvates
annaabi.ee 
