Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keraamika, pronksiaeg, rauaaeg, rooma, karjakasvatus, põlluharimine, kiviaeg, dateering, mesoliitikum, sarv, neoliitikum, kammkeraamika, kaubavahetus, eelrooma, tööriistad, matmiskombed, kivikirves, küttimine, kalapüük, sirp, kirved, kivikalmed, kivikirstkalmed, tarandkalmed, etniline, uuralid, soorauamaakJääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
* paremini valmistatud (loomade käitumine, taimi ja hoidmiseks/säilitamiseks territooriumile, vahel isegi põrand savinõud omadusi) alla * moondekivimitest * täiusliku püügivahendid Nöörkeraamika * lahkunutele kaasa ehteid, nuge, hoolikalt lihvitud kirved ja * keraamika, ehete tegemine * asulad piirkondades, kus amulette talvad oli rohumaad loomadele ja Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni,
töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi
see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute
tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja
ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid. - Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (12 000 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem uuendus oli vibu ja noole kasutuselevõtt ning koera kodustamine
jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised:
pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr) Pronksiaeg : 1) vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) 2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr)
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad
Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Olulist infot sisaldab ka eesti keel. Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg
* kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr
- Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU VARBOLA KARKSI, LIHULA VILJANDI,TARTU MESOLIITIKUM e KESKMINE KIVIAEG Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades.
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest,
c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg:
Eluviis rändav Eluase ritvadest koonusekujulised püstkoja laadsed nn kodaelamu NEOLIITIKUM Alguseks 5000-1800 eKr savinõude või keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist. KAMMKERAA- Ümarapõhjaliste Küttimine, Enamasti jõgede Tähtsamaid surnuid MIKA 4000 eKr savinõude kalastamine, korilus. ja järvede ääres, sängitati asula välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu
Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis:
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud
Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused.
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri).
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559
pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega!
Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur
Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad
annaabi.ee 
