Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo KT konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
polis, kreeklased, eepos, kand, akropol, poliitik, pidasid, hellas, originaal, kreekale, hellenid, värsivormis, achilleuse, trooja, sõdalased, linnriik, keskele, kindlus, turuplats, aristrokraatia, koolonia, võõrsil, emamaa, kolonisatsioon, põliselanik, sõjamees, kokkutulek, vahepeal, türann, isehakanud, homerus, laulik, autoriks, herakles, kandisMÕISTED · Hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees ) · Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas.
ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, kiri (lineaarkiri B) unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia
2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
(tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:
(tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:
tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik
generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik
tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask.
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos
ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid
ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) Mükeenelased sõjakamad. Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid Härjakultus
seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed
Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat.
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor
Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.
Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad
Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud, preestrid, sõjaväelased. Peamised töötegijad olid riigivõimu kontrollile allutatud talupojad ja käsitöölised. Päris hea ettekujutuse egiptlaste elu-olust annavad arvukad maalingud ülikute hauakambrites. Ülikud elasid luksuslikes 2-3 korruselistes verandadega maamajades, kus alalõpmata pidutseti külaliste seltsis. Talupojad seevastu aga tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid, kus enamasti tõusis üks naine teiste seast esile. Mõnel juhul oli peanaiseks koguni vaarao õde. Nagu üldse Egiptuse ühiskonnas, kus nii perekonnas kui ka ühiskonnas oli naiste positsioon küllaltki kõrge - võrreldes teiste varajaste ühiskondadega, mis olid väga patriarhaalsed - võis ka vaarao peanaine riigiasjades vaaraole võrdväärse partnerina kaasa rääkida. Juhtus isegi, et mõni naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks.
Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena
3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)
Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn) Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes 1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat)
Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. Kuna tekstidest tänini aru ei saada, siis põhinevad meie teadmised Kreeta tsivilisatsioonist ainult arheoloogia andmetel. Kuid 3 varaste losside ja linnade osas pole needki eriti rikkalikud, sest hilisemad ehitusfaasid on varasema suures osas hävitanud. Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena.
Järgnes veeuputusejärgne ajastu ehk Kuningaajastu. Esimene kuningas oli Kis. Sumeri eepiliste poeemide kesksel kohal domineerisid Enmekar, Lugalbanda ja Bilgames. Enmerkari lugu rääkis sõjaretkest (Trooja sõjale sarnane). Bilgames loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa valvur, kus metsa valvas koletis, keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need poeemid loodi 3 a.t lõpuks sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgamesi eepos, 12 savitahvlit. Sin- lebke-unninnni oli mingi müstiline autor. Hetiidid Teisest aastatuhandest peale tuli veel pildile inimesi, eriti indo-euroopa keeli kõnelevad. Hetiidid näiteks. Anatoolias elasid mitmed rahvad. Mitte indo-euroopa keeli rääkivad nimetasid end hattideks. Hetiidid Anatoolias on suht äsjased sissetungijad 2a.t. Hetiidid olid kaarikusõitjad ja kui need pildid ilmuvad, siis on teada, et nad on platsis. Hetiidid kujundasid 17. saj alates suure riigi
Tsikuraat - on massiivne, astangutena ülespoole ahenev templite kõige originaalsem osa. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. Enlil oli tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal. Anu oli Taevajumal, jumalate isa. Istar - oli taevakuninganna. Ta oli sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitut inimkangelastki ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline. Gilgames - on akkadi eepos, mis räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamesist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Marduk - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu MesopotaamiaPeagi hakkas ta Enlilit jumalate kuninga kohalt kõrvale tõrjuma. Isegi mõni müüt kohendati niimoodi ümber, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk.
millest õige mitmed on säilinud ´,Gilgameš ja seedrimetsa valvur koletis Hunana, läksid Enkiduga tapma . Poeem Gilgameši surm ,valitses üle 100 aasta . Ära suri ja jumalad otsustasid teevad temast allilma jumala. Poeemid sumerikeelsetena loodi u 2 aastatuhande lõpuks.II at algul ,kui sumeri keel hakkas kaduma aga kirjalik tarditsioon püsis , mugavndati need ka akkadi keelde, nende põhjal kusagil hilisemas faasis loodi akkadi keelne suur Gilgameši eepos, ühendvariant ,võtab ühte 12 savitahvlil kogu tema loo tsükklis. Kõik need lood on ühte võetud, tulevad umbes samas järjekorras.pseudofilosoofiline rüü, on lisatud varasematest puuduv teema surematuse saavutamisest. Ištar akkadi keeles ei jäta jonni ja saadab Enkidule surma , siis Gilgameš tekib surma hirm ja tahab teha kõik et vältida surma, võtab meetmeid ja nende hulka kuulub et see , kes elas
annaabi.ee 
