2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem
2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem
Nõukogude Liidule Iseloomusta Soome arengut 1950-1980. aastatel järgmistes valdkondades: Tööstus- turustas oma tooteid kergelt. Sisepoliitika- oli arenenud demokraatlik heaoluühiskond. Välispoliitika- oli NSV all. Tööleht nr 7 peatükk 22 kommunistlikud riigid 1.millised riigid kuulusid sotsialismileeri?- Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika 2. too näiteid sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas?- Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid.
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1
Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%.Lisaks juba 1939.a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala. 6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks? Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950a 1950-1978a 1978-1988a Tegevuse *võitlus metsavendlusega *laveerimispoliitika *massiline võõrtööliste põhisuunad *käsumajandusega *side välismaailmaga sissevool üliindrustrialiseerimine *mugavdas Stalinismi,sula *uus venestamine
1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga
*ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
..................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...................................................................................................................... 5 vi. Võõrsõjaväe kohalolek.............................................................................................................. 5 vii. Moskva kontrollimehhanismid................................................................................................. 6 3. Poliitilised olud.................................................................................................................................. 6 viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga........................................................................................... 6 ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed...................................
ulatuslikku vastukaja 1987 augustis loodi esimene poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 aug tallinnas hirvepargis poliitiline meeleavaldus 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon eesti muinsuskaitse selts EMS, järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP 1988 a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks rahvarinne - rr 1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp
ulatuslikku vastukaja 1987 augustis loodi esimene poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 aug tallinnas hirvepargis poliitiline meeleavaldus 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon eesti muinsuskaitse selts EMS, järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP 1988 a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks rahvarinne - rr 1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp
Julgeoleku Komitee kaastöölised olid vabatahtlikud või sunnitud inimesed, kellega manipuleeriti. Sõjaväele kasutada antud aladelt pidid põliselanikud lahkuma, mis muutis nende olukorra veelgi raskemaks. Eesti NSV-s oli ka kaitseministeerium 1944-1950 aastatel. Eesotsas kindralleitnant Lembit Pärnaga. Algselt said eestlased läbida teenistuse Eestis aga 1950. aastate keskpaigas pillutati nad mööda Nõukogude Liitu laiali. Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas inimeste kontrollimisel ja ohjamisel erinevaid meetodeid. 1944. aasta novembris loodi Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee. Moskva arvates oli uue võimu alusmüür rajatud. Moskva pidas kinni põhimõttest, et igal liiduvabariigil on parteijuhiks kohaliku rahvuse esindaja. Keda kontrollis teine sekretär, kes oli Moskva poolt saadetud. Moskva trumbiks olid ka valvsad kodanikud, kes peale kaebasid. Kaebustesse suhtuti
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 Tallinn saab linnaõigused 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid
1968-1969. EÜE ja EÕM kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL teisitimõtlejatega - pagulaskonna nooremas põlvkonnas nihe vasakule Rein Taagepera "30 aasta plaan" Eesti muutmine rahvademokraatiamaaks Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev surve, mis leidis venestamislaine ajal kätt. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre Karl Vaino. Tema eestikeelne oskus polnud sugugi kiita. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt ``40 kiri`` 1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia". Nõukogude liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna
ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 Vana-Liivimaa lõpp · 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus. Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi
Liiduvabariigi parteiorganisatsiooni tasan dil oli kõrgeimaks aparaaditöötajaks partei esimene sekretär. Järgmisel astmel oli teine EKP juhtidekss olid Nikolai Karotamm sekretär, kes esimest sekretäri viimase ära (194450), Johannes Käbin (195078), Karl olekul asendas. Aastatel 194453 ja alates 1971. Vaino (197888) ning Vaino Väljas (198890). aastast oli teiseks sekretäriks Moskva poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik. Sõjajärgsel perioodil (Nikolai Nõukogu, mis koosnes lisaks esimehele ja
Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused, mille alusel juutidelt võeti kodakondsus, nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalliöö, mille ajal peksti puruks kõik juutide ärid, pangad, kontori- ja bürooruumid, põletati üle saja sünagoogi, 91 juuti tapeti, ellujäänutest suur osa viidi koonduslaagritesse. 3. Välispoliitika 1. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 2. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi
NKVD Ühiskondliku korra tagamine NKGB Julgeolek, luure Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna jälgimine ja kontrollimine ning luurete korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine jne. Julgeolekutöötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika
range kontroll. Seadusi hakati välja andma riigivanema dekreediga. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. 1937.a põhiseadusega loodi presidendi ametikoht, presidendil oli õigus takistada Riigikogus vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Opositsiooni tähtsaimaks keskuseks sai Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Eesti välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli taastada omariiklus ja rahvuslik julgeolek. Suurimaks ohuallikaks selle takistamisel loeti Venemaad. Abi loodeti saada Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei sõlmitud. 1920.aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Liit, s.o sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik liikmed osutaks üksteisele abi sõjalise rünnaku korral
Ta oli silmapaistev ajaloolane, kelle uurimused on tänaseni kasutatavad (alates 1840ndate usuvahetus- ja überasumisliikumiste kuni rahvusliikumise vallas). Kirjutas ka kaheköitelise Eesti ajaloo ülevaate, mis oli omal ajal väga hea. 1930ndatel sai temast figuur, kelle eestvedamisel hakati tegelema eesti ajaloo üldkäsitluse loomisega. Ta oli TÜ professor, 1940. aastal läks uue võimu teenistusse, evakueerus tagalasse. Eesti NSV juhtkonna (juht Nikolai Karotamm) liige, Karotamme lähikondlane. Liiduvabariikidele „anti õigus“ teostada välispoliitikat, et saada ÜROsse. Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat.
Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W. Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmägid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted. Jaapani sõttaastumine ● 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harbouri. 1942 Saksa pealetung idarindel Eesmärgid: ● Stalingradi vallutamine (majanduslik) ● Bakuu naftatööstuspiirkonna vallutamine (hingeline) Stalingradi lahing
See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi. Bernt Notke Pühavaimu kirikus ,,Surmatants." Balthasar Russow kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika," mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikid. See ilmus 1578. aastal Rootsis Rostockis. Autor oli Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Liivi sõda Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis tungida ida poole; Poola kogus võimsust koos Leeduga. Moskva suurvürstiriigi piirid laienesid Liivimaani. Kõik tahtsid ülemvõimu Läänemerel. Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine. Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile, Liivima pidavat olema Vene võimu alune maa. See oli väljamõeldis, kuid rahu tagamiseks võeti pakkumine vastu. Sõlmiti vaherahu, Tartu maks tuli tasuda 3a jooksul. 1554. Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused. Venemaal sel ajal Ivan IV Julm
· 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale · 1583 Pljussa vaherahu Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja Eestis ja Läänemaal · Saaremaa jäi taanlastele. 20. Eesti minek kolme kuninga valdusse- Aastaks 1561 Hiiumaa, Saaremaaja Lääne-EestiTaani võim Saare-Lääne piiskopkond müüs oma valdused Taani kuningale. Põhja-Eesti Rootsi võim Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn andsid ennast Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Moskva SuurvürstiriikVene väed vallutasid 1558.a Tartu ja sellega kadus Tartu piiskopkond. Lõuna-Eesti Poola Riia peapiiskop ja Liivi ordu andsid ennast Poola võimu allaAastaks 1583 SaaremaaTaani võim Pärast Seitsmeaastast Põhjamaade sõda loovutas Taani Lääne-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ja tema võim piirdus nüüd ainult Saaremaaga. Põhja -Eesti Rootsi võim Edukat väejuhti Pontus De la Gardied saatis edu Lääne-ja Virumaal ning kogu Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
