Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks.
*konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20.sajandil liberaalid kõrvale ja saab teiseks mõjukamaks parteiks Suurbritannias? Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 6. Nimeta mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised. Valitsema asumise aeg, riigid, kus tegutseti, juhid ja olulisemad ideed. *kommunism valitsema asumise aeg: 1917 (20.sajand) riik: Venemaa juht: Vladimir Lenin
DOMINIOON Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus.
valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi.
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus.
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja
1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja
Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. · peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada
sissetulekuid jms. * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest (töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione). Suur ülemaailme kriis lõppes umbes 1933. aastatel. Riikides, kus kriisiaastatel valitses või kehtestati diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte (seal oli majanduse elavnemine suuresti seotud sõjaks valmisumisega). 1939. aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1. Liberalism (liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva
aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis
eluaastast, sõltumata palju neil vara oli. Naistele seati riigikokku kandideerimiseks siiski vanusepiiriks 30. eluaastat. Suurbritannias tõusis sellega valijaid peaaegu kolm korda. Töölistele valimisõiguse andmine mõjutas tugevasti valitsuse koosseisu. Demokraatlikud liikumised olid erimeelsed. Kui pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju, kujunesid konservatiivide , kes pooldasid vana korda ja süsteemi, põhilisteks vastasteks sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Viimaste erakondi nimetati pahempoolseteks. Nad võtsid kasutusele meetmeid, et tasandada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust. Rikastele kehtestati suuremad maksud, et sellest rahast luua võrdsed elutingimused kõigile. Majanduse paranemine võttis aega ja nii tekkis mittedemokraatlikke liikumisi. Nende juhid süüdistasid hädades demokraatlikke valitsusi ning lubasid võimule pääsedes luua diktatuuri, mis viib majanduse õitsengule. Mõjukamad
Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 7.Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele. Nende liikumiste juhid süüdistasid rahva hädades demokraatlikke valitsusi ja lubasid, et juhul kui nad pääsevad võimule, seavad nad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. *Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, faistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8
Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada oma riikide ja elanike probleeme nii kiiresti kui rahvas oleks soovinud. Mittedemokraatlikud liikumised aga lubasid võimulepääsu korral korra ja majanduse õitsengu kindlustada. Selleks oli vaja kehtestada karm diktatuur. Mittedemokraatlikud liikumised on kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Itaalias olid sõjajärgsed aastad rasked. Majanduse kehv olukord, suurenev tööpuudus, suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ja parteide erimeelsused tekitasid rahva hulgas rahutust. Lisaks soovis Itaalia omale saada asumaid
Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Ümberkorraldused. Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust. Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised
siis inimesed võtsid liiga kergesti endale laene. 2. Milles seisnes Roosvelti uus kurss? Uus kurss seisnes ulatuslikes majandusreformides riigis. 3. Lõpeta laused. a) 1933. Aastat on peetud majanduskriisi lõpuks sest, siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. b) Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. Aastate teisel poolel Roosvelti reforme rakendama. c) Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli palju riike, mis olid Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal d) Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega. 3.Demokraatia 1920.-1930. aastail. Võidukäik või kriis? Õpik 1. Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pärast Esimest maailmasõda? Kuna tänu võitmisele kasvas suurriikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid
* demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus
stabiilsus ja ettevaatlikud, järkjärgulised Konservatiivid reformid, Väärtused: traditsioonid, pere Vasakpoolsed erakonnad Põhiseisukohad Riigikohus on toetada abivajajaid Ühiskond kus elanike vahel ei ole Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ebavõrdsust Töölistele valimisõiguse andmine 3. Lõpeta laused. Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia valitsus ei suutnud sõjajärgseid majandusraskuseid kiiresti ületada ____________________________________________________________________ Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest lubasid kui nad võimule tulevad siis nad löövad riigis korra majja
rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis
a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa.
Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse "kõva käega" valitsuse järele, milleks võib pidada diktatuuri Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandil olid läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad konservatism ja liberalism 20.sajandil olukord muutus Konservatiivid hakkasid süvenema majandusküsimustesse: Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei
vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa liikiumimne -Soome parempoolsete äärmuslik liikumine Koalitsioon -võimul olevate parteide liit Rahvarinne -vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti.
Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks. · Kuigi enamus ajast valitsesid riiki konservatiivid, juhtis ka Tööerakond valitsust. · Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.
2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli
Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Sõjas ja selle järel kannatas kõige rohkem keskklass, kes kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu
saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale. Statuut põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus. Agraarmaa maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Sotsiaalsed tagatised ühiskonnalt saadav abi toimetulemiseks haiguse, töötuse või mõne õnnetuse korral. Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia Esimese ms järel? Riigis valitses tööpuudus, Inglismaa kaotas oma juhikoha rahamaailmas, tal oli USA ees suur võlg ja Inglise kaubad ei leidnud peale sõda küllaldaselt turgu. Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati
nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler. Esialgu tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires, kuid 1933 toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Kõik erakonnad peale NST saadeti laiali. Parlament kaotas oma tähtsuse ja pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti, kuigi tegelikkuses muutus ta diktaatoriks ehk füüreriks. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtumisega, mis sisuliselt tähendas sda, et kogu maal ja rahval oli üksainus suur eesmärk - tõsta riigi sõjalist võimsust. Kehtestati plaanimajandus,
Ka Saksamaal kehtestati diktatuur. Selleni viisid majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus, mis kaotasid usu demokraatiasse. Kuid Hitleris ja natsides nähti jõudu ning neisse hakati uskuma, kuigi natsid oli keelatud. Sellest hoolimata koondusid natside ümber aina rohkem valijaid ning nad võitsid valimised ja said võimule. Sellepärast asendus demokraatia diktatuuriga. Hoolimata sellele, et Euroopa enamike riike valitses diktatuur suutsid Prantsusmaa ja Suurbritannia demokraatia säilitada. Ka Prantsusmaal kehtestati diktatuur, kuid sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolased erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning diktatuur kaotati. Suurbritannias loodi Briti Rahvaste Ühendus. Sellega kaasnesid dominioonid ehk peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Kui riik suudab diktatuuri vastu võidelda, siis nad suudavad demokraatiat säilitada. Diktatuur ja demokraatia sõltub ka sise- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
