1. Stalini Lehmad (2003) 2. Baby Jane (2005) 3. Puhastus (2008) Näidendid 1. "Puhdistus" (2006) 2. "High Heels Society" (2008) "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" originaalnimega "Puhdistus" on siiani olnud kõige kuulsam tema teos. See romaan ilmus esmakordselt Soome keelsena aastal 2008. Esmakordselt ilmus see eestikeelsena 2009.aastal Varrak kirjastuse poolt. Eesti keelde tõlkis selle raamatu Jan Kaus. "Puhastus" See raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas; kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süzeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel. Autogramm Sofi
edutuid algusaastaid, poleks ta tänaseks suusalegend. Kordaminekuteni jõudmiseks peab oskama kohaneda ettetulevate raskustega ja nendega hakkama saada. Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla. Samas kui mõelda näiteks lähiajaloole ning Teise maailmasõja suurtele juhtidele Hitlerile ja Stalinile, kes tegid enda tööd samuti hingega, kuid kelle tegudest sündis väga palju ebainimlikku ja kurja. Oma püstitatud eesmärkidest lähtuvalt olid nad edukad, aga küsimus on selles, kas sellist teguviisi üldse kordaminekuks saab nimetada, sest edu on küll suhteline mõiste, aga selleni ei jõuta siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri
Tal oli palju kaotusi enne kui ta jõudis tippu. Kui ta aga oleks peale esimest kaotust alla andnus siis oleks ta kunagi tundnud oma kaela ümber olümpiakulla raskust. Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla. Samas kui mõelda näiteks lähiajaloole ning Teise maailmasõja suurtele juhtidele Hitlerile ja Stalinile, kes tegid enda tööd samuti hingega, kuid kelle tegudest sündis väga palju ebainimlikku ja kurja. Oma püstitatud eesmärkidest lähtuvalt olid nad edukad, aga küsimus on selles, kas sellist teguviisi üldse kordaminekuks saab nimetada, sest edu on küll suhteline mõiste, aga selleni ei jõuta siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640
62 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 243. 149 ning lootsid “elada Euroopas”, on nüüd pettunud, kirjutab Rogozin. Baltikum on tema väitel vene natsiooni pärusmaa, kus venelased on põlisrahvas.63 Nõukogude Liidu eelviimane peaminister Nikolai Rõžkov on oma viimases raamatus “Suure maa tragöödia” pühendanud ligi 250 lehekülge (ca 40%) Balti- maade lähiajaloole. Tema kui “suveräänse demokraatia” pooldaja ja “patriootlikult meelestatud inimese” Balti ajaloo versioon näeb lühidalt välja niisugune. Vene- lased päästsid lätlased ja eestlased saksastamisest ning rahvuskultuuri kaotusest, võimaldasid kõigile kolmele Balti rahvale iseseisva riigi staatuse 1918. aastal, hoidsid ära nende vallutamise Saksamaa poolt 1940. aastal, vabastasid nad 1945. aastal. Nõukogude Liidu agressiivset tegevust, okupatsiooni ja anneksiooni rahvus-
Sisulised muutused ka TÜ ajaloo-osakonnas, kui 1989. likvideeriti NSVLi kateeder ja taastati Eesti ajaloo, etnoloogia ja arheoloogia kateedrite tegevus. Taastati ajaloo uurimise struktuur, mis oli EV lõpuperioodil. Tegutsema hakkas ka lähiajaloo kateeder, hiljem muudeti kateedrid õppetoolideks, veelgi hiljem kujunesid neist osakonnad. Loodi juurde arhiivinduse õppetool. Teisenesid ka uurijate uurimisteemad – suurem tähelepanu lähiajaloole, fookus siiski veel Eesti vabariigi ajalool (repressioonid, julgeoleku organite tegevus jms). Lähiajaloo uurimisega hakkavad tegelema ka need ajaloolased, kes varem tegelesid vanema perioodiga (üldajaloo kateedri juhataja prof Herbert Ligi, varasemalt uurinud rahvastikuajalugu, talurahva koormisi jms; üleminekuperioodi puhul hakkab ühena esimestest uurima nõukogudeaegseid küüditamisi). Need, kes varem tegelesid parteiajaloo jms pidid kohanema ja hakkama nüüdset uut ajalugu kirjutama
annaabi.ee 
